Eraldi terminal on konteinersadamas pargaste ja fiiderlaevade tarvis. Maerskil on terminalis oma kai koos konteinerkraanadega alates aastast 2000. Nädala jooksul teeenindatakse terminali poolt keskmiselt 50 fiiderlaeva ja 300 jõepargast. Terminali ladudes on seisab korraga keskmiselt 80 tuhat konteinerit. Ööpäeva jooksul siseneb ECT terminali territooriumile 4000 konteineriveokit, mis toimetavad sadamasse ja/või veavad välja 8000 TEU-d. Sadamast väljuvatest konteineritest tehakse fotod kõigist neljast küljest ja ka pealt. Nii on olemas kõikidest väljuvatest konteineritest tegelikkusele vastav informatsioon. Iga väljuva konteineri fotod seotakse seda sadamast välja toimetava veduki registreerimisnumbriga. Tulevikus on plaanis hakata jäädvustama ka sadamasse saabuvaid konteinereid. Andmed kaubasaadetiste (mahalaadimise leht) kohta saabuvad enne laevade sadamasse jõudmist elektrooniliselt. Andete töötlemisega on ametis hulk ECT terminali töötajaid
pärast sõda oli otsustatud hävitada kõik sakslaste ehitamisel pooleli jäänud laevad ja hakati neid uputama, vajus lennukikandja "Graf Zeppelin" nina ees põhja. Ta tömp, otsekui äralõigatud ahter kõrgus veel kaua mere kohal. Arvata, et II Maailmasõda oma tagajärgedega on minevik, on ennatlik. Peale sõda uputati Balti mere sügavikesse võidetud Saksamaalt ära võetud keemiarelvad. Piisk piisa haaval immitsevad need välja Balti merre uputatud relvade roostetavatest kestadest ja konteineritest. Balti mere äärsete rahvaste suhtes sooritatud nn kaugsihikuga kuriteost veel hullem on ametnike kestev kuritegelik tegevusetus sellele probleemile lahenduse leidmisel. Tänagi üheks arutatumaks teemaks on Balti mere keskkonnaprobleemid, mis on seotud ~ 1200 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme ehitamisega, mis läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa territoriaalvett. Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia nr 6, lk 33 34
ümberlaadimispunkt, on Singapur ühendatud 600 sadamaga 123 riigis, igapäevaste sõitudega kõigisse suurematesse sadamatesse maailmas.Igapäevased sõidud toimuvad USA, Jaapani, Euroopa, Lõuna-Aasia, Hiina, Hong-Kongi, Taiwani ja Kagu-Aasia vahel. Konkurentsitu ühenduvusega, toovad paljud väikesed fiiderlaevad (toitjalaevad) konteinereid Singapuri. Singapuri sadamas need konteinerid laaditakse suurte laevade peale, mis seejärel toimetavad saadetise lõppsihtkohta.Umbes 85% konteineritest mis saabuvad Singapuri laaditakse ümber teisele sadamasse. Sadam asutati 1819. aastal vaba sadamana, 1972. a saabus sadamasse esimene konteinerlaev. 1982. aastal saavutas sadam 1 miljon TEU'd ühe aastaga ning Singapuri sadamast sai veotonnaaži poolest maailma töisemaid sadamaid, mida see on siiani. Sadamas tegutseb viis konteinerterminali: Brani Keppel, Pasir Panjang Terminal 1, Pasir Panjang Terminal 2 ja Tanjong Pagar, kokku 52 sadamasilda Nad tegutsevad ühtse süsteemina.
