Ülemine elastsuspiir - ReH = 355 N/mm2 Tõmbetugevus Rm = 490 630 N/mm2 Murdevenivus (ristisuunas min.) A5 = 20% Löögisitkus klass (pikisuunas min.) temperatuuril -20°C on 27J Terasemargi süsinikuekvivalendid: CEV = 0,45 CEV-väärtus vahemikus 0,41...0,45 tagab hea keevitatavuse, kui kasutatakse kuivi, aluselisi lisamaterjale. LISAMATERJALID Keevitustraat: UltraMag SG2 (EN 440 G3 S) Kirjeldus: Parim keevitustraat konstruktsioonteraste keevitamiseks. Väga hea traadi etteanne. Ei vaja keevitusparameetrite muudatusi. Lühike, stabiilne kaarleek ja väga vähe pritsmeid. Sobib suurepäraselt keevitamiseks keevitustraktoritel ja robotitel. Keemiline koostis: C 0,07% Mn 1,45% Si 0,85% Mehaanilised omadused ( keevitatuna): Voolavuspiir Rp 430N/mm2 Tõmbetugevus Rm 551N/mm2
7. Milline on antud terase optimaalne karastustemperatuur ja millised on terase struktuuriosad peale karastamist (jahtumiskiirus kogu ristlõikes >vkr)? Vastus: Antud terase optimaalne karastustemperatuur on 880-900oC. Peale karastamist on 100% martensiit. 8. Milline on antud terasest detaili kasutusotstarbest tulenev optimaalne noolutustemperatuur? Kuidas nimetatakse sellist noolutust? Millised on noolutatud terase struktuuriosad? Vastus: Konstruktsioonteraste puhul püüeldakse suure sitkuse ja tugevuse poole, mis saavutatakse suhteliselt kõrgel temperatuuril noolutusega: 450...650oC, jahutus õhus. Antud noolutust nimetatakse kõrgnoolutuseks. Saadakse ferriidipõhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur- sorbiitstruktuur, mis koosneb ferriidist ja tsementiidist. 9. Millised on antud noolutatud terase põhilised omadused (kõvadus, tugevus ja sitkus)?
A=2, B=6*1/2=3 n=2+3=5 3.FD kuju komponentide täieliku lahustuvuse korral, faasid selle kõikides alades
ja nende tähistus ja sisu?L-vedelfaas, 4.Loetlege keemilised ühendid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus ,
valem ja C sisaldus? Fe3C-T(C=6,67%) 5.Milles seisneb A muutus Fe-C sulameis(muutuse skeem, T, kraadid)
A-->727(F+T)P 6.üleeutektoidteraste struktuuriosad, nende tekketemperatuur? P-tekketemp-alla 727, T´´-
tekketemp.727-1147: üleeutektoidterased 0,8
4.Loetlege keemilised ühendid Fe-C sulameis. Tooge nende
tähistus , valem ja C sisaldus? Fe3C-T(C=6,67%);Fe(C)-
A(C=2,14%, t1147 c, C=0,8% t727c; Fe(C)-F(C=0,01%
toatempil, C=0,02% t727c)
5.Milles seisneb A muutus Fe-C sulameis(muutuse skeem, T,
kraadid) 727(F+T)P-- >A A--kiire jahutamise korral M(kõva)
6.üleeutektoidteraste struktuuriosad, nende
tekketemperatuur? P-tekketemp-alla 727c, T´´-tekketemp.1147-
727c:üleeutektoidterased0,8
temperatuurini 100...350 C°. Madallegeerterastel võib keevitamisel tekkida karastunud struktuur. Selle vältimiseks ja ülekuumutuse ärahoidmiseks on soovitatav neid teraseid keevitada mitmekihiliste õmblustega, kusjuures kihid tuleb keevitada pikkade ajavahedena. 2 mm ja paksemat terast keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Üle 15 mm paksusi detaile tuleb pärast keevitamist kõrgnoolutada. Kroomränimangaanterased, mis kuuluvad madallegeeritud konstruktsioonteraste hulka keevitatakse olenevalt metalli paksusest ühe või mitmekihiliselt. Viimasel juhul on kihtide keevitamise ajavahe lühike. Kesklegeerterastest valmistatakse kõrgel temperatuuril (400...600 C°) ja kuni 30 MPa rõhul gaasi või aurukeskkonnas töötavaid detaile (aurukatelde torud, naftatöötlusseadmete ja keemiaaparatuuri osad). Nendes terastes võivad keevitamisel tekkida praod, mistõttu tooteid tuleb eelkuumutada temperatuurini 200...300 C° ning pärast keevitamist kõrgnoolutada
temperatuurini 100...350 C°. Madallegeerterastel võib keevitamisel tekkida karastunud struktuur. Selle vältimiseks ja ülekuumutuse ärahoidmiseks on soovitatav neid teraseid keevitada mitmekihiliste õmblustega, kusjuures kihid tuleb keevitada pikkade ajavahedena. 2 mm ja paksemat terast keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Üle 15 mm paksusi detaile tuleb pärast keevitamist kõrgnoolutada. Kroomränimangaanterased, mis kuuluvad madallegeeritud konstruktsioonteraste hulka keevitatakse olenevalt metalli paksusest ühe või mitmekihiliselt. Viimasel juhul on kihtide keevitamise ajavahe lühike. Kesklegeerterastest valmistatakse kõrgel temperatuuril (400...600 C°) ja kuni 30 MPa rõhul gaasi või aurukeskkonnas töötavaid detaile (aurukatelde torud, naftatöötlusseadmete ja keemiaaparatuuri osad). Nendes terastes võivad keevitamisel tekkida praod, mistõttu tooteid tuleb eelkuumutada temperatuurini 200...300 C° ning pärast keevitamist kõrgnoolutada.:
