Majas on 700-kohaline teatrisaal, 2004. aastal uuendatud teatri administratiivtiib, proovisaalid, garderoobid, töökojad jpm, samuti teatrikohvik Shakespeare. VANEMUISE VÄIKE MAJA Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a): ajaloolise hõnguga, aastatel 1914-1918 juugendstiilis ehitatud teatrihoone rohelusse uppuva pargi veerel. Maja hõlmab 440-kohalist teatrisaali, ovaalsaali, garderoobe, proovisaale, kohvikut. SADAMATEATER Sadamateater (Soola 5b): multifunktsionaalne moodne teatri- ja kontserdihoone, mis asub Tartu kesklinna vahetus läheduses otse Emajõe kaldal. odutsent Paavo Nõgene. Ajalugu http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=tekst&mid=436&lang=est 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. 1869 - organiseeris Vanemuise Selts Tartus esimese ülemaalise eesti laulupeo. 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg"
laulupidude traditsioonile (1869, 1879 ja 1894). 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu "Vanemuise" seltsile. "Vanemuise" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet (sisaldavad Eesti ajaloo uudset käsitlemist). Laulu- ja mänguselts "Estonia" Loodi 1865. aastal. Osales 1869 Eesti esimesel üldlaulupeol, kus "Estonia" meeskoor sai I järgu diplomi (dirigendiks oli E. Bergmann). Tänu "Estonia" seltsile algatati "Estonia" Teatri teatri ja kontserdihoone ehitamine. Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" Kalevipoja idee autor on F. R. Faehlmann, kes esitas selle idee 1839 Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Faehlmann ei saanud sellega eriti palju tegelda ja enamuse materjalidest kogus ja kirjutas eepose valmis F. R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, mis on Kalevipojaga (eesti rahvamuistendite hiidvägilane), kuid arvatakse, et seal on osa ka Kreutzwaldi välja mõeldud. Eepos on
mis on käibel siiani. Eesti Kirjameeste Seltsi tähtsus seisneb põhiliselt selles, et see aitas kaasa eestikeelsete õpikute ilmumisele, eesti keele uurimises ja korraldamises ning rahvaluule kogumises. 1.1.2. Laulu- ja mänguselts ,,Estonia" Loodi 1865. aastal. Osales 1869. aastal Eesti esimesel üldlaulupeol, kus ,,Estonia" meeskoor sai I järgu diplomi (dirigendiks oli E. Bergmann). Tänu ,,Estonia" seltsile algatati ,,Estonia" Teatri ja kontserdihoone ehitamine. 4 1.1.3. Laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" Asutati 1865, eestvedajaks oli J. V. Jannsen. ,,Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. ,,Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. ,,Vanemuine" ja J. V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile (1869, 1879 ja 1894). 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu ,,Vanemuise" seltsile
Edasi möödus peatänav suurepäraste skulptuuridega ehitud staadionist, kuni jõudis kakskümmend viis tuhat pealtvaatajat mahutava teatrini.Siit, risti peatänavaga, viis nöörsirgelt sadamasse poole kilomeetri pikkune ja kümne meetri laiune Efesose kõige luksuslikum tänav. see paraadtänav oli mõlemalt küljelt palistatud marmorsammaskäiguga, tänava otstes aga kõrgusid monumentaalsed väravad. Linna peaväjlak oli sillutatud marmoriga, ei puudunud ka imehea akustikaga odeion (kontserdihoone). Arhitektuurikunsti tipp oli aga jumalanna Artemise tempel. Efesos oli tugev ja hästikindluststud linn ning tõrjus esialgu suurema vaevata barbaarsete naabrite kallaletungid, kuni väravate taha ilmus Lüüdia kuningas Kroisos (Kröösus). See juhutus umbes 560. aastal e. Kr., päris Kroisose valitsemisaja alguses. Linna haaras paanika: näis, et hiigelarmeele on võimatu vastu panna. Türann Pindaros leidis siiski väljapääsu: ta lasi
