aastal jõustunud vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane välisleping. Inimõigused on inimese ja riigivõimu vahelisi suhteid käsitlev valdkond. Seega asetab konventsioon kohustusi riigile. Eraõiguslikud (indiviidide vahelised) suhted jäävad konventsiooni reguleerimisalast üldjuhul väljapoole Euroopa sotsiaalharta on Euroopa Nõukogu kokkulepe, mis sõlmiti 18. oktoobril 1961 Euroopa sotsiaalharta määratleb inimõigused ja põhivabadused ning kehtestab kontrollimehhanismi, mis tagab nende austamise Euroopa Liidu liikmesriikides. Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused on: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ja diskrimineerimatus. Pagulane on inimene, kes kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega
näitama. Positiivne atmosfäär klassis on kasulik vahend lastega heade suhete arendamisel. Mulle tuleb meelde üks juhtum, kui mul oli vaja paberit prügikasti visata, ja kuna ma tegelesin kunagi korvpalli, viskasin kabineti keskelt täpselt prügikasti. See oli poiste klass ja tänu sellele kummalisele juhtumile võitsin ma selle klassi lugupidamist. Ebatavalised tegevused köidavad õpilaste tähelepanu ja pakkuvad õpetajale kontrollimehhanismi. Veel ühe nõuanne, mis on pakutud lobimishimulise klassi kohta, proovisin juba kasutada ja see tõesti toimib. Strateegia nimetatakse "Jaga ja valitse" see sobib, kui klass jaguneb lasteks, kes tahavad õppida ja lasteks, kes on tunnist mittehuvitatud. Tunnist mittehuvitatud istusid tagapool, kus nad võisid vaikselt oma asjadega tegelda, aga need, kes kuulata ja õppida tahtsid, kolisid ruumi eesotsa. Minu kogemus näitab ka, et suurem osa õpilasi kolib
ole asju ilustatud) ja raporteerivad tegevustest juhte ja omanikke. See vajadus oli alguses seotud eraettevõttetega aga järk-järgult ka avaliku sektoriga. Avaliku sektori kontroll on tähtis selle pärast, et kontrollitakse, kas ressursse on kasutatud vastavalt plaanitule. Fiskaaleelarve kinnitab valitsus- avaliku sektori osad küsivad nii palju kui neil vaja (või isegi rohkem, sest nagunii antakse vähem kui küsida). Ja selleks ongi vaja sisekontrolli avalikus sektoris, sest muud kontrollimehhanismi ei ole. Riigikontroll on üks struktuur, aga selle käed nii pikad ei ole. Nõukogude aeg oli eraettevõttes kvaliteedikontroll (tehnilise kontrolli osakond e TKO), mida väga kardeti, isegi rohkem kui tippjuhte. Sest praagi korral tuli parandada toode oma kulude ja kirjadega. Aga sel juhul jäi kontroll hiljaks, sest toode oli juba valmis (nt king). Ja siis väideti et eraettevõtte puhul piisab sellest, et turg paneb paika head ja halvad ettevõtted. See
Ei tee ju ka AVS vahet füüsiliste ja juriidiliste isikute kirjadel. Meie arvates lahendatakse füüsiliste isikute avaldusi sellise töökorralduse juures sisuliselt paremini. Määruse p 3 kohustas valitsusasutusi viima ühe aasta jooksul oma asjaajamiskord kooskõlla Alustega ning tagama, et ka nende hallatavad riigiasutused sedasama teeksid. Kuna määrus jõustus 1. sept 1996, siis möödus tähtaeg asjaajamiskordade Alustega kooskõlla viimiseks 1. sept 1997. Alused mingit kontrollimehhanismi, kas ja kuidas määrust täidetakse, ette ei näinud. Nüüd aga on Riigikogu poolt 25. märtsil 1998 vastu võetud arhiiviseadus selle lünga täitnud ning vastavad järelevalvefunktsioonid loodavale Rahvusarhiivile pannud. 3. ASUTUSE ASJAAJAMISE KORRALDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 3.1. Asjaajamise organiseerimise vormid Asjaajamise korralduse organisatsioonilise vormi valik sõltub asutuse suurusest, struktuurist, territoriaalsest paiknemisest,
§ 42). Distsiplinaarkaristuse määramise, sh teenistusest vabastamise võib riigi peaprokurör vaidlustada halduskohtus. Kokkuvõtvalt saab asuda seisukohale, et peaprokuröri tagandamise protseduur Eestis vastab rahvusvahelistele standarditele. 5. Prokuratuuri aruandekohustus Nagu ülal näidatud, ei tohi ühegi võimuharu või riigiasutuse otsus jääda väljapoole demokraatlikku kontrollimehhanismi ja nagu iga teinegi riigiorgan peab ka prokuratuur aru andma oma tegevusest. Õigus- süsteemides, kus prokuratuuri peetakse täitevvõimu alla kuuluvaks, seondub prokuratuuri areandekohustus eelkõige aruannetega valitsusele, keda omakorda kontrollib parlament. Selliselt on aruandlus reguleeritud ka Eestis, kus vastavalt ProkS § 11 lõikele 1 esitab riigi peaprokurör kord aastas justiitsministrile prokura- tuuri tegevuse koondaruande.
