Hiljem muutusid toonid leebemaks, esines kollast, punast ja värvivalik muutus aegamööda järjest rikkamaks. Lõpuks oli ühe värvi toonivalik väga suur. Alguses puudusid ka kontuurid, siis olid need hägused ning lõpuks olid päris eristatavad mustad kontuurid. Alles hiljem hakkas autor värvi ja varju kasutama Isegi alguses oli mingi ruumilisus olemas, aga hiljem muutus üha efektiivsemaks. Hiljem oli joontel ja kontuuridel suurem tähendus Meeleolu muutus tänu toonivalikule aina rõõmsamaks Henry de Toulouse-Lautrec Kunstniku kehaproportsioonid on paigast ära. Liiga suur pea tema keha kohta ja liiga pikad jalad võrreldes keha pikkusega. Plakatitel on kasutatud kindlaid toone, maalil on ebamäärased kontuurid ja värv on mõnes kohas valguv. Hilisematel maalidel on kontuurid täpsemad
pigem tsentraalehitisest, millest räägib ka ettenähtud kuppel, mis peaks ulatuma 160 meetri kõrguseni. Esmajoones domineerivad ehitist tornid. Kaheksa 115 meetri kõrgust torni on praeguseks valmis ehitatud. Neli idaosa torni kuuluvad niinimetatud Jõuluportaali juurde. Eemalt meenutavad need tornid kõrggooti tornikiivritega kellatorne. Lähemal vaatlemisel aga selgub, et tornisokli ja katuse vahel ei ole mingeid piire ning tornikiivrite kontuuridel on näha kerget kõverust. Ühtekokku on planeeritud kaksteist teravtupilist torni, mis peaksid sümboliseerima kahteteistkümmend apostlit. Gooto stiilile vihjavad dekoorid pärinevad juugendstiili taimeornamentikast. Vahepeal valmis saanud portaal kujutab endast Kannatustee - fassaadi. Oma teostuselt on see ilmses vastuolus filigraanse Jõulufassaadiga. Ilma nurkade ja äärteta Gooti teravkaared roosakende kohal on tasandatud ja kaarjad. Juba Güelli ehitiste
5 ja 6 muutuja omad on ruumilised. Mis on karnaugh kaardi kontuurid? Millised on kontuuride võimalikud suurused? Karnaugh kaardil valitakse välja kindlate mõõtmetega ruutude gruppe, mida nimetatakse kontuurideks. Suurused on 2m*2n, kus 2-e astmed on alati paarisarvulised(0 on ka paariasrv). Näiteks siis 1*1,1*2,2*2,4*4 2e mõõtmelisel. 3-mõõtmelisel on kontuurid 1*1*1,2*1*2 jne. Kontuuride võimalikud küljepikkused on 1,2 ja 4 ruutu. Millist küljepikkust karnaugh kaardi kontuuridel kunagi ei esine? Karnaug kaardi kontuurideks ei ole kunagi ruutudegrupid külepikkusega 3 ruutu. Mida esitab karnaugh kaardi iga kontuur? Karnaugh kaardi iga kontuur vastab kahendvektori mingile intervallile. Mitu erinevat muutujaväärtuste piirkonda leidub n muutuja karnaugh kaardil? N muutuja kaardil on 2n omavahel kattuvat piirkonda. Milleks karnaugh kaarti kõige enam kasutatakse? Loogikafunktsioonide minimeerimiseks, kuid ta on rakendatav kuni 6-muutuja loogikafunktsiooni korral.