laulupidude traditsioonile (1869, 1879 ja 1894). 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu "Vanemuise" seltsile. "Vanemuise" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet (sisaldavad Eesti ajaloo uudset käsitlemist). Laulu- ja mänguselts "Estonia" Loodi 1865. aastal. Osales 1869 Eesti esimesel üldlaulupeol, kus "Estonia" meeskoor sai I järgu diplomi (dirigendiks oli E. Bergmann). Tänu "Estonia" seltsile algatati "Estonia" Teatri teatri ja kontserdihoone ehitamine. Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" Kalevipoja idee autor on F. R. Faehlmann, kes esitas selle idee 1839 Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Faehlmann ei saanud sellega eriti palju tegelda ja enamuse materjalidest kogus ja kirjutas eepose valmis F. R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, mis on Kalevipojaga (eesti rahvamuistendite hiidvägilane), kuid arvatakse, et seal on osa ka Kreutzwaldi välja mõeldud. Eepos on kirjutatud
Rüütelkonna hoone Toompeal(neorenessanss) Inglise keskaegset arhitektuuri jäljendavad 2 lossi-Alatskivi ja Sangaste, Kaarli kirki,Rapla kirk(neoromaani stiil) Juugend-Saksa teater Tallinnas(praegune Draama teater)-soomerahvusromantilisest arhitektuurist mõjustatud juugenstiil(arhitektid Aleksei Bubõr,Nikolai Vassiljev). Juugendstiilis,Soome mõjudega on ka Otto Wildau projekteeritud mõisaloss Taageperas Valgamaal Estonia teatri-ja kontserdihoone,mis valmis 1913 esinav uusklassitsitlike joontega hilisjuugendit(Armas Lindgren,Wivi Lönn) C.Lutheri villa,praegune Õnnepalee(Aleksei Bubõr,Nikolai Vassiljev) Funktsionalism-Olev Siinma,Anton Soans-Pärnu Rannahotell Edgar Johan Kuusik,Anton Soans Kunstihoone Tallinnas Pilet 13 2.Kunst Eestimaal 13-16 saj. Professionaalne ja visuaalne kunst hakkas siinmail levima seoses ristiusu levitamise ja feodaalkorraga.Läänemaise kunsti põhimõtted ja esimsesed meistrid tulid koos sakslaste ja
aprill Tallinna hakati ehitama sõjasadamat ja suuri sõjalaevatehaseid, linna ümber Peeter 1912 Suure merekindlust; asutati Viljandi linavabrik. 27. aprill Esimene lennuk Eestis – Sergei Utotškin tegi Tartus lennudemonstratsiooni. Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi mängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – 1. juuli hõbeda klassikalises maadluses. 1913, 24. Avati Estonia teatri- ja kontserdihoone. august 1914, 1. Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. august 5. august Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja. 1914–17 Vene armeesse mobiliseeriti u 100 000 eestlast (u 10 000 neist hukkus). Eestisse tuli sõjapõgenikke Lätist, rinne oli jõudnud sinna; sügisel tekkis Eestis 1915 toiduainete (jahu, suhkru ja liha) puudus. Saksa dessandi kartusel pani Vene vägi Pärnus põlema Euroopa suurima 20. august
kontserdid toimusid suveaias. 1914-1921 – juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. Estonia: 1865 Tänu eestlaste emantsipatsioonile hakkasid tekkima ka nende kultuuriseltsid, näiteks Tallinnas rajatud „Estonia", mis tegeles kohaliku kultuuri uurimise ja elavdamisega, see oli laulu ja mänguselts. Seltsi eestvedamisel rajati 1906. aastal Estonia teater ja 1913. aastal teatri- ja kontserdihoone Eesti Kirjanduse Selts Selts asutati 6. augustil 1907. Loomise järgselt kasvas selts kiirelt tervet Eestit katvaks organisatsiooniks ja 1930. aastate lõpul kuulus sellesse juba üle 2000 liikme. Organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale. Seltsi juhatus asub Tartus. Eesti Rahva Muuseum, Muuseum loodi 1909
annaabi.ee 
