motivatsiooniline pinge. VAJADUS ------------------> MOTIIV ------------------> TEGEVUS 1.1 Motivatsioonide ja motiivide liigitamine Motivatsioon jaguneb nii sisemiseks kui ka väliseks. Sisemine motivatsioon on vastus vajadustele, mis meie sees on: uudishimu, kompetentsuse ja isikliku kasvu vajadus ja vajadus mõista. Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub sellest, mis määral inimesed näeb oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena. Sisemises motivatsioonis on töö sisemiselt tasutav ning inimene tegutseb lähtuvalt oma sisemistest arusaamistest. Põhimõte: ''Ma tahan seda teha''. Väline motivatsioon käivitub välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt tasu olulisem kui tegevus ise. Ning selle töötamise stiimuliks on materiaalsete või sotsiaalsete hüvede saamine. Põhimõte: ''Ma pean seda tegema''. Motiive liigitatakse kolmeks: · Bioloogilised motiivid:
Inimene tegutseb oma sisemistest arusaamistest lähtuvalt Väline Töötamise stiimuliks on materiaalsete või sotsiaalsete hüvede saamine Sisemine motivatsioon Sisemine motivatsioon aktiivsusest: tuleneb inimesesisemisest huvi lõbu, rahulduse saavutamine võimete realiseerimine keskkonna kontrollimine Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub sellest, mil määral inimesed näevad oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena. Väline motivatsioon Väline motivatsioon käivitub baastarvete rahuldamisel ja välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisem tasu kui tegevus ise. Eduelamus Inimese eesmärgipärast käitumist mõjutavad kaks põhilist motivatsiooniallikat: võime prognoosida oma käitumise tagajärgi inimene kasutab oma varasemaid kogemusi ja teadmisi tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine eesmärkidest kujunevad tegevuse kriteeriumid
huvi, uurivad oma keskkonda, lõbustavad end ja püüavad realiseerida oma võimeid. Sisemiselt ajendatud käitumise korral on tegemist motivatsiooniga, mida põhjustavad otseselt isiklik huvi, rahuldus- või rõõmutunne -- kõik tegevused, millesse me lülitume, et tunda end pädevana ja olukorda kontrollivana. Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub sellest, mil määral näevad inimesed oma tegevuse tulemusi sisemiselt põhjustatutena(nende poolt kontrollitavatena.) Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks neist ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt, kuid tüdinult ja otsib seetõttu võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olukordadega või soovist vähendada ebakõla.(2-tüüpi käitumist: ülemäärane kooskõla ja ebakõla tajutava ja teadaoleva vahel) Tegevuse tagajärgedel on kontrolliv ja informeeriv mõõde
oma võimeid. Sisemiselt ajendatud käitumise korral on tegemist motivatsiooniga, mida põhjustavad otseselt isiklik huvi, rahuldus- või rõõmutunne -- kõik tegevused, millesse me lülitume, et tunda end pädevana ja olukorda kontrollivana. Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub sellest, mil määral näevad inimesed oma tegevuse tulemusi sisemiselt põhjustatutena(nende poolt kontrollitavatena.) Motiveeritud käitumist põhjustab nii ülemäärane kooskõla kui ka ebakõla tajutava ja teadaoleva vahel. Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks neist ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt, kuid tüdinult ja otsib seetõttu võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olu- kordadega või soovist vähendada ebakõla.
..). Sisemine motivatsioon tuleneb inimese sisemisest aktiivsusest, mida iseloomustavad huvi, lõbu, võimete realiseerimine, keskkonna kontrollimine. Kahte tüüpi: Meelelahutuse otsimine tunnetusliku aktiivsuse tõstmine Soov vähendada tekkinud ebakõlasid väljakutseid esitavas olukorras või informatsiooni mittekokkulangemisel. Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub kontrolli lookusest ehk kuivõrd inimene tajub oma tegevuse tulemusi enda poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena. Mida ma tahan? Väline motivatsioon - käivitub baastarvete rahuldamisel ja välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisem tasu kui tegevus ise. Mida ma pean? Muutuse transteoreetiline mudel (Prochaska & Norcross, 2004) Eelkaalutlemine -Inimene ei teadvusta probleemi ega soovi muutuda. Eitatakse probleemi. Teised on häiritud. 15
· Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmiselt: 323. - on ükskõiksem töö tegemise suhtes; 324. - käib ultimaatumeid nõudmas; 325. - lahkub töölt. 326. 12.Mis on enesemotivatsioon? · ...inimese võime panna ennast ise püüdlema teatud eesmärkide poole ilma välise surveta. · Enesemotivatsiooni tugevus sõltub sellest, mil määral inimesed näevad oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena. · Inimese enesemotivatsiooni tugevust mõjutavad kaks põhilist motivatsiooniallikat: 327. - võime prognoosida oma käitumise tagajärgi, st inimene kasutab oma varasemaid kogemusi ja teadmisi; 328. - tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine, st eesmärkidest kujunevad tegevuse kriteeriumid. 329. 330. Teema 7 1. Mis on organisatsioonikultuur? 331
needs, B-needs). o Hierarhia kõrgemate astmeteni jõudmiseks peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud. - McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria Sisemine ja välimine motivatsioon o Sisemine motivatsioon keskendub tegevuse enda väärtustamisele( huvid,saavutusvajadus, enda proovilepanek jne) . sisemise motivatsiooni tugevus sõltub mil määral inimesed näevad oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutavate ning kontrollitavatena. Kui kompetentsusele ja enesemääratlusele seatakse piire, väheneb sisemine motivatsioon. esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist: Meelelahutuse otsimine ttunnetusliku aktiivsuse tõstmine. Soov vähendada tekkinud ebakõlasid väljakutseid esitavas olukorras või informatsiooni mittekokkulangemise korral. o Välimine motivatsioon Keskendub tegevuse tagajärgedele. Väline
annaabi.ee 