pilt. Van Goghi töödes, näiteks ,,Tähises öös"(1889), köidetakse need struktuuriosad meisterlikult kokku: looklevatest joontest saavad tähed öises taevas, pintslikaartest küpressiladvad, viirutatud kaartest mäeharjad ning geomeetrilised vormid muutuvad majadeks külas. Nende osade summana sünnib tähistaevast valgustatud öine maastik, dünaamiline, kuid hoolikalt läbimõeldud pintslitõmmete tervik. Tugevad kontuurid rõhutavad graafiliste kujutiste piire. Van Goghi töödes on kontuuridel algusest peale kindel ülesanne ja seda mitte üksnes joonistuste juures. Kuigi impressionistid loobusid kontuuridest ja lõid maalitava objekti loendamatute värvitäpikeste abil, mis alles vaataja silmis tervikuks sulavad, säilitas van Gogh kontuurid. Ta kasutas jooni, et siduda erinevat värvi täppidega kaetud pinnad konkreetseks kujutiseks. Kontuurjooni rõhutatakse maalikunstis eelkõige siis, kui üksikud värvipinnad ei ole teostatud segatud, vaid puhaste värvdega
pilt. Van Goghi töödes, näiteks ,,Tähises öös" köidetakse need struktuuriosad meisterlikult kokku: looklevatest joontest saavad tähed öises taevas, pintslikaartest küpressiladvad, viirutatud kaartest mäeharjad ning geomeetrilised vormid muutuvad majadeks külas. Nende osade summana sünnib tähistaevast valgustatud öine maastik, dünaamiline, kuid hoolikalt läbimõeldud pintslitõmmete tervik. Tugevad kontuurid rõhutavad graafiliste kujutiste piire. Van Goghi töödes on kontuuridel algusest peale kindel ülesanne ja seda mitte üksnes joonistuste juures. Kuigi impressionistid loobusid kontuuridest ja lõid maalitava objekti loendamatute värvitäpikeste abil, mis alles vaataja silmis tervikuks sulavad, säilitas van Gogh kontuurid isegi Pariisi-päevil tehtud impressionistlikel piltidel. Ta kasutas jooni, et siduda erinevat värvi täppidega kaetud pinnad konkreetseks kujutiseks. Kontuurjooni rõhutatakse
t 1 s Seega pole Karnaugh' kaardi kontuurideks ruutudegrupid küljepikkusega 3 11 1 1 1 1 In ruutu. Ülejäänud võimalikud küljepikkused (mis mahuvad kaardile) on kontuuridel lubatud. Kontuuri küljepikkus 23 = 8 ruutu ei mahu enam 10 1 1 füüsiliselt isegi suurimale Karnaugh' kaardile. valestivalitud "kontuurid" Seega osutuvad kontuuride võimalikeks küljepikkusteks 1 2 ja 4 ruutu. |____________________________________________________________________________________ |
Suurim Karnaugh’ kaart on 6-muutuja kaart ehk 64 ruutu. 4. Millise suurusega Karnaugh’ kaardid on tasandilised? Millised on ruumilised? 2-,3- ja 4-muutuja Karnaugh kaardid on tasandilised, 5- ja 6-muutuja kaardid on ruumilised. 5. Mis on Karnaugh’ kaardi kontuurid? Millised on kontuuride võimalikud suurused? Kontuurideks nimetatakse Karnaugh’ kaardil välja valitud kindlate mõõtmetega ruutude gruppe. 6. Millist küljepikkus Karnaugh’ kaardi kontuuridel kunagi ei esine? Karnaugh’ kaartidel on lubatud vaid küljepikkustega kontuure ehk kunagi ei esine kontuure, mille küljepikkus on 3. 7. Mida esitab Karnaugh’ kaardi iga kontuur? Karnaugh’ kaardi iga kontuur vastab ühele kahendvektorite intervallile. 8. Mitu erinevat muutujaväärtuste piirkonda leidub n-muutuja Karnaugh’ kaardil? N-muutuja Karnaugh’ kaardil on 2n kattuvat piirkonda. 9. Milleks Karnaugh’ kaarti kõige enam kasutatakse
x2 x2 Seega pole Karnaugh' kaardi kontuurideks ruutudegrupid küljepikkusega 3 10 ruutu. Ülejäänud võimalikud küljepikkused on kontuuridel lubatud. x3 x3 Karnaugh' kaardi iga kontuur vastab ühele kahendvektorite intervallile: Loogikafunktsioonide MINIMEERIMINE
Kui tore teile tänapäeva Pariis ka ei paistaks, katsuge siiski mõttes tagasi minna viieteistkümnendasse sajandisse; vaadake päeva läbi nende teravike, tornide, kellatornide üllatava heki; jälgige mööda päratut linna voolavat Seine'i jõge, mis oma roheliste ja 7 4 kollaste lõikudega on vaheldusrikkam kui ussinahk, oma saartega üksikuteks harudeks rebitud ja sillakaarte all koomale pigistatud; vaadake taevassinisel horisondil selle vana Pariisi gooti profiili; laske ta kontuuridel hõljuda talveudus, mis ta arvutute korstnate ümber ripub; kastke ta pimedasse öösse ja vaadelge ses hämaras hoonete labürindis ta varjude ja valguse kentsakat mängu; kujutlege, et sinna langeb kuukiir, mis ta piirjooni ebamääraselt esile 130 toob ja laseb uduvinest suuri tornipäid nähtavale tulla; või võtke kas või seesama tume siluett, elustage varjudega ta tuhandete tippude ja katuseharjade teravnurki