Rahvapsühholoogilised järeldused seisnevad tihti juhuslikel ja pealiskaudsetel tähelepanekutel ja kontrollimatutel arvamustel. 3. Teaduslikud väited on ümberlükatavad erinevalt rahvapsühholoogistest väidetest. Alles siis, kui teooria või oletus on vastu pidanud ümberlükkamisproovile, võib hakata uskuma, et see vastab mingil määral tegelikkusele. 4. Teaduslik psühholoogia on rajatud vastastikusele kontrollitavusele, mis tähendab, et mitte kellelgi pole teaduses ülemuslikku sõnaõigust, vaid kõik tulemused peavad olema kinnitatud teiste uurijate poolt. Ka siis, kui tulemused on kontrollitud, saab rääkida ajale vastu pidanud tõest, mis võib aga alati uuesti sattuda kellegi kriitilise vaatluse alla. Psühholoog ei ole ainult inimesetundja ja psühholoogia pole inimesetundmise kunst. Sarnaselt bioloogia ja füüsikaga püüab
koosnevad psüühikas. Emotsionaalsed elamused on mõtlemises ning mis on orgniseeritud keeles talletunud mõistete abil. nende Kognitiivsus (tõlgendus) – olukorra tähendus motiivide seisukohalt. See mõjutab nii emotsiooni tugevust kui ka funktsioonid? vormi ning sisaldab enamasti hinnangut sündmuse olulisusele, kasulikkusele, ootamatusele, põhjustatusele ning kontrollitavusele. Mõned tõlgendused tekivad kiiresti ja teadvustamatult, teised emotsiooni arenedes ja teadvustatult. Käitumine (tegevusalge) – koosneb motivatsioonist teatud moodi käituda ning selleks ettevalmistavatest kehalistest muutustest. Väljendus – emotsioonid tekitavad näos, keha ja hääles
Rahvapsühholoogia ja teadusliku psühholoogia olulisemad erinevused: 1) Teaduslik psühholoogia näeb oma peamise eesmärgina psüühika ja käitumise üldiste, igal pool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamist, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailide uurimist. 2) Teadusliku psühholoogias suurem ja tähtsam osa teadmisest on saadud katse ehk eksperiendi teel. 3) Teadusliku psühholoogia väidet on ümberlükatavad. 4) Teaduslik psühholoogia on rajatud vastastikustele kontrollitavusele (mitte keegi ei ole teaduses ülemislikku sõnaõigust). Kokkuvõtte - Psühholoogia uurib, kuidas on inimese psüühika ja käitumine korraldatud. - Psüühika peamiseks ülesandeks on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldaks tal liikuda vabalt nii füüsiliselt kui ka sotsiaalses ruumis. 2 Sigmund Freud (1856-1939)
käsutuses, on saadud katse e. eksperimendi teel. Rahvapsühholoogia seevastu põhineb juhuslikel ja pealiskaudsetel tähelepanekutel ja kontrollimatutel arvamustel. 3. Ümberlükatavus. Teadus püüab hoiduda väidetest, mis võivad esmapilgul tunduda sügavamõttelised, kuid mida ei ole võimalik katselisel või mõnel muul järjekindlal viisil kontrollida. 4. Teadslik psühholoogia (nagu ka teised teadusharud) on rajatud vastastikusele kontrollitavusele e. mitte kellelgi ei ole teaduses ülemuslikku sõnaõigust, vaid kõiki tulemusi peavad kinnitama teised samas valdkonnas tegutsevad uurijad. 1.7. Kokkuvõte Psühholoog ei ole ainult inimesetundja ja psühholoogia ei ole ainult inimesetundmise kunst. Sarnasel bioloogia ja füüsikaga püüab psühholoogia välja selgitada uuritava nähtuse universaalseid ja üldisi seaduspärasusi. Psühholoogia uurib, kuidas on inimese psüühika ja käitumine korraldatud
ja ärgastuse või lähenemis- ja eemaldumismotivatsiooni dimensioonide abil Emotsionaalset elamust võib pidada teadvuse vormiks, mida inimene jagab paljude loomadega. Tõlgendus on olukorra tähendus motiivide seisukohalt Tõlgendus mõjutab nii emotsiooni tugevust kui vormi Tõlgendus sisaldab enamasti hinnangut sündmuse olulisusele, kasulikkusele, ootamatusele, põhjustatusele ning kontrollitavusele Mõned tõlgendused tekivad kiiresti ja teadvustamatult, teised emotsiooni arenedes ja teadvustatult Tõlgenduste tahtlik muutmine on üks tõhusamaid emotsioonide reguleerimise viise. Tegevusalge koosneb motivatsioonist teatud moodi käituda ning selleks ettevalmistavatest kehalistest muutustest Motivatsiooni tasandil kaasneb emotsiooniga üldisem lähenemis- või eemaldumistung ja vahel ka konkreetsema tegevusprogrammi aktiveerumine
Samasuguseid tingitud reaktsioone on võimalik tekitada inimeste juures. Näiteks, kui tarbija ostab korduvalt mingit margitoodet, mis pole talle kunagi valmistanud pettumust, siis marginime laiendamisel uutele toodetele kandub viimastele ka usaldus, kuigi neid pole võib-olla proovitudki. Seostava õppimisviisi põhimõtteks on varasemate positiivsete emotsioonide (sündmusega, värvikombinatsioonid, muusika, sümbolid, sotsiaalne staatus jne.) sidumine tootega. Vaatamata seose tekkimise kontrollitavusele jääb seose suund kontrollimatuks. Näiteks pole välistatud võimalus, et tarbija tingitud reaktsioon käivitub konkurendi, mitte aga seoste tekitaja toodete puhul. Stimuleeriv (operantne) õppimine tugineb samuti ärritaja ja reaktsiooni omavahelisele seosele, kuid erinevalt eelmisest pole see automaatne (mittevabatahtlik), vaid hinnanguline. Inimene teab, et kindlale ärritajale võib reageerida erinevate variantidega ja igal variandil on ka oma tulemus (tasu või karistus)
Samasuguseid tingitud reaktsioone on võimalik tekitada inimeste juures. Näiteks, kui tarbija ostab korduvalt mingit margitoodet, mis pole talle kunagi valmistanud pettumust, siis marginime laiendamisel uutele toodetele kandub edasi ka usaldus, kuigi neid pole võib-olla proovitudki. Seostava õppimisviisi põhimõtteks on varasemate positiivsete emotsioonide (sündmused, värvikombinatsioonid, muusika, sümbolid, sotsiaalne staatus jne.) sidumine tootega. Vaatamata seose tekkimise kontrollitavusele jääb seose suund kontrollimatuks. Näiteks pole välistatud võimalus, et tarbija tingitud reaktsioon käivitub konkurendi, mitte aga seoste tekitaja toodete puhul. Stimuleeriv (operantne) õppimine tugineb samuti ärritaja ja reaktsiooni omavahelisele seosele, kuid erinevalt eelmisest pole see automaatne (mittevabatahtlik), vaid hinnanguline. Inimene teab, et kindlale ärritajale võib reageerida erinevate variantidega ja igal variandil on ka oma tulemus (tasu või karistus).
annaabi.ee 
