Lisaks sellele moodustab suure osa tema käibest maantee ehitus, toormehanked, mootorikütuse tootmine ning jaotumine. Tänu nendele on autotööstus olnud 20 sajandi majandusarengu liider. 20 sajandi alguses ta seda muidugi ei olnud, sest autotootmine käis käsitsi ja auto kui selline oli väheste privileeg omada. Suuri firmasi ei olnud, pigem oli turuosa jaotunud sadade autotöökodade vahel. Muutus toimus siis kui H. Ford rakendas Ford T tootmiseks konveiermeetodit, ehk liinitöölised panid auto kokku tundidega ning enamus vajaminevad detailid toodeti ettevõttes, muutes auto tootmise palju odavamaks. Selle võtsid üle paljud teised firmad ning edaspidi hakati enamus autosi masstootma, ellu jäid vaid need firmad mis said lubada endale nii kapitalimahukat tootmist. Mida aeg edasi, seda rohkem sarnasusi saame tuua välja tänapäeva tootmisega. Kuna autode tootmine muutus järjest keerukamaks, siis hakati auto komponente tootma eri tehastes
tulnud Hitler keeldus üldse tasumast. Youngi plaan jäi teostamata. 5. Majanduskriis. a) Börsikrahh. 24. okt 1929 "Must neljapäev" New Yorgi börsil. Väärtpaberiturg (aktsiaturg) varises kokku b) majanduskriis tähendas ületootmiskriisi, st toodeti rohkem kui suudeti tarbida. Toodangu mahu suurt kasvu soodustas uus tehnoloogia (meenutada fordismi, konveiermeetodit). Ületootmiskriisiga tekkis surnud ring: · toodeti rohkem kui suudeti osta · lattu polnud mõtet toota · töölisi hakati vallandama · töötu polnud üldse ostuvõimeline · turg kahanes veelgi Tekkiski surnud ring! Majanduskriisi madalaim punkt oli 1932. a. Kriisi ajal oli presidendiks vabariiklane Herbert Hoover (1929 1933) c) majanduskriis ja 1932
5.1 Autotööstus Henry Ford muutis auto paljudele inimestele kättesaadavaks tarbekaubaks. Ford T mudeli tootmisel rakendas ta ühena esimestest konveiermeetodit. Piltlikult öeldes sõitsid Fordi tehase ühest otsast sisse vagunid maagi ja söega ning teisest otsast väljus üleni mustaks värvitud valmistoodang omadel ratastel. Samalaadse suurkombinaatidel põhineva masstootmise võtsid üle ka teised autotootjad ning seda rakendati paljudes teisteski tootmisharudes. Masstootmise tulemusena jäi autotehaste asemel turul ruumi vaid vähestele väga suurtele ettevõtetele. Fordismist sai suurkombinaatide masstootmise süsteemi üldnimetus. 1970
.. · Eriti suurte muutuste ja riski valdkond · Enamik kõrgtehnoloogiavaldkondi seotud sõjandusega · Osalevad riikide valitsused Autotööstus · 20.saj. I pool · Uus tööstusharu · Tol ajal majandusharu liider · Sõltuti palju autotööstusest · Palju autotöökodasid · Autod pandi kokku käsitsi · Töö väga raske ja kallis · Fordi mudeli puhul hakati kasutama konveiermeetodit · Tootmine liinil, kus toote valmistamine jagatakse osadeks: iga tööoperatsiooni teeb kindel inimene · Detailid valmistati kohapeal 2 · Tänu konveiermeetodile tootmine kiiremnes ja muutus odavamaks · Masstootmise võtsid kasutusele ka teised firmad · Suurkombinaatide masstootmise harudes hakati nimetama Fordismiks · Tekkisid hiigellaod ja igaksjuhuks tootmine
Teda võib pidada ainsaks IMS võitjaks. · USA-st oli saanud suurim rahandusjõud kuna ta andis sõja ajal peaaegu kõikidele euroopa riikidele laenu. Samuti tänu Dawesi plaanile hakkas kogu raha ringlema läbi USA. (Kasutusel olid naelsterlingid) · USA tööstusriigina: seoses IMS oli tööstustoodang kasvanud 20%. Ameerika oli maailmas esimesel kohal terase-, nafta- ja autotootjana. o Samuti hakati rakendama ja täiustama konveiermeetodit, mis muutis tootmise odavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks auto ostmine muutus ka töölisklassile võimalikuks. Samal ajal Euroopas oli auto alles luksus. o Tööstuse kiire kasv oli seotud USA piiramatu turuga. o Lisaks konveierile hakati kasutama standarddetaile, mis pani aluse hulgitootmisele, mille tagajärjel kujunes välja massitarbimine. o Kujuneb reklaamitööstus.
