Johann Strauss on austria helilooja, dirigent ja viiuldaja, kes on tuntud eelkõige tänu oma vallsidele ja operettidele. Juba tema eluajal tunti teda, kui valsi kuningat ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurosa kuni tänasepäevani populaarsed. Ta teostas valsimuusikas täieliku revolutsiooni. Arendades selle armsast talupoeglikust tantsust kontsertlikuks suurvormiks. Johann Strauss, kelle elu langes Habsburgide dünastia kõige hiilgavamasse perioodi kajastas oma muusikaga kõige paremini 19.sajandi keiserliku viini elegantsi ja sära. Johann Strauss Jr sündis 25.okt.1825 aastal viinis. Tema isa oli helilooja ja kuni 19 sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem. ning heliloojad olid tema nooremad vennad Josef ja Eduard. Kuulus isa, aga ei tahtnud, et pojast saaks muusik ning
saj lõpul keelati motetid kirikus,põhjuseks eelkõige kompositsiooni keerukus,mistõttu tekst muutus kuulajale arusaamatuks. Madrigal- kõrgstiilis itaalia laul,arenes vastukaaluks villanellale.Võikski nimetada luulezanriks,olid enamasti tõsised armastuslaulud,filosoofilise,erootilise,tihti ka religioosse alltekstiga.Muus. on tekstist lähtuv,muus.t kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad.Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks,mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees.Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku. Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil,kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Homofoonia-mitmehäälsus,kus üks häältest on domineeriv,teised hääled moodustavad selle saate Kaanon-1 meloodia erineval ajal alustatuna,mitu häält,võte muusikas,kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest
enamasti liikuv, kuid tal on ka aeglaseid masurkasid. Chopin kasutab masurkades poola muusikale iseloomulike laade, näiteks früügia ja lüüdia. Vahel jäljendab ka rahvapille (torupill, viiul). Etüüdid op 10 ja 25 (mõlemas kaksteist etüüdi) Iga etüüd põhineb ühel tehnilisel võttel. Mõjutatud Paganinist väga virtuoossed. Samas on Chopini etüüdis kasutatav võte ka mingisuguse seisundi ja emotsiooni kujutamiseks. See teebki tema etüüdid kontsertlikuks (mõtle Czerny etüüdide peale). Polonees (16) Pidulik poola tants, 3/4 taktimõõdus. Pärineb 17. saj, hiljem levis üle Euroopa. Kahte tüüpi poloneese: 1) eriti pidulikud ja suursugused; 2) poeemilaadsed, dramaatilised "jutustused" Poola minevikust. Tuntumad poloneesid on "Heroiline" (As-duur) ja "Militaarne" (A-duur), need pole Chopini enda pandud pealkirjad. Nokturn (19) Algselt oli nokturn öise missa osa (keskajal). 18
täielikult heliloojakarjäärile. Ta õppis kontrapunkti ja harmooniat professor Joachim Hoffmanni eramuusikakoolis, täiendades end helilooja Josef Drechsleri juures ning õppides viiulit Viini Hofoperis balletirepetiitorina tegutsenud Anton Kollmanni käe all. Juba eluajal pärjati ta tiitliga "valsikuningas" ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurem osa tänaseni populaarsed. Strauss noorema loomingus arenes valss armsast talupoeglikust tantsust kontsertlikuks suurvormiks. Viini revolutsioonilaine ajal, 24. veebruaril 1848, kaldus ta muidugi revolutsioonilise liikumise poole, olles "Marseljeesi" avaliku esituse eest isegi lühikest aega vahistatud. 1849 suri Johann Strauss vanem sarlakitesse ning juunior liitis kokku oma ja isa orkestri, sooritades selle koosseisuga ringreise nii Austrias, Poolas kui ka Saksamaal. Valsikuningal oli kokku 3 abikaasat. Strauss oli väga oodatud ka Peterburi
Madrigal kõrgstiilis itaalia laul, arenes vastukaaluks villanellale. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muusika on tekstist lähtuv, muusikat kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku. 1550-1580 kõrgaeg, é Orlandus Lassus, 7-osaline madrigalitsükkel "Püha Peetruse pisarad" ILMALIK MUUSIKA Prantsuse sansooniks nimetatakse prantsuskeelset ilmalikku laulu. Levis koos Madalmaade heliloojatega 16.s. algul 4-häälne. Sarnane motetiga CLEMENT JANEQUIN tähtsaim. Nt. ''Lindude laul''
Villanellade alla kuuluvad ka canzonettod. Madrigal kõrgstiilis itaalia laul, arenes vastukaaluks villanellale. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muus. on tekstist lähtuv, muus.t kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku. · 1530-1550 varajane madrigal, é Jacob Arcadelt · 1550-1580 kõrgaeg, é Orlandus Lassus, 7-osaline madrigalitsükkel "Püha Peetruse pisarad" · 1580-1620 hiline madrigal, é Carlo Gesualdo 2.8. 16 saj tantsud: pavaan, galjaard, braanl, volta, canarie jt.
karjuseidüllid ja armastus. 16. saj kõrgstiilis itaalia laul. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muusikas on tekstist lähtuv, muusikat kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Missa kõige esinduslikum zanr 15. ja 16. saj muusikas oli missa, ordinaariumi osade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessansiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis
välja Schützi ja Bachi loomingus. 5.Veneetsia koolkond. Andrea Gabrieli. Giovanni Gabrieli. Veneetsia oli võimas sadam 15.saj.Euroopa kaubanduses ja majanduses.16. ja 17. jõudis oma õitsengus keskpunkti Veneetsia muusika ja kunst(Püha Markuse kirik- erilised tingimused musitseerimiseks) Kirikumuusika omapära pillide rohke kasutamine, koori tugevdamiseks kasutati orelit ja teisi pille.(tromboon, vioola)Eriti efektseks ja kontsertlikuks muutusid suuremate kirikupühade vespriteenused.(pärit kontsertlikud instrumentaalvormid- canzon, sonata, toccata) Markuse kiriku kapellmeistri ja 2 organisti ametikohad olid ühed ihaldusväärsemad kogu Euroopas. Andreas Gabrielli oli väga andekas Markuse kiriku organist ja helilooja .Kirjutanud missasid, psalmikompositsioone, oreli- ja ansamblimuusikat. Külastas tihedalt Saksa ja Austria õukondi, sealt pärinevad Veneetsia koolkonna tihedad sidemed Saksamaaga.
annaabi.ee 