Selline süsteem võimaldab realiseerimise korral optimeerida mitte enam ühe veofirma, vaid kõikide veoressursside tööd tsentraalselt. Lisaks GPS-jälgimisele eeldab süsteem tsentraalse juhtimiskeskuse rajamist, mis peab tegutsema sõltumatu infovahendajana. (Pinn 2009b) GPS-teenustele ennustavad helget tulevikku mitmed trendid maailmas: alates GSMi levi paranemisest, lõpetades sidevõimaluste järkjärgulise odavnemisega. Varsti hakkab suur osa konteineritest registreeruma ukse avanemisest ning juba tootmisetapil varustatakse need RFID-kiipidega, mis annab rohkem võimalusi informatsiooni registreerimiseks, salvestamiseks ja edastamiseks. (Ovsjankin 2007) Navireci juhi Reigo Rusingu arvates liigub maailm digitaliseerumise suunas. ,,Füüsilisi saatelehti on autos vähem," selgitas Rusing. ,,Palju on veel paberimajandust, ühe müügiga tekib terve pakk. Autodesse tekivad ekraanid, saatelehed liiguvad
koormatusest, tellimuste iseloomust jms. Selline süsteem võimaldab realiseerimise korral optimeerida mitte enam ühe veofirma, vaid kõikide veoressursside tööd tsentraalselt. Lisaks GPS-jälgimisele eeldab süsteem tsentraalse juhtimiskeskuse rajamist, mis peab tegutsema sõltumatu infovahendajana. GPS-teenustele ennustavad helget tulevikku mitmed trendid maailmas: alates GSMi levi paranemisest, lõpetades sidevõimaluste järkjärgulise odavnemisega. Varsti hakkab suur osa konteineritest registreeruma ukse avanemisest ning juba tootmisetapil varustatakse need RFID- kiipidega, mis annab rohkem võimalusi informatsiooni registreerimiseks, salvestamiseks ja edastamiseks. Navireci juhi Reigo Rusingu arvates liigub maailm digitaliseerumise suunas. ,,Füüsilisi saatelehti on autos vähem," selgitas Rusing. ,,Palju on veel paberimajandust, ühe müügiga tekib terve pakk. Autodesse tekivad ekraanid, saatelehed liiguvad automaatselt ja sealt info tagasi sekunditega.
praegust umbes 700 platvormilist konteinervagunite parki kuskil 2250 2500 vagunini. See tähendaks aga tänastes hindades kuskil 11,25 miljardi kroonist investeeringut. Eesti Raudtee plaanib seoses sellesuunaliste transiidivoogude arendamisega avada ka uusi konteinerveoliine lisaks olemasolevatele TallinnAlmatõ ja Tallinn-Moskva suundadele. Seda on nimetatud üheks peamiseks põhjuseks, mis tingib vajaduse uue veeremi järele.[2] Seni liigub aga suurem osa Eestit läbivatest konteineritest sadamate ning maanteede kaudu. Konteinervedude struktuur Eestis sihtkohtade järgi 2008. aastal Riik Osa Venemaa 43% 9 Kasahstan 24% Eesti 21% Kõrgõzstan 6% Usbekistan 4% 10 Suurimad konteinerveofirmad 10 suurimat konteinervedude firmat järjestatuna TEU järgi, 1. jaanuar 2006
kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk raskeks ja mahalaadimistöö tehakse siirdamistõstukitega. Väikeste kaubakoguste korral on mõeldav ka käsikahveltõstukite kasutamine. Juhul kui laadimissild puudub, on mahalaadimine tunduvalt raskem, töömahukam, aeganõudvam ja ka ohtlikum. Laadimistöö teostamiseks vajatakse kaht laotöötajat
kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk raskeks ja mahalaadimistöö tehakse siirdamistõstukitega. Väikeste kaubakoguste korral on mõeldav ka käsikahveltõstukite kasutamine. Juhul kui laadimissild puudub, on mahalaadimine tunduvalt raskem, töömahukam, aeganõudvam ja ka ohtlikum. Laadimistöö teostamiseks vajatakse kaht laotöötajat. Üks on
laevadeks. Suured konteinerlaevad (2400–14 000 TEU-d) veavad konteinereid liiniliikluses mand- ritevahelistel marsruutidel. Üldjuhul võetakse lähtesadamas pardale mõnisada või mõni tuhat kon- teinerit. Pikal merereisil külastatakse suuri sadamaid, kus osa konteineritest lossitakse, osa aga lastitakse. Enamik lähtesadamas peale võetud veoühikutest toimetatakse sihtsadamasse. Kui veel 1990-ndate algul ehitati peamiselt 3000–4000 TEU jagu konteinereid vedavaid ookeanilaevu, siis 10–15 aastat tagasi telliti peamiselt aluseid mahutavusega 6000–7000 TEU-d.
annaabi.ee 