Näiteks Jaapanil oli parem tööjõud ja selle tõttu liikus see sinna. Praegu võivad Jaapanilt laevatööstuse üle võtta näiteks Hiina. Balti remondijaama tehas on Eestis üks suuremaid. Autotööstus Tekkis 20 saj I poolel (Uustööstusharu) 20 saj majandusarengu liider sest suur käive, suur tööhõive sellest sõltus suurelt majanduse käekäik. I Autod pandi kokku käsitsi, kallis, rikkurite lõbu. Euroopas ja USAs oli sadu autode töökodasi. Fordi mudeli juures hakati kasutama konveiermeetodit tootmine liinil kus iga tööülesande teeb erinev inimene. Detailide tootmine samas kohas. Auto hind langes ja kokkupanek kiirenes. Selle meetodi võtsid kasutusele ka teised autotootjad. Sellist masstootmise süsteemi hakati nimetama Fordismiks. Ajajooksul muutusid autod keerulisemaks ning erinevaid detaile hakati teistes ettevõtetes tootma. Igaks juhuks tootmine. 1970. aastatel toodeti aastas 2 miljonit autot, mingil hetkel neil aastatel turg
Töötlev tööstus Tööstus on majandustegevus, mis toodab toormest kaupu. Kerge ja rasketööstus: tarbetoodang ja masinatööstus Vanad harud toiduaine, tekstiilitööstus ja kaevaehitus 18-19saj Uued harud auto ja keemiatööstus 20 saj Kõrgtehnoloogilise tööstuse harud mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma ja kosmose tööstus Autotööstus Fordism - Henry Ford tõi Ford T mudeliga autod inimesele kättesaadavaks ja hakkas kasutama konveiermeetodit, ühest uksest maak sisse, teisest auto välja, kõik vajalik tehti kohapeal Suurkombinaatide masstootmise süsteemi üldnimetus Fordism Toyotism 1970 aastate energiakriisi ajal hakati ostma väikeseid, säästlikke ja odavaid Jaapani autosid. Tugitootmine hea ettevalmistus ja kõrge motivatsiooniga töölised. Jaapanlased panid auto kokku kaks korda väiksemal pinnal , kaks korda väiksema arvu töölistega.
saj. lõpp-20.saj. 3.Uusimad harud ehk kõrgtehnoloogilised tööstuse harud,kujunesid 20.saj lõpus.Siia kuuluvad elektroonika,-tarkvara,-kosmose,-tuumatööstus ning biomeditsiin. - Autotööstus.Esimesed autod pandi kokku käsitsi.Suurimad autotootjad on USA,Jaapan,Saksamaa. Autotööstuses eristatakse viite etappi:tootearendus,osade valmistamine,kokkupanek,turundus ja hooldustööd ja teenindus. Fordism kasutati konveiermeetodit,detaile valmistati ettevõttes,mis tekitas vajaduse hiigelladude tarbeks,kvaliteeti kontrolliti kohe detailide saabumisel,ülemusi oli palju ning autosid panid kokku liinitöötajad,toote arenduses liinitöötajad kaasa ei teinud ning geograafiline lähedus polnud oluline. Toyotism Detaile hangiti võimalikult lähedalt et vähendada laoseise.Kvaliteeti kontrolliti siis kui toode valmis oli.Juhtimissüsteemis oli vähem ülemusi ning töötati ühtse meeskonnana,kus töötajad osalevad
Selle tehnoloogia on uutes harudes tavaliselt väga põhjalikult välja töötatud ega muutu enam kuigi palju, tööjõu oskustele ei esitata kuigi suuri nõudeid, küll aga selle odavusele. Autotööstus Pakub tööd paljudele inimestele: remondimehed, maanteeamet, müügimehed jne. Ühesõnaga 20.sajandi üks olulisemaid harusid. Fordism: Henry Ford (1863–1947) muutis auto paljudele inimestele kättesaadavaks tarbekaubaks. Ta rakendas ühena esimestest konveiermeetodit Ford T mudeli tootmisel. Piltlikult sõitsid Fordi tehase ühest otsast sisse vagunid maagi ja söega ning teisest otsast väljus oma ratastel üleni mustaks värvitud valmistoodang. Enamus vajaminevaid detaile toodeti ettevõttes, vilunud liinitöölised panid auto kokku tundidega, seega kasvas oluliselt tootlikkus. Tulemuseks oli ühe auto hinna langemine kordades, mis muutiski selle paljudele kättesaadavaks. Samalaadse suurkombinaatidel
annaabi.ee 