..350 C°. Madallegeerterastel võib keevitamisel tekkida karastunud struktuur. Selle vältimiseks ja ülekuumutuse ärahoidmiseks on soovitatav neid teraseid keevitada mitmekihiliste õmblustega, kusjuures kihid tuleb keevitada pikkade ajavahedena. 2 mm ja paksemat terast keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Üle 15 mm paksusi detaile tuleb pärast keevitamist kõrgnoolutada. Kroomränimangaanterased, mis kuuluvad madallegeeritud konstruktsioonteraste hulka keevitatakse olenevalt metalli paksusest ühe või mitmekihiliselt. Viimasel juhul on kihtide keevitamise ajavahe lühike. Kesklegeerterastest valmistatakse kõrgel temperatuuril (400...600 C°) ja kuni 30 MPa rõhul gaasi või aurukeskkonnas töötavaid detaile (aurukatelde torud, naftatöötlusseadmete ja keemiaaparatuuri osad). Nendes terastes võivad keevitamisel tekkida praod, mistõttu tooteid tuleb eelkuumutada temperatuurini 200...300 C° ning pärast keevitamist kõrgnoolutada
tavaliselt suurem, võrreldes konstruktsiooniterastega (reeglina 1…2%) Konstruktsiooniterased- Ehitusterasteks (structural steel) on madallegeerterased, millisteks loetakse väikese süsinikusisaldusega (kuni 0,22%) suhteliselt vähe (1...2%) legeerivaid elemente, peamiselt Si ja Mn sisaldavaid teraseid. Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koormustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahapruslävi T₅₀. Konstruktsioonteraste liigitus termotöötluse järgi Lähtudes legeerteraste tüüpilistest termotöötluse moodustest, liigitatakse legeerterased kolme põhilisse gruppi: tsementiiditavad, parendatavad ja nitriiditavad terased. Tsementiiditavate legeerteraste hulka kuuluvad madala C-sisaldusega (kuni 0,25%) kroom-, kroommangaan-, kroomnikkel-, kroommolubdeen- jt terased. Nende teraste tüüpiline termotöötlus seisneb tsementiitimises (Ttsem 900...950°C), ühe- või kahekordses
kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. 4.1.1 Terased Olenevalt süsiniku sisaldusest jaotatakse terased harilikuks ja kvaliteetseteks konstruktsiooniterasteks ja instrumenditerasteks. Konstruktsiooniterased on vajalikud eelkõige ehituslike keeviskonstruktsioonide püstitamiseks. Konstruktsioonteraste tugevus on suurem. Tugevuslike näitajate parandamiseks kasutatakse metalli struktuuri muutmist kuumutamise ja jahutamise reziimi rakendamisega. Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja)
kulumiskindlus), omaduste tugevus-sitkus kogum. Erinevalt mittelegeerkonstruktsiooniterastet võib legeerkonstruktsiooniteraste C-sisaldus ulatuda 1,5%-ni. Legeertööriistaterastele esitatavatest põhinõuetest on üks olulisemaid võime säilitada kuumenemisel kõvadus (nad peavad olema soojakindlad), kõrvuti sellega on nõutav ka tugevus, omaduste kogum kõvadus-tugevus. Siit tulenevalt on legeertööriistateraste C-sisaldus suurem kui legeerkonstruktsiooniterastel, 1...2%. c)Konstruktsioonteraste liigitus TT järgi Lähtudes legeerteraste tüüpilistest termotöötluse moodustest, liigitatakse legeerterased kolme põhilisse gruppi: tsementiiditavad, parendatavad ja nitriiditavad terased. Tsementiiditavate legeerteraste hulka kuuluvad madala C-sisaldusega (kuni 0,25%) kroom-, kroommangaan-, kroomnikkel-, kroommolübdeen- jt terased. Nende teraste tüüpiline termotöötlus seisneb tsementiitimises (Ttsem 900...950°C), ühe- või kahekordses karastamises (Tkar 820..
Kui kalestumine on saavuta- mine) või elektrikaare ja plasmajoa koosmõjul nud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu (plasmakaarlõikamine). Algselt kasutati seda moo- kui nihkuda edasi tekib laastu element. Protsess dust nende metallide ja sulamite lõikamisel, mida ei kordub järk-järguliste nihetena tooriku pikkuses, mis saa gaaslõikamisega lõigata, kuid praegu raken- annab laastule kogu pikkuses kihilise struktuuri. datakse ka konstruktsioonteraste lõikamisel. Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast Pindamise eesmärk on kulumis- või korro- eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõike- sioonikindlate pinnete saamine või metalltoodete protsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, taastamine. Termopindamine hõlmab tehnoloogiaid, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingi- mille korral metalsed või mittemetalsed pindemater- mused
annaabi.ee 
