ühikuga m/s 2 . Üldvibratsiooni korral vastab korrigeeritud kiirendus standardile ISO 2631-1:1997. Kohtvibratsiooni korral vastab see standardile ISO 5349-1:2001. Üldvibratsiooni kehtiv norm on 0,5 m/s 2 . Lokaalse vibratsiooni norm on 2,5 m/s 2 . Kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz) ja üldvibratsiooni puhul 4-8 Hz. Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni otsesest mõjust kontaktsele kehaosale (nt kätele) või muule kehapiirkonnale. Näiteks traktoril töötavale inimesele mõjub nii lokaalne kui üldine vibratsioon. Lokaalne vibratsioon on tingitud rooli ja kangide vibreerivast mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). Üldine toime on tingitud traktori enda võnkumisest, mistõttu vibratsioon mõjub kogu kehale. Seega üldine vibratsiooni toime avaldub kogu kehale. Näiteks, kui vibreeriv masin paneb vibreerima
jt) osakaal, mis ladestuvad veresoonte seintesse, põhjustades veresoonte seinte tihenemist. Lõpuks võivad veresooned umbuda ja ka kõrge vererõhu tingimustes rebeneda. Kõigepealt kahjustub südame-, seejärel aju ja teiste elutähtsate organite vereringe. Vibratsioon on masinates, mehhanismides, konstruktsioonides jm. toimuv mehhaaniline võnkumine. Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni otsesest mõjust kontaktsele kehaosale (nt kätele) või muule kehapiirkonnale. Üldine toime on tingitud traktori enda võnkumisest, mistõttu vibratsioon mõjub kogu kehale (üldvibratsioon). Näiteks traktoril töötavale inimesele mõjub nii lokaalne kui üldine vibratsioon. Lokaalse vibratsiooni tagajärjel tekivad kätes väikeste veresoonte spasmid, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aeg-ajalt valgeks. Verevarustus nii labakätes kui ka -jalgades häirub. Seda saab
· Töökoha ja töö organiseerimine 5 VIBRATSIOON Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine . Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz . Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m /s2 ja ülvibratsiooni norm on 0,5 m/s2 . Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust ose kontaktsele kegapiirkonnale ( nt kätele , jalgadele ) Üldine vibratsiooni toime avaldub siis , kui vibreeriv masin paneb vibreerima näiteks aluspinna , kus töötaja seisab , ning siis kandub põrandalt vibratsioon kogu töötaja kehale edasi . KOHTVIBRATSIOONI TOIME Madalsageduslik kahjustused arenevad aeglased , 8-10 aastat · Kahjustused perifeerne närvisüsteem , veresooned , tugiaparaat. Kõrgsageduslik kahjustused kujunevad 5 aasta jooksul
-töövõime ja tööviljakus langeb -suureneb tööõnnetuse tekkimise risk Mürakaitse •Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel ● Müra “neelavad” laed, seinad, põrandad •Müraallika alla müra summutavad alused •Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi •isikukaitsevahendid Vibratsioon •Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine. •Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). •Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi. Sisekliima •Õhutemperatuur •Õhu relatiivne niiskus •Õhuliikumine •Õhus tolmu kontsentratsioon Õhutemperatuur Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C
müraga (võrreldes 2000.a. olukord muutuseta). Eesti 38% - üks halvemaid näitajaid ELis. Vibratsioon • Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine.• Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz) • Üldvibratsiooni ohtlik võnkesagedus 4-8 Hz. • Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m/s2 ja • üldvibratsiooni norm 0,5 m/s2. • Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). • Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi.• Vibratsiooni juhib luukude, seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse, mis ei ole otse seotud vibratsiooni tekitava tööriistaga, nagu siseelundid, lülisammas. • Kohtvibratsioon põhjustab “suremistunnet” kätes (eriti
keskkonna kontrollimise võimalusi). 8 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid(nende kohta mis toodi loengus ära) Müra piirnorm 85dB. Lokaalse vibratsiooni norm 2,5m/s2. Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). Üldvibratsiooni norm 0,5m/s2. Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi. Optimaalne temperatuurivahemik 18-24°C (pinnatemperatuuride erinevus kuni 10°C) Relatiivne lubatud õhuniiskus 30-70%, normaalne õhuniiskus 40-60%
-Müraallika alla müra summutavad alused -Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi -isikukaitsevahendid - Vibratsioon ·Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine. ·Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz) ·Üldvibratsiooni ohtlik võnkesagedus 4-8 Hz. ·Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m/s2 ja ·üldvibratsiooni norm 0,5 m/s2. ·Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). ·Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi. ·Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile soodustab: -füüsiline koormus, -sundasendis töötamine, madal temperatuur -müra -niiskus · Vibratsiooni mõju sõltub ka töötaja kehaehitusest, tervise seisundist, vanusest
annaabi.ee 
