KK Lihased KORDAMISKÜSIMUSED LIHASTE SÜSTEEMIST 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel kehade üksikosade liikumist. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused . Koosnevad vöötlihaskiududest, iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga, kontraheerumine, erutus, allub tahtele. 3. Kirjeldage kõõlust. (lad. k.tendo.) Venimatu, tõmbekindel. 4. Nimetage lihase osad . Pea, lihas, kõht, saba. 5. Selgitage mõisted: Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad, sirutajad,
võimeline tugevnemise harjutusi (nt. pidada uriini, perineaalse eeslihaste ning kontraheerumine) mikturitsiooni (Ackley 2008: 860; Peate 2014: ajal, järgnevalt 661); püsikateetri - Ettevalmista infusioonisüsteemi
probleemid kateteriseerimisega. Kateteriseerimise korral on suur infektsiooni oht ja edaspidised tüsistused. (Gibson jt 2003; 38) Patsiendid seljaaju kaela piirkonna kahjustusega on eriti lamatiste tekke riskis, vereringe häire, lihaste toonuse languse ja sensoorse disfunktsiooni tõttu. Lamatiste ennetamisele hõlmab asendravi, õige toitmine, adekvaatne hüdratsioon, tegevusteraapia. (Gibson jt 2003; 40) Paljudel patsientidel esineb spastilisus tahtmatu lihaste kontraheerumine, liialdud kõõluse refleksid. Spastilisuse profülaktikaks võib olla tegevusteraapia ja muidugi medikamentoosne ravi. (Gibson jt 2003; 40) Õde peab arvestama, et seljaaju kaela piirkonna kahjustusega patsientidel võib olla oma isiklik päevaplaan ja õde peab alati mõtlema kuidas tema tegevused võivad mõjuda tema harjumustele. Õde peab alati arvestama kuidas võivad mõjuda manustatud ravimid
kehavedelikes ja pehmetes kudedes. Põhiline kogus naatriumi paikneb vereseerumis, suhteliselt palju on teda süljes ja mõnedes seedenõredes. 7 Kaalium asub peamiselt rakkudes, rohkesti lihastes ja vere erütrotsüütides. Oluline osa süsivesikute ainevahetuses. Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud närvi- ja lihaskoes. Naatriumi-ja kaaliumiioonide vahekorrast sõltub südame korrapärane, rütmiline kontraheerumine. Naatriumi puudus avaldub loomadel: söögiisu halvenemises, halveneb sööda proteiini ja energia kasutamine, noorloomadel aeglustub kasv. Kloor on mao soolhappekoostises.. Enamik taimseid söötasid on naatriumi- ja kloorivaesed. Rohkesti on naatriumi loomsetes produktides – lihas, lihajahus, mereandides (kalas, kalajahus). Loomade naatriumi ja kloori tarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) söötmisega. 70% organismis leiduvast magneesiumist on luude koostises.
Vajalik kõigeks. Kaltsiumi sisaldavad: kalajahu, piim, liblikõieliste rikas rohi, hein, silo, haljas raps, söödakapsas!! Fosfor – veisel kõige rohkem luudes!! Fosforirikkad söödad: tera- ja kaunviljad, õlikoogid ja srotid, piim ja piimasaadused. Kaalium, naatrium ja kloor – kõikides keha kudedes ja organites. Naatrium – vereseerumis, süljes ja mõnedes seedenõredes. Vajalikud närvi- ja lihaskoes; sõltub südame korrapärane, rütmiline kontraheerumine. Rohkesti on naatriumi loomsetes produktides – lihas, lihajahus, mereandides (kalas, kalajahus). Loomade naatriumi ja kloori tarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) söötmisega. Magneesiumi – luudes. Magneesiumi vaegusel – karjamaakramp. Rohkesti leidub teda rohelistes taimedes klorofülli koostises; kõikides rohusöötades (rohus, heinas, silos). Magneesiumirikkad: nisukliid, srotid. Teraviljades on magneesiumi rohkem kui kaltsiumi. 13
Haaratud on need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes 2) Gaaside transport Hapniku transport verega kudedesse Süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse 3) Sisemine ehk koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon Rakusisene hingamine Hingamise mehhanism 1) Sissehigamise (inspiirium) mehhanism: Aktiivne protsess Toimub hingamislihaste osavõtul Sissehingamine -> välimiste roietevaheliste lihaste kontraheerumine -> roided tõusevad üles ja külgedele & samal ajal kontraheerub ka diafragma (tema kuppel lameneb) - nende 2 protsessi käigus rindkereõõs suureneb külg- ja pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes (veelgi negatiivsemaks) -> selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole ja kopsusisene ruumala suureneb - rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE 2) Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: Passiivne protsess
kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventrikulaarvõlmeni. Sealt läheb erutus edasi His'i kimpu ning mööda Purkyne kiudusid ja hisi kimbi sääri vatsakeste lihasele. Erutuse tekke ja levikuda kaasneb süstol, ehk südamelihaste kokkutõmme. Depolarisatsioonialaine saab alguse sinuatriaalsõlmest ja levib mööda müokardi edasi. Siinussõlme poolt genereeritavale impulsile vastab müokard kontraktsiooniga, millele jõrgneb lõõgastusfaas. Selline paljude müokardirakkude üheaegne kontraheerumine ja lõõgastumine tekitab jõu, mis on piisav vere liikumapanekuks. Müokardi rakud on omavahel kõrvalharude kaudu ühendatud, niiet kui üks rakk erutub, levib aktsioonipotentsiaal kõikidele rakkudele, nagu membraane polekski vahel. Kodade ja vatsakeste üheaegne kokkutõmme välistatakse nendevahelise sidekoekihiga, kust impulss pääseb läbi vaid atrioventrikulaarsõlme. 1ms peale aktsioonipotentsiaali tekkimist pole võimalik uut aktsioonipotentsiaali erile kutsuda.
• Kahepoolse kiirusagarate kahjustuse korral esineb „visuaal-ruumilise uurimisvõime“ häirumine, mis võib väljenduda vähemalt kaheksal eristataval viisil (olenevalt täpselt kahjustuse asukohast): 1) Häirunud visuaalne tähelepanu 2) Võimetus tajuda samaaegselt rohkem kui üht stiimulit 3) Liigutuste visuaalse kontrolli raskused – silma-käe koostöö (optiline ataksia) 4) Võimetus liikuvat sihtmärki jälgida 5) Häirunud silma kohanemine optilise kaugusega (akommodeerumine ja kontraheerumine) 6) Raskused pilgu fikseerituna hoidmisel 7) Võimetus tahtlikult suunata pilku sihtmärgile (optiline apraksia) 8) Häirunud visuaalne otsing Balinti sündroom • Balinti patsiendil oli kahepoolne kahjustus kukla- ja kiirusagaras, kaasates ka dorsaalse oimusagara osi. • Nägemisväljad täielikud, tundis ära ja kasutas esemeid. • Spontaanselt vaatas otse ette aga objektide rea vaatamisel kaldus pilk 35-40 kraadi paremale ja tajus esemeid vaid sealt.
annaabi.ee 
