Käbi Laretei TÕRU-TÕNN PARTS 9.KLASS Kes oli Käbi Laretei? Pianist ja kirjanik https://i.ytimg.com/vi/Yi_fAn-ZwfE/maxresdefault.jpg Elulugu Sündis 1922. aasta 14. juulil Alustas klaveriõpinguid 1936 1940. aastal, põgenes Käbi Laretei Rootsi Abiellus 1959. Ingmar Bergmaniga Alustas kontserttegevust 1946 Suri 31.oktoobril 2014 (92-aastaselt) Heinrich Laretei I maailmasõjas tsaariarmee ohvitser 1917. aastal abiellus Alma Kollistiga Lapsed- Maimu Laretei ja Käbi Laretei 1926-1928 oli Heinrich Laretei saadikuks Moskvas Heinrich Laretei mõisteti kodumaal tagaselja surma 1940. aastal Käbi Laretei oma abikaasa Ingmar Bergmaniga https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Kabi-Laretei-Ingmar-Bergman.jpg Rootsi paguluses Eivõetud Rootsi Kuninglikku
Aastal 1902 asus ta Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Süda huvitus ka rahvaloomingust. Ta kasutas rahvaviise mitmekülgselt, kuid eelistas sealjuures polüfoonilist arendust. Süda oli erakordselt pühendunud õpilane, kes tahtis võtta õpingutest maksimumi ning kes kulutas viimase raha nootide ja raamatute peale. Aastail 19051911 osales Peeter Süda korduvalt Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumise matkadel. Juba õpinguaastail alustas ta ka kontserttegevust, andes organistina soolokontserte ja tegutsedes saatjana. Aastal 1912 asus ta Tallinna. Ta esines Estonias ja kirikutes. Süda repertuaar oli avar ning kõneles head maitset. Ta oli ka hinnatud eraõpetaja, kes valis õpilasi väga hoolikalt. Õpilane pidi olema kas tuttav või väga andekas. Sajandi teiseks kümnendiks oli temast saanud entsüklopeediliste teadmistega muusikatundja. Süda oli 20. Sajandi teisel kümnendil silmapaistvaim organist Eestis.
tütarlaste koolis, 18971898 dirigendina Moskvas Savva Mamontovi eraooperis. Pärast Oktoobrirevolutsiooni Rahmaninov emigreerus USAsse. Loomingulise kriisi tõttu ei suutnud ta midagi kirjutada kuni 1926. aastani, mil valmis neljas kontsert ja järgmisel aastal "Neli vene laulu". Üldse kirjutas ta pärast 1917. aastat ainult 6 teost. Kuni surmani esines ta palju nii Ameerikas kui Euroopas, astudes üles pianisti ja dirigendina. Kontserttegevust jätkas ta peaaegu kuni oma surmani 1943. Sergei Rahmaninov suri vähki. "Ma ei ole kunagi suutnud otsustada, milline on mu tõeline kutsumus: helilooja, pianist või dirigent. On momente, mil mulle näib, et peaksin olema ainult helilooja, mõnikord tunnen, et olen ainult pianist. Nüüd, mil on elatud suurem osa elust, vaevab mind pidevalt mõte, et killustades end mitme ala vahel, ei ole ma leidnud oma tõelist kutsumust." Täname tähelepanu eest!
Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori 70. Juubeligala „Ballaadid“ 28.märtsil toimus Estonia kontserdisaalis Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori 70. Juubeligala „Ballaadid“. Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori jaoks on tegemist erilise hooajaga, kuna tegu on koori 70. juubeliaastaga, mis toob kaasa endaga pingelist kontserttegevust. Tallinna kontserdiks saabus kodumaale bass Ain Anger, kes esitas koos kooriga juubelikava. Juubelikava on juba kõlanud ka St James Piccadilly kirikus, Londonis. Ain Anger on maailmanimega Eesti bass. Ta on hinnatud Wagneri-esitaja. Anger on esinenud mitmetes riikides sümfooniaorkestriga ning teinud koostööd tuntud dirigentidega. Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori sünnikuupäev on paika pandud kokkuleppeliselt: see on 15.detsember 1945, kui koor andis esimese avaliku kontserdi
audirigent. Tema dirigeerimisel on välja antud ligi 400 CD-plaati. Viimase 12 aasta jooksul on ta andnud 1119 kontserti 125 linnas juhatades 72 erinevat orkestrit. 1987. aastast on ta Ameerika Ühendriikide kodanik. 1988. aastal valiti Neeme Järvi Välis-Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimeheks. 2010. aasta septembris tuli Järvi taas ERSO peadirigendiks, kuid astus novembris 2010 tagasi. 2011/2012 hooajal töötas jälle ERSO peadirigendina. Jätkas ka aktiivset kontserttegevust kogu maailmas. Juhatas hooajal lisaks ERSOle mitmeid maailmakuulsaid orkestreid kokku rohkem kui 50 kontserdil. Pildid Eri Klas Neeme Järvi Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Neeme_J%C3%A4rvi http://et.wikipedia.org/wiki/Eri_Klas
