(neurootiline, introvertne) Koleerik Agressiivne, tujukas, impulsiivne, optimistlik, aktiivne, paigalpüsimatu, muutlik (neurootiline, ekstravertne) Flegmaatik Passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne (introvertne, emotsionaalselt stabiilne) Sangviinik Sotsiaalne, jutukas, muretu, liiderlik, outgoing, talkative, lively (emotsionaalselt stabiilne, ekstravertne) 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollkeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org, siis on ta välise kontrollkeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma
Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel/ abil isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. (Ümbritseva maailma osaks on sündmused, inimesed,
Sangviinik stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest Sisemine kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et tema ise mõjutab temaga juhtuvat, nö saatus on tema endi kätes (seejuures on motiveeritum, pühendunum). Väline kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või organisatsioon ehk nö saatus on ette määratud (vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni, kus inimesele antakse ülesanne ja see tuleb tal täita). 5. Mida nimetatakse tajuks
mõtlev“); - Kuidas inimene suhtub keskkonda: otsustaja (aega planeeriv, organiseeritud) – kohaneja (paindlik, spontaanne, avastav) 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Flegmaatik – stabiilne introvert Sangviinik – stabiilne ekstravert Melanhoolik – neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Kirjeldage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. Peamine mõjur kontrollikeskme puhul on see, kuidas inimene ennast org-s tajub. On seotud enesehinnanguga. 5. Selgitage taju valivust.
hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie
olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum – ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber
teiseste ajejõudude tähenduse. J.Rotteri sotsiaalses õppimisteoorias on kaheks keskseks mõisteks ootus ja väärtus . Tegevuse tulemus sõltub sellest, milline on oodatav tagajärg (milline on selle saavutamise toenäosus) ja milline on selle väärtus inimese jaoks. Inimene on motiveritud tegevustele, mis küllalt sageli annavad tulemuse, mida ta hindab. Juhul kui üldine ootus muutub madalaks, kujuneb välja õpitud abituse seisund), mis on tingitud käitumise välisest kontrollkeskmest. Kokkuvõte; Motivatsiooni all mõeldakse faktoreid (vajadused, soovid, huvid), mis tekitavad, säilitavad ja suunavad käitumist teatud eesmärgi poole. Emotsioonide all mõeldakse tundmusi, mis tekivad füsioloogilisest erutusest, mõtetest, hinnangutest ja kehalistest väljendustest (N. naerust). Emotsioonide (tundmuste) kandjaks on inimene, kes neid läbi elab. Seetõttu on tundmused alati subjektiivsed. Emotsioonides on 2 komponenti: 1. emotsiooni väljendus (N.vali naer)
annaabi.ee 
