tantsudega sarnased.(mingilmääral ka Kaera- Jaan) · Labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss. · kaerajaani seostati kadrilliga · Tuljakut seostati slaavi tantsudega. Eesti tantsudele iseloomulikud jooned · Rahulikkus. · Väärikus. · Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused. · Vähe on akrobaatilisi elemente. · Korduvad motiivid. · Lihtne liikumisskeem. Mõned sõnad · Kontratantsud-tantsud, kus tantsijad või paarid asetuvad vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate rühmas on omavahel kooskõlastatud. · Obstsöönne-ropp · Folkloriseeritud- rahvapäraseks tehtud · Tuljak- tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest. · Labajalavalss on 3/4 taktimõõdus eesti rahvatants. Iseloomulik on iga takti esimese osa tugev rõhutamine. Mõnikord võib olla rõhuline ka kaheksanda takti teine osa. · Imitreerivad ja akrobaatilised tantsud-nendes
Löök-/rütmipillid trumm, parmupill, jauram Kirjuta kandle ajaloost (millal jõudis Eestisse), liikidest. Vanem kannel ehk väikekannel Uuem kannel ehk viisikannel Duurkannel Rahvakannel RAHVATANTS Kuidas jaguneb Eesti rahvatants? (2) Vanem rahvatants Uuem rahvatants Millised olid vanema rahvatantsu peamised liigid? (2) Sõõr ja rida ehk voor (juhttantsija) Imiteerivad ja akrobaatilised tantsud (väikeses grupis) Nimeta kuidas jaguneb uuem rahvatants? (2) Paaristantsud Kontratantsud Milline on uuema rahvatantsu päritolu? Põhjasõda, kontaktid Euroopa meelelahutusliku tantsuga mõisnike kaudu, vennastekoguduslik liikumine Milles seisneb paaristantsu ja kontratantsu peamine erinevus? Kontratantsudes on paaride vastamisi asetus (nelinurkne kujund) Millised on rahvatantsu peamised funktsioonid? (2) Rituaalne, meelelahutuslik
*Keelpillid: Kandled: väikekannel (5-6-keelne); viisikannel(simbel); hiiu e.vormsi kannel, põispill, moldpill, viiul *Puhkpillid: Pajupill, savipiilu, roopill, putkepill, torupill, karjapasun(piibar), sokusarv *löökpillid: Trumm, kammipill, põsepill 10.Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Löökpille, kuna keel- ja puhkpillidega saab rohkem erinevaid helisi luua/kasutada. 11.Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kontratantsud – tantsitakse vastastikku viirgudes; Labajalavalss-eestipärane variant viini valsist; "Kaerajaan- on tants, kus tantsijad või paarid asetuvad vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate rühmas on omavahel kooskõlastatud. 12.Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt. 13.Valsi eestipärane vorm on labajalavalss. 14.Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on eesti rahvatantsud. 15
kuresaare 1998 lk 37 Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat Tallinn 1967 ,lk35 ullo toomi kaerajaanist tantsupeoni tallinn eesti raamat 1983 lk78 http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=5396&old_num=779 Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat,Tallinn 1967 ,lk3 4 rahvakultuuri arendus ja koolituskeskus eesti keele intstituut kristjan torop kontratantsud tallinn 1995 lk78 http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=992 http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=864&kateg=5&alam=21&leht=3 15