Inglise muusikakultuuri lahutamatu osa. 1719 sai temast Londoni vastloodud ooperiteatri muusikaline juht ning järgneva enam kui 20. aasta jooksul kirjutas ta igal aastal 1-2 ooperit. Händel on kirjutanud ka palju oratooriume. Perekonda Händelil polnud. Kuid nagu Bach, jäi ka Händel elu lõpul pimedaks. 1751.aastal hakkas Händeli nägemine kiiresti nõrgenema. Sama arst, kes oli opereerinud edutult Bachi, ei suutnud ka Händelit pimedusest päästa. Siitpeale jätkas küll Händel oma kontserttegevust, kuid midagi olulist juurde ei loonud. Händel suri 14. aprillil 1759 ja tuhandete inimeste osavõtul maeti Westminster Abbey`sse tõelise rahvuskangelasena. Kui Bach unustati pärast tema surma 100-ks aastaks, siis juba järgmisel aastal pärast Händeli surma said alguse suurejoonelised Händeli festivalid, mis kestavad tänapäevani. Händel on olnud tugevaks eeskujuks mitmete maade heliloojatele, eriti aga Haydnile, kellest sai oratooriumizanris Händeli töö otsene jätkaja. LOOMING
Händeli. Peale seda tabas teda veel ajurabandus ning 1741 a. kirjutas ta viimase ooperi. Edasi pöördus loomingus igavikuteemaliste oratooriumide poole, mis said suure menu osaliseks juba tema eluajal. Perekonda Händelil polnud. Kuid nagu Bach, jäi ka Händel elu lõpul pimedaks. 1751.aastal hakkas Händeli nägemine kiiresti nõrgenema. Sama arst, kes oli opereerinud edutult Bachi, ei suutnud ka Händelit pimedusest päästa. Siitpeale jätkas küll Händel oma kontserttegevust, kuid midagi olulist juurde ei loonud. Händel suri 14. aprillil 1759 ja tuhandete inimeste osavõtul maeti Westminster Abbey`sse tõelise rahvuskangelasena. Kui Bach unustati pärast tema surma 100-ks aastaks, siis juba järgmisel aastal pärast Händeli surma said alguse suurejoonelised Händeli festivalid, mis kestavad tänapäevani. Händel on olnud tugevaks eeskujuks mitmete maade heliloojatele, eriti aga Haydnile, kellest sai oratooriumizanris Händeli töö otsene jätkaja. LOOMING
oktoobril 1909. aastal Peterburi Konservatooriumi Väikeses saalis. Menu oli suur ja saal rahvast täis. Samuti ei tulnud lõppu aplausidel ja kontserti kajastati kümnetes Peterburi ajalehtedes. Lemba kontserdist võis lugeda isegi saksakeelsetes ajalehtedest. Kogu teenitud raha annetati stipendiumite asutamiseks. 25. aastasena võttis Artur Lemba osa Rubinsteini - nimelisest pianistide konkursist, kus ta märgiti ära parimate seas. See tõi Lembale veel rohkem kuulsust. Edukalt jätkas ta kontserttegevust ja esines isegi Tallinnas üldlaulupeol. Kõik tema kontserdid pälvisid nii kriitikat, kui ka heakskiitu. Nuriseti liiga suure tehnilise poole üle, sest pianist mängis tundetult. Artur Lemba võttis kogu kriitika vastu ja parandas end vastavalt sellele. Aastal 1916 tutvus Artur Lemba oma esimese abikaasa Sofia Mogilevskajaga. Tollal õppis Sofia Peterburi Konservatooriumis professor Ovanes Nalbandjani viiuliklassis. Koos astuti mitmetesse orkestritesse ja elati tagasihoidliku elu
muusikapäev 1909, 7. Üldlaulupidu Tallinnas 1910, uue " Endla" avamine 1911. Aastast 1904 esines ta abikaasa Mathilde ( sopran ) saatjana nii Venemaal kui ka Eestimaal. 1. maailmasõja ajal oli Lüdig Peterburi sõjaväeorkestris teenistuses. 1918. aastal tuli Lüdig Tallinnasse, kus 1918 24 töötas Kaarli kiriku organistina. Ta osales ka Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises ja oli aastani 1923 selle direktor ning 1920 22 oreliõpetaja. Samal ajal jätkas kontserttegevust organistina ja dirigendina. Ta oli osaühisuse " Esto-Muusika", samuti muusika kuukirja " Helikund" üks asutajaid. Käis koos abikaasaga kontsertreisidel Saksamaal ja Prantsusmaal. 1925. Aastal läks ta Argentiinasse soodsamaid elamis- ja töötingimusi otsima, ent kõik ei läinud ootuspäraselt: algul teenis kõrtsipianistina Buenos Aireses, hiljem juhatas üht saksa meeskoori. 1928. Aastal tuli ta Eestisse tagasi ning asus Tallinnas tööle organisti ja lauluõpetajana. 1932
erines sellest, mida ta siiani oli viljelenud. Olulisemaks said moodne kõlapilt, elektroonilised kõlad ja efektne arranzeering. Koos Radariga algas ka Joala järjepidev kontserttegevus Nõukogude Liidu ulatuses. Ta võitis kõige laiem kuulajaskonna sümpaatia ja oli kaheksakümnendate küsitluste põhjal kõige populaarsem nõukogude laulja. Sellega andis ta kindlasti juurde eesti levimuusika prestiizile üldse ja ka julgustas teisi artiste alustama kontserttegevust üleliidulisel areenil. (ibid: 75-76) 1981. aastal omistati Jaak Joalale Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus. Samal aastal iseloomustas NSV liidu rahvakunstnik Muslim Magomajev teda Sovetskaja Kulturas järgmiselt: ,,Tal on hea lavaline välimus, hoogne ja väga estraadilik laulmismaneer... Aga peamine, mis temas köidab, on selge, kõlav, kandev hääl, mida ta eeskujulikult valitseb, vaba hingamine, mida ei ole kaugeltki igal vokalistil..
annaabi.ee 
