1880-ndad aastad asetsesid tõusuperioodi keskel sellesse suubusid eelmise ja sellest lähtusid järgmise aastakümne orkestriliikumise arengule iseloomulikud tunnusjooned. 1881. aastaks oli orkestriliikumine jõudnud kõikidesse maakondadesse, orkestrite arvu suurenemine maal toimus põhiliselt kihelkondades. Alguses tegutsesid kõik põhilised orkestriliigid, hiljem lisandus neile mitmesuguseid kitarri-, mandoliini ja balalaikaorkestreid. Orkestrite repertuaari ilmus kontsertmuusika. Pillikooride tekkelugu Eestis on seni uuritus vähe, enamasti on seda tehtud seoses järgmise probleemidega: laulupeod ja koorilaulu areng. Ainsana on pillimänguharrastusele üldhinnangu andnud muusikateadlane Elmar Arro, kes nägi selles progresseeruvat liikumist. Ta väitis, et orkestrid piirdusid oma tegevuses ainult ajaviite- ja tarbemuusika viljelemisega. A.Kasemets tõi aga esile vennastekoguduste määrava osa esimeste orkestrite asutamisel, tehes seda Torma
Lõi oma teosed impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta, ilma klaverita, esines väikestele seltskondadele. Kirjutas soololaule. Romantiline soololaul (mis muutub väga populaarseks). Ta on klassikalise muusika üks suuremaid ja kuulsamaid laululoojaid - ligi 700 laulu. Peamised teemad on õnnetu armastus, üksindus, unistused, elu ja surma heitlus. Tuntumad Schuberti laulud on "Metshaldjas", "Forell", ja "Ave Maria" Schuberti loomingus sai laulust sisukas ja tõsine kontsertmuusika zanr. R. Schumann Looming: erinevalt Shuberti loomingust on tema looming elu jaatavam ja rõõmsam. Rohkem kontrasti, tormakust, eredaid karaktereid. Oma oratooriumi ,,Paradiis ja Peri". Väljapaistvama osa moodustasid klaveriteosed ja vokaalmuusika. Klaveriteostes eelistas väikevorme, mida sageli liitis tsüklitesse ,,Karneval", ,,Lastestseenid" ,,Sümfoonilised etüüdid" jt. Klaverisaated tehniliselt nõudlikud, ka laulud koondas
kammerinstrumentaalteosed, klahvpillimuusika, romansid ja laulud, muusika draamaetendustele (ca 30), muusika kuuldemängudele ja filmidele (40), kirjandusteosed (2). 1920. aastate teises urbanistlikus teoses Rugby (1928) püüab helilooja kõlavaks muuta inimese musklienergiat. Järk-järgult loobus Honegger programmiliste impulsside kasutamisest orkestriteostes ning pöördub tsükliliste teoste poole, kirjutades rea kontsertmuusika oopuseid Concertino klaverile ja orkestrile (1924), Kontsert tsellole ja orkestrile (1929). Sümfooniazanri poole pöördus Honegger 1930. aastatel. Ta on kirjutanud viis sümfooniat kõik kolmeosalised. Emotsionaalsed keskpunktid asuvad peamiselt keskmistes, aeglastes osades. Tavaliselt alustaski helilooja sümfooniate kirjutamist just keskmistest osadest. Enamik sümfooniatest on dramaatilised (Teine, Kolmas ja Viies).Esimene sümfoonia (1930) loodud Bostoni Sümfooniaorkestri 50.
Muusika jagati: kirikumuusika, teatrimuusika, kammermuusika (kodune muusika; kõik, mis ei kuulu kahte esimesse). Romantism tuleneb prantsuskeelsest sõnast ja tähistas romaani, luuletust. 1 ROMANTISM Kujunes Saksa kirjanduses 18.s. lõpul. Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. · KONTSERDIELU Tekib avalik kontsertelu. 19. saj. hakkab tarvitama sõna kontsertmuusika. Beethoven esitab oma teoseid veel kellegi kambris (nt. Krahv Razumovski lossis). · INTERPREETIDE AJASTU Toimusid suured muudatused interpretatsioonis ja repertuaaris. Selgemad jooned saab romantism pärast Waterlood. ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" osutus elus võimatuks ja romantism kajastab seda võimatust. Romantilises teoses ei saavutata ideaali, selle poole püüeldakse. Elatakse kujutluses, minevikus, unistustes
vaimuliku või ilmaliku muusika teenistuses. Samuti on võimalikud transformatsioonid vaimuliku ja ilmaliku muusika vahel. Näiteks võib rahvalaulust välja areneda koraal ja koraali motiive on omakorda kasutatud kontsertmuusikas - kas kõlavärvidena, tsitaatidena või teose ideestikuna. Üldtuntud on Cyrillus Kreegi 4-8 häälsed polüfoonilised kooriteosed, kus ta kasutas kas vaimulikke või ilmalikke rahvaviise, esmalt tuleb meelde ,,Mu süda ärka üles". Algselt rahvalaul, siis koorilaul-kontsertmuusika, käesoleval ajal ka KLPR kaanonisse võetud (KLPR 398A) ja seega jälle (kiriku)rahval laulda. Kirjatöö lõpetuseks kasutaksingi eelnimetatud laulu pealkirja ,,Mu süda ärka üles" kui vaimuliku muusika kokkuvõtvat tunnusjoont. Eva Laarmann kkl1 09.04.2015 Tartus
villanellapäris mitmeid laule võib sellega nimetada sillanellast arenes balletto tantsulaul, mille refräänil ei ole teksti 16. SAJ MADRIGAL hakati kirjutama kaasaegsete luuletajate tekstidele tõseluline armastuslaul alltekstiga: filosoofiline, religioosne, erootiline lõppeb püandiga lauldi haritlaste hulgas musica reservata väikestele teadjaringile mõeldud laul, tavainimene ei saanud aru muutub kontsertmuusika zanriks efektid, virtuoossus, dramaatilisus keeruline polüfoonia 5, 6 või enam häält laulavad ansamblid ei erine mottetist suurel määral üliekspressiivne maneerlik väljenduslaad julged dissonantsid ja harmooniad Monte Verdi kirjutas neid ja andis välja madrigalikogumiku 16. saj INSTRUMENTAALMUUSIKA Willaert pani aluse lauto saavutas täiskuulsuse orel oli endiselt pillide kuningas
vajavad džässmuusika levik Kesk-Eestis 1918–1945, samuti džässi ja rahvamuusika sulandumise koosmõjus sündinud “külajätsi” sisuline olemus, võimalikud erivormid ja leviku ulatus. Huvitavaks teemaks tõotab kuju- neda küsimus, kas džässmuusika mõjutusi võib leida meie süvamuusikaloomes. Käsitlemist vääriks ka kõikide sõja tõttu kodumaalt lahkunud džässmuusikute saatus. Märksõnad: džäss, džässorkestrid, džäss ja tantsumuusika, džäss ja kontsertmuusika. 5 DISSERTANDI TEEMAKOHASED PUBLIKATSIOONID I. Tiit Lauk 2008. Estonian Jazz 1918–1940 and under the Conditions of Soviet Power. “Jazz hinter dem Eisernen Vorhang”/ “Jazz behind the Iron Curtain”. Intern. jazz conference, Warsaw 26–28.09.2008. Teesid. R. Ritter (toim.). (Ilmumas sept. 2008). II. Tiit Lauk 2008. Džässmuusika Eestis 1920–1945. “Muusikakasvatus eile, täna, homme”
annaabi.ee 