labajalavalss. Labajalavalssi tantsitakse täistallal ning kehahoiak on väärikas. 18. sajandi teisel poolel ilmusid Eestisse valsi eri liigid (nt hosper, aleksandra-valss), mis olid välja kasvanud austria, tsehhi ja saksa rahvatantsudest. 19. sajandi teisel poolel lisandusid neile polka, reinlender, galopp, masurka, krakovjakk. Tantsudele on iseloomulik nn suletud vorm, kus on kindlaks määratud tantsijate arv, paigutus ning liikumisjoonis. Kontratantsud kujunesid inglise rahvatantsude põhjal ning said 17. -18. sajandil väga armastatuks ka Euroopa kõrgemas seltskonnas. Eestis hästi tuntud kontratantsude rühm on ingliskad, kus tantsijad paiknevad kahes vastamisi viirus, mis liiguvad teineteise poole ja tagasi. Mõnikord tantsijad põimuvad ja kätlevad, vahetavad kohti ning pöörlevad käevangus. Kadrill (hisp k cuadrillo väike väljak) oli 18.-19. sajandi Euroopas üks populaarsemaid tantse
·löökpillid (Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram , parmupill ) ·Roopillid, Sarvepillid, torupill Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks vanem ja uuem. Vanem : Tantsud sõõris ja reas (Kihnu ratas, Viru löss, jpm ); Imiteerivad tantsud (Härjatants, kasatsokk, mustlasetants jpm.); Akrobaatilised tantsud (tokitants, varvatants, kandali...) Uuem : Paaristantsud (Polka , valss, labajalavalss, galopp); Kontratantsud. 3.Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levik oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute juures, juhtideks peamiselt koolmeistrid ("maa sool") ning köstrid. Eesti koorimuusika ajalukku on oma nimed kirjutanud Põltsamaa laulukoor.Pillikoorid tegutsesid algselt peamiselt vennastekoguduste juures. Tähelepanuväärne oli 1818. aastal asutatud
19. sajandi teisel poolel hakkas rahva tantsuvara Euroopa tantsude mõjul kiiresti muutuma: tulid polka, reinlender, galopp, masurka, krakovjakk. Paljude tantsude iga oli lühike. Püsima jäid need, mis sobisid eestlaste üldise tantsulaadiga. Oma lihtsa ehituse ja hoogsa liikumise tõttu sai rahvale eriti meelepäraseks polka. Polka tekkis u 1835. aastal tsehhi rahvatantsude sugemeist. Slaavi rahvatantsudest on kujunenud Lõuna-Eestis "Tuljak", "Savikoja venelane" jm. Kontratantsud ja kadrillid hakkasid eesti külas levima 19. sajandil umbes samal ajajärgul, mil kujunesid välja labajalavalss ja teised paaristantsud. Neis tantsudes esinevad kindlas järjekorras liikumisjoonised. Kadrill oli 17.19. sajandil Prantsusmaal üks populaarsemaid tantse. Kadrillile on iseloomulik nelinurkne asetus ja kindel tantsijate arv. Tants koosneb mitmest osast, millest igaühel on oma nimetus ja muusika, iga figuuri esitab ise paar. Tants lõpeb üldise liikumisega. Pillid
19. sajandi vahetusel levisid Eestisse lääne poolt paariskolonntantsud. Eestisse levinud uuemaid tantse (alates 19. sajandi keskosast kuni tänapäevani) nimetatakse tavaliselt seltskonnatantsuks. Suur osa vanematest seltskonnatantsudest kodunes Eestis sedavõrd hästi, et neid võib nimetada ka uuemateks rahvatantsudeks. Mõiste `rahvatants' viitab külaühiskonnale, `seltskonnatants' aga peenemat sorti inimestele, kellelt uusi tantse õpiti.Vanemad seltskonnatantsud on paaristantsud, kontratantsud ja kadrillid. Paljud paaristantsud (polka, valss) on tänapäevalgi üldtuntud. 1920.30. aastail algas vanemate rahvatantsude uusesitamine laval. 1919. aastal asutati Ülemaaline Eesti NoorsooÜhendus, mille rohkete tegevusalade (koorilaul, karskus jm) seas oli ka omakultuur: taarausk, kodukaunistamine, rahvatants jm. Tolle aja rahvatantsuliikumise juht oli Anna Raudkats. Anna Raudkats asus Eestis rahvatantse taaselustama, et need ei jääks ainult kirjeldusteks arhiiviriiulitel
annaabi.ee 
