6. Geeniuuringud Vaatame tabelit lk 8 Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus Vaatame tabelit lk 10 Infotehnoloogia mõju inimkonnale UUS MAJANDUS (1997) Rääkides uuest majandusest, räägime uuest maailmast Inimesed töötavad peaga, mitte kätega Kommunikatsioonitehnoloogia loob globaalset konkurentsi Innovatsioon tähtsam kui masstoodang Investeeringud mitte uutesse masinatesse, vaid uutesse kontseptsioonidesse, meetoditesse Kiired muutused on konstantsed (revolutsioon) Tehnoloogilised revolutsioonid läbi ajaloo (tootlikkus ja efektiivsus) Inglise agraarrevolutsioon (17. saj lõpp) tootlikkus põllumajanduses vabastas inimesed, kes siirdusid linna tööotsinguteks - manufaktuurid) I industriaalrevolutsioon (1750-1840) (murrang tekstiilitööstuses, aurujõud, raudtee, alus "lääne tsivilisatsiooni" tekkele ei osale Hiina ega India)
Rääkides uuest majandusest me räägime maailmast: 1) milles inimesed töötavad peaga, mitte kätega; 2) maailmast, milles kommunikatsioonitehnoloogia loob globaalse konkurentsi; ja seda mitte vaid jooksukingade ning laptopide osas vaid ka pangalaenude ning teiste teenuste osas, mida ei saa sisse pakkida ning postiga saata; 3) maailmast, milles innovatsioon on tähtsam kui massitoodang; 4) maailmast, milles investeeritakse mitte uutesse masinatesse vaid uutesse kontseptsioonidesse või nende loomise meetoditesse; 5) maailmast, milles kiired muutused on konstantsed; 6) maailmast, mis on sellele eelnenust sama erinev nagu industriaalne periood erines agraarsest; 7) maailmast, mis on nii erinev, et selle muutumist saab nimetada vaid revolutsiooniks. Mõisted: 1) Riskiühiskond globaalses majanduses on majanduslik kasv seotud riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja agressiivsema konkurentsiga
Nagu ma juba sisse juhatuses mainisin, olid mul õrnad teadmised selle teema kohta. Nüüd aga tean ma tunduvalt rohkem tean psühholoogia koolkondade nimesid ja nendesse kuuluvate esindajate nimesid ning nende arvamusi ja vaateid. Tean, milline koolkond millist psühholoogia suunda uurib. Kasutatud kirjandus Köhler, Wolfgang. (2006). Raamat Gestaltpsühholoogia : sissejuhatus nüüdispsühholoogia uutesse kontseptsioonidesse Leuska, A. Teos Arengupsühholoogia, Biheiviorism http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/biheiviorism.html 15 Leuska, A. Teos Arengupsühholoogia, Bioloogiline psühholoogia http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/bioloogiline_pshholoogia.html Leuska, A. Teos Arengupsühholoogia, Kognitiivne psühholoogia http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/kognitiivne_pshholoogia.html
taasnuusutamine, parandamine, restauratsioon. Ühesõnaga, see on postmodernism, vähemalt üks liin sellest, mida postmodernismiks on nimetatud." (Hennoste, 1993). Vaatamata tema modernismitaotlusele, strukturaalsest teooriast juhindumisele, visuaalse toomise katsetele verbaalsesse teksti ning teistele eesmärkidele pole ta ühegi teooriaga lõpuni minev, selleks on tema kirjanikunatuur liialt spontaanne ja püsimatu, sukeldudes aina uutesse meeleoludesse ja kontseptsioonidesse, liikudes müstikast filosoofiadoktriinideni, akadeemilisest teatrist palaganini, salateadustest kommertsküsimusteni. Üldiselt kasutab ta juba modernismiperioodi tekstides ära olemasolevaid tekstikatkendeid ning uue teksti terviku hoomamiseks on vaja tunda varasemaid tekste. Uus tekst osutub tihti signaalide jadaks, mis peale oma käivitajarolli eriti muud väärtust ei omagi, kirjutamine asendub kombineerimisega.
nö "kodust lahkumise" kogemus. 4. Individuatiiv-reflektiivne usk (eluaastad 13-30...). Esineb varases täiskasvanueas. Paljude grupikesksete inimeste jaoks võib aga tekkida alles kolme- neljakümnendatel eluaastatel. Astet iseloomustab identiteedi muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus väärtustesüsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, mis eristub teiste arvamusest. Sümbolid tõlgitakse mõtestatud kontseptsioonidesse. Astet võidakse nimetada ka demütologiseerimise astmeks. Tugevuseks on võime kriitiliselt reflekteerida oma identiteeti ja maailmavaadet. Ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises mõtlemises. Võib tekkida ka teatud nartsissism, mille enesekindlus ,,üleassimileerib" tegelikkust ja teiste arvamusi. Kui inimene on neljanda astme sügavalt läbi tunnetanud, jõuab ta tundeni, mida saab kirjeldada anarhistliku ja pärssiva sisemise häälena. Tuntakse
Ülemineku põhjustab oma seisukohtade reflekteerimine, sageli ka nö "kodust lahkumise" kogemus. 4. Individuatiiv-reflektiivne usk (eluaastad 13-30...). Esineb varases täiskasvanueas. Paljude grupikesksete inimeste jaoks võib aga tekkida alles kolme- neljakümnendatel eluaastatel. Astet iseloomustab identiteedi muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus väärtustesüsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, mis eristub teiste arvamusest. Sümbolid tõlgitakse mõtestatud kontseptsioonidesse. Astet võidakse nimetada ka demütologiseerimise astmeks. Tugevuseks on võime kriitiliselt reflekteerida oma identiteeti ja maailmavaadet. Ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises mõtlemises. Võib tekkida ka teatud nartsissism, mille enesekindlus „üleassimileerib“ tegelikkust ja teiste arvamusi. Kui inimene on neljanda astme sügavalt läbi tunnetanud, jõuab ta tundeni, mida saab kirjeldada anarhistliku ja pärssiva sisemise häälena. Tuntakse võimetust
rõõmu" või "nirvaanat" jne. 101 Antud käsitlusest nähtub selgesti usulise kogemuse ambivalentsus. Seesama on iseloomulik Jungile algusest peale. Kuivõrd Jung soovib olla eelkõige empiiriline teadlane, siis kogub ta, nagu eelpool mainitud, oma materjali empiirilisel teel. See tähendab erinevate inimkogemuste ülestähendamist ja nende süstematiseerimist. Erinevalt kristlikust dogmaatikast, mis püüab usukogemusi enda kontseptsioonidesse ära mahutada või hülgab need, lähtub Jung klassifitseeritud kogemuskirjeldustest ning arendab oma teoloogiat vastavalt selle pagasi põhjal tehtavatele järeldustele. Empiirilisele teadlasele on omane teatav mõtteloogika. Nii on loogiline arvata, et aistingute ja tajudega, mis viitavad vedela vee olemasolule, korreleerub vedel vesi ka tegelikkuses. Samuti - tajudes tahket, külma ja läbipaistvat substantsi, mis peos kipub veeks sulama, on loogiline
annaabi.ee 