glasnosti rakendamise tulemusel olid liiduvabariikides tekkinud soodsad tingimused omaalgatuslike poliitikate väljatöötamiseks. Oluline oli ka peasekretäri algatatud poliitilise reformi – detsentraliseerimise – printsiip, millele hakati Eesti NSV-s kultuuripoliitika demokraatlikumaks muutmisel toetuma. Poliitilist reformi alustas peasekretär sooviga tõhusamalt rakendada majandusreformi, eeldades, et need reformid saavad kulgeda koos. Autoritaarse kontrollimehhanismi lõdvenemine viis aga majandusreformi läbiviimise kriisi ning alates 1988. a. nihkus rõhuasetus poliitilisele reformile ja struktuurimuudatustele riigiaparaadis.5 Mitmed uurijad (Olev Liivik, Rein Taagepera) on leidnud, et Gorbatšovi perestroika-poliitika rakendamine Eesti NSV-s EPK Keskkomitee kaudu toimus teatava ajanihkega ning veel 1986. a. valitses ENSVs sisuliselt stagnatsiooniperiood. Siiski leidus ENSV ühiskonnas ka perestroika esimesel
*116 Seaduse § 7 sätestab menetluse, mille kohaselt kontrollib õiguskantsler üksnes menetlusnormidest kinnipidamist, kuid ei tohi kontrollida ega hinnata tõendeid. 5. Kontroll õiguskantsleri tegevuse üle Õiguskantsler ei allu kellelegi. Ilmselt ei saa aga riigis olla ühtegi avaliku võimu organit, kelle tegevust keegi ei kontrolli. Võib küsida, kes kontrollib õiguskantslerit. Põhiseadus on sätestanud ainult ühe sõna- selge kontrollimehhanismi: vastavalt põhiseaduse §-le 74 on igal Riigikogu liikmel arupärimisõigus, mil- le adressaadiks võib olla ka õiguskantsler. See säte on kantud parlamendi kontrollifunktsioonist ja väljen- dab õiguskantsleri teatud seotust rahva representatiivorganiga. Rahaliste vahendite kasutamist õiguskantsleri poolt võib vastavalt põhiseaduse §-le 133 kontrollida Riigikontroll. Peale selle kontrollib kaudselt õigus-
põhimõtted kodifitseerima siseriiklikus õiguses teatud aja jooksul. Ja kohaldatakse siseriiklikku õigust, võrreldes seda direktiiviga. Kui aga direktiiv on tähtajaks harmoniseerimata jäetud, siis kuulub direktiiv pärast seda tähtaega otsekohaldamisele. Erisuseks on siin veel see, et sellisest direktiivist ei saa võtta füüsilise või eraõigusliku isiku kohustusi, neid ei saa luua. ( eraõiguse sfääris). Selleks, et uute Euroopa lepingutega ühineda, peaks Eestis järgima järgmist kontrollimehhanismi: 1) tuleks kontrollida, kas leping on kooskõlas Eesti PS põhimõtetega (PS täiendamise seaduse §1). Kui leitakse vastuolu aluspõhimõtetega, siis peaks ühinemine katki jääma. 2) kui vastuolu aluspõhimõtetega ei leitud, siis peab hakkama vaatama, kas kavandatav leping ei ole vastuolus PS-e ühe või teise sättega. Vastuolu korral tuleks PS-st enne lepinguga ühinemist muuta. Hoolimata sellest, et liikmesriigi jaoks ei ole
kultuurikonflite võib vaadelda delikventsust mõjutava faktorina ainult sel juhul, kui isik tajub seda konflikti ja tegutseb nii, nagu seda konflikti ei eksisteeriks. Kultuurikonflik on psühholoogiline konflikt, kuid erinevad distsipliinid mõistavad selle iseloomu erinevalt. Psühhiaatrid- Freudistid vaatlevad seda kui võitlust teadvuse süvakihtides peituvate ja väljendust nõudvate bioloogiliste tungide ja kultuuri poolt ettekirjutatud normide vahel. Kultuuri normid loovad kontrollimehhanismi, mis surub sellsied tungide väljendused alla ja tõrjub nad alateadvusse, kust nad murravad välja: 1) võttes sotsiaalselt lubatava vormi 2) sotsiaalseid norme rikkuva käitumisena (kui kontrollimehhanismis tekib häire) 3) neuroosina (kui kontrollimehhanism töötab liiga hästi). 1
riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon, mis oleks allutatud indiviidi huvidele. Paraku tuleb teatud erakorralistes situatsioonides (sõda) seada isiku õigustele erakorralised piirangud. Piiratakse liikumis-, sõna-, valimis-, omandiõigust. Indiviidi õiguste piiramine on vältimatu ka tavaolukordades, et ühiskond tervikuna saaks toimida.
annaabi.ee 
