Meedia Meedia on koguaeg muutuv , massi teabe vahend . Meediat tuleb mõista kui organisatsiooni või institutsiooni, mis tehnilistele vahenditele lisaks omab mingit struktuurilist ülesehitust ja hõlmab ka kõiki neid inimesi, kes kindlustavad info edastamist või selle tootmist, ja mis sellisel moel kõige muu kõrval täidab ka teatud regulatsiooni- ja kontrollifunktsiooni poliitika ja poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust.
Meedia Meedia on koguaeg muutuv , massi teabe vahend . Meediat tuleb mõista kui organisatsiooni või institutsiooni, mis tehnilistele vahenditele lisaks omab mingit struktuurilist ülesehitust ja hõlmab ka kõiki neid inimesi, kes kindlustavad info edastamist või selle tootmist, ja mis sellisel moel kõige muu kõrval täidab ka teatud regulatsiooni- ja kontrollifunktsiooni poliitika ja poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust.
Valimisfunktsiooni ideeks on teiste riigivõimuorganite legitimeerimine. Riigikogu saab teistele riigiorganitele rahva legitimatsiooni vahendada, kuna rahavs valib riigikogu. Riigikogu osaleb peaaegu kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamisel. Ettepaneku teeb selleks kas President või Riigikohtu esimees. Riigikogul on õigus kandidate tagasi lükata. 3.1.1.3 KONTROLLIFUNKTSIOON Riigikogu teostab kontrollifunktisooni mitmete vahenditega: 1. Seaduste vastuvõtmine on kontrollifunktsiooni osa, sest seadused seovad täidesaatvat võimu. 2. Kontrolliva iseloomuga on ka riigieelarve, mis paneb piirid täidesaatvale võimule raha kulutamisel. 3. Umbusaldusavaldu on kontrollifunktsiooni osa legitimeeriva funktsiooni tõttu. 4. Kontrollifunktsiooni osaks on ka riigikontroll ja ombudsman. Riigikogul on seaoses kontollimisega ka õigused: arupärimised, uurimiskomisjoni moodustamine ja riigieelarve täitmise aruande kinnitamine.
(vaikiv kollusioon) Ideaalne on täieliku konkurentsi turg. Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada majanduskasvu, samas ei saa üheselt väita, kuidas riigi sekkumine majandusse majanduskasvu mõjutab. Avaliku sektori ülesanded riigieelarve seisukohalt:
Kasulikkuse RIIGI ROLL MAJANDUSES Loengu eesmärk: Tutvustada valitsuse rolli turumajanduses ning selgitada valitsuse sekkumise põhjuseid Riigi osa majanduses Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärjed Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab rahapoliitikat ehk monetaarpoliitikat ja eelarvepoliitikat ehk fiskaalpoliitikat kasutades Valitsuse neli põhilist rolli majanduses: -ressursside ümberpaigutamine -ümberjaotav roll -regulatiivne roll -stabiliseeriv roll Valitsuse rollid majanduses – ressursside ehk tootmistegurite ümberpaigutamine - maksimaalse majandusliku heaolu saavutamiseks tagab valitsus turu tasakaalu, mis monopoli ja teiste turutõrgete tõttu ei pruugi toimida.
Nüüd kasutatakse terminit vandeaudiitor. Ilmselt on 1 Tuleb eristada mõisteid termin ja mõiste. Termin – mingi sõna, millega tähistatakse mõiste sisu ehk tähistaja. Mõiste – eseme, nähtuse vms olemus(e) kirjeldus ehk tähistatav. 6 audiitori termin enam tuntud seetõttu, et raamatupidajad puutuvad kokku just audiitoritega, mitte siseaudiitoritega. Kontrollifunktsiooni võib täita ka revisjon või revisjonikomisjon. Revisjoni peamine eesmärk on hinnangu andmine minevikus tehtud töödele. Revisjoni ja auditi peamine erinevus on selles, et auditeerida saab ainult vandeaudiitor, revideerida võib praktiliselt igaüks. Revisjon võib hõlmata kõike – juhtkonna tegevust, majandusnäitajaid, finantsaruandlust. Riigikontrolli rakendatakse avaliku sektori kontrollimisel. See on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan
2. Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõttesisesesd vastutusekeskused; 3. Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimise põhimõte. Audit ja audiitor - raamatupidajatele suhteliselt hästi tuntud mõiste. Selle mõistega tähistatakse välisaudiitorit (auditit). 2010. aastast kasutatakse mõistet vandeaudiitor. Ilmselt on audiitori mõiste enamtuntud seetõttu, et raamatupidajad puutuvad kokku just audiitoritega mitte siseaudiitoritega. Kontrollifunktsiooni võib täita ka revision või revisioni komsjon. Revisioni peamine eesmärk on hinnangu andmine mineviku tegevusele. Revisioni ja auditi peamine erinevus on selles, et auditeerida saab ainult vandeaudiitor. Revideerida võib praktiliselt igaüks. Riigikontroll - rakendatakse avaliku sektori kontrollimisel. See on oma majandustegevuses tegevuses sõltumatu riigiorgan. Riigikontrolli peamine eesmärk on anda riigile ja
lei. Muidugi võib sellele vastu väita, et seadus ei anna näiteks ministrile pädevust anda ministeeriumi põhimäärust (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lg 1). Selle sätte funktsioon ei ole siiski niivõrd ministri põhiseadusliku isekorraldusõiguse piiramine kui selline, vaid valitsuse kui kolleegiumi liikmeid teenindavate asutuste struktuuride ühtsuse tagamine. Lisaks võib selle piirangu taga näha teatavat kontrollifunktsiooni. See võimaldab ministritel kui täitevvõimu eri valdkondade peadel ja seetõttu demokraatlikus riigis kõige suurema võimutäiusega isikutel hoida üksteisel vastastikku silm peal. Kumbki argument ei kehti õiguskantsleri puhul. Esiteks on õiguskantsler monokraatne põhiseaduslik organ, mitte kolleegiumi liige. Õiguskantsleri kantselei struktuuri pole võimalik ega vajalikki kellegagi üht- lustada. Teiseks puudub õiguskantsleril ministriga võrreldav pädevuse ulatus
Kas ükskõiksuskõveratel saab olla ka mõni teistsugune kuju? Kas tarbijad konkureerivad omavahel kaupade tarbimisel? III LOENG I OSA. Riigi roll majanduses Avalik sektor valitsuse tegevus ja selle tagajärjed .Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab rahapoliitikat ehk monetaarpoliitikatja eelarvepoliitikat ehk fiskaalpoliitikat kasutades. Valitsuse neli põhilist rolli majanduses: ressursside ümberpaigutamine-ressursside ehk tootmistegurite ümberpaigutamine- maksimaalse majandusliku heaolu saavutamiseks tagab valitsus turu tasakaalu, mis monopoli ja teiste turutõrgete tõttu ei pruugi toimida ümberjaotav roll-valitus taotleb õiglust ja mõjutab seda sissetulekute ümberjaotamise
tema panusele organisatsiooni eesmärkide saavutamisse ehk tegevusele ja töötulemustele. See omakorda eeldab usaldusväärsete töö hindamiskriteeriumite väljatöötamist ja valikut. (Fletcher 2001). Seetõttu saab töösoorituse hindamist ja tulemustasustamist vaadelda olulise tulemuslikkuse juhtimise rakendamise tegurina. Töötajate töösoorituse hindamise mõiste on just tulemuslikkuse juhtimise rakendamise tõttu oluliselt laienenud. Algselt täitis töösoorituse hindamine vaid kontrollifunktsiooni, mille käigus andis juht oma alluva töösooritusele kvantitatiivsetel mõõdikutel põhineva hinnangu (Pratt 1991). Tänapäeval koondab hindamine enda alla aga palju tegevusi, mille läbi organisatsioon oma töötajaid KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 61 hindab, arendab ja edutab, suurendades sellega nii töötajate kui kogu organisatsiooni tulemuslikkust ning jagades selle eest ka vastavaid tasusid (Mani, 2002). Töö
revisjon; reid): 1) järjestuse alusel ajas: a) preventiivne ehk eelkontroll (eesmärk - ennetada puuduste, väärnähtuste teket), b) repressiivne ehk järelkontroll (kui on nt saadud eelteavet võimalike väärnähtuste faktide kohta - siis post factum tähenduses; võib olla ka nt: eelnenud preventiivse ning irregulaarse kontrollreidi käigus tuvastati väärnähtus ja tehti ettekirjutus kõrvaldamiseks - nüüd järelkontroll: kas täidetud); 2) kontrollifunktsiooni järjepidevuse alusel: a) regulaarne ehk pidev ehk permanentne (reeglina seejuures hõlmav); b) irregulaarne ehk pisteline (võib olla nii hõlmav kui ka valikuline); 3) kontrolli objekti hõlmamise alusel: a) täielikult hõlmav (objektist ammendava ülevaate saamiseks); b) valikuline ehk väljavõtteline (kas objektist minimaalselt piisava ülevaate saamiseks või nt mõnede konkreetsete faktide või tunnuste tuvastamiseks).
annaabi.ee 
