5. Millised on neli põhilist tugevusanalüüsi ülesannet? Dimensioneerimine mõõtmete leidmine, tugevus- ja jäikuskontroll, lubatava koormuse leidmine. 6. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Vardad- üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ; plaat- üks mõõde on kahe ülejäänuga võrreldes väike ; massiivkeha- kõik kolm mõõdet on samas suurusjärgus. 7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Ühtlane sirge varras on konstruktsioonielement mille üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ja ta on sümmeetriline oma risttelje suhtes. 8. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? Igale jõule mõjub vastandjõud, mille vektor on esimesega vastassuunaline.Aktiivne jõud on tavaliselt inimese poolt tekitatud, reaktiivne jõud tekib kehal või kehade süsteemil vastureaktsioonina aktiivsele jõule.(tavaliselt toereaktsioon) 9. Millised on detaili koormuste kolm võimalikku allikat?
4.8 Sõnastage põikjõu range märgireegel! Põikjõud on positiivne, kui ta positiivsel sisepinnal mõjub positiivses suunas või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas Põikjõud on negatiivne, kui ta positiivsel sisepinnal mõjub negatiivses suunas või negatiivsel sisepinnal positiivses suunas 4.9 Mis on konsool? tala, mis on toestatud ainult ühes otsas kinnise toega 4.10 Mis on lihttala? Lihttala on ühesildeline tala, vardakujuline konstruktsioonielement, mis töötab peamiselt paindele. 4.11 Kuidas avaldub painutav punktkoormus paindemomendi ja põikjõu epüüridel? põikjõu Q epüüril astmena: tema mõjule vastavas suunas; tema väärtuse võrra; paindemomendi M epüüril murdena 4.12 Kuidas avaldub painutav punktpöördemoment paindemomendi epüüril? väljendub paindemomendi M epüüril astmena: tema mõjule vastavas suunas; tema väärtuse võrra 4.13 Kuidas saab paindemomendi epüüri abil hinnata varda painde iseloomu?
varras. Plaat üks mõõde on kahe ülejäänuga võrreldes väike. Plaadi keskpind = mõtteline pind, mis poolitab paksuse. Plaadi paksus Massiivkeha kõik kolm mõõdet on samas suurusjärgus. Klassikalise tugevusõpetuse objekt = sirge ühtlane varras (või iga teine konstruktsioonielement, mis on vaadeldav sirge ühtlase vardana) PROBLEEM: Iga masin ja seade koosneb erinevate kujudega detailidest (Joon. 1.4), mille konstruktsioon tuleb optimeerida nende otstarbest ja tööolukorrast lähtudes Plaatide, koorikute ja massiivkehade tugevuse analüüs põhineb elastsusteoorial. Kõiki muu kujuga detaile käsitletakse tugevusõpetuse eriprobleemidena Priit Põdra, 2004
Väsimuspiir on suurim pinge, mida materjal talub purunemata kui tahes paljude tsüklite vältel. Oma loomult on ta samalaadne tugevuspiiri ja voolepiiriga, mis iseloomustavad materjali vastupanu ühekordsele koormamisele. Väsimuspiir määratakse uuritavast materjalist proovikehade sarja teimimisega väsimusmasinas. Praktiliselt loetakse väsimuspiiriks suurimat pinget, mida materjal talub purunemata küllalt suure baasi juures. Konstruktsioonielement võib aga olla koormatud selliselt, et igas tsüklis lisandub esialgsele elastsele deformatsioonile plastne deformatsioon. Sel juhul on purunemistsüklite arv oluliselt väiksem kui ainult elastsel deformeerumisel. Metalli purunemist korduval elastsoplastsel deformeerumisel nim elastoplastseks väsimuseks. Metalli purustamiseks piisab kümnekorrast tsüklist. 3. Konstruktsiooni tugevusarvutus. Kasutamise käigus konstruktsiooni koormatase
2.3.5 LAHTIRAKESTAMINE Üldiselt tuleks lahti rakestada nii ruttu, kui võimalik, kuna siis saab raketist taaskasutada. Teisest küljes tuleb jälgida, et toestuse ja raketise eemaldamine ei tohi rikkuda või kahjustada alalise ehitise kuju, otstarbekohasust, välisilmet ega kestvust ning seetõttu tuleb tagada järgmiste nõudmiste täitmine: • toestust ja raketist ei tohi eemaldada enne, kui betooni tugevus on piisav, et lahtirakestamine ei põhjustaks pinnakahjustusi, konstruktsioonielement taluks temale sel ajal mõjuvaid koormusi ja betooni elastsusest ja plastsusest (roome) tingitud läbipaine ei ületaks kindlaksmääratud tolerantsi; • lahtirakestamise viis ei tohi põhjustada konstruktsioonile lööke, ülekoormust ega kahjustusi; • toestuse koormusest vabastamise järjekord peab välistama toestuse teiste osade ülekoormamise. Toestuse ja rakestuse stabiilsus tuleb tagada nii koormusest vabastamise kui ka lahtirakestamise ajal.
cm laiusega. Kõrguse suunas talasid jätkata ei saa. Koostas: Meeli Kams 17 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 18 Hoone osad EPMÜ 4. SEINAD Välissein on hoone tähtsaim konstruktsioonielement, millest sõltub suurel määral nii hoone väljanägemine kui ka tehniline kvaliteet ekspluatatsioonikulud, vastupidavus, hoone mikro- kliima. Välisseinte kestvus peab olema võrdne kogu hoone kestvusega. Välisseinad tuleb ehitada nõnda, et oleks tagatud kindel kaitse väliskeskkonna ebasoovitavate mõjude eest. Välisseinad peavad olema: - tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel - piisavalt helipidavad - võimalikult odavad, kerged ja loodussõbralikust materjalist
Suurte tekimajade aluse tekiosa peab korralikult toestama. Pikkade tekimajade nurkade alla on vaja paigaldada kaartevahelised pillerid ja tekitalad või raamkaared. NB: Alumiiniumist tekimajad peab teras-tekkidest hoolikalt isoleerima, vältimaks korrosiooni. Korsten Korstna ülesanne on jõuseadmete ja kütte- ning energiaseadmete heitgaaside välja- juhtimine. Kuna korsten on suhteliselt mahukas ja kõrgele ulatuv voolujooneline konstruktsioonielement, siis on ta kaugele nähtav ja seega oluline disainerite kujunduselement. Reederid kasutavad korstnate külgpindu firma logode paigutamiseks. Korstna tegelik heitgaaside jaoks vajalik maht on minimaalne, piisaks vaid mõnest isolatsiooniga torust. Ülejäänud mitut tekki läbiva ruumi osades paiknevad ventilatsioon, pootsmani- ja tuletõrjevarustus, katlad. Sõuvõlli tunnel Sõuvõlli tunnel ehitatakse selleks, et sõuvõllile oleks alati võimalik ligi pääseda. Kahe sõuvõlliga
Indeks Q viitab muutuvkoormusele, jne. Teras 1 12 Joon. 1.3: Telgede ja mõõtmete tähised Teras 1 13 2.2 Piirseisundid Eristatakse tavaliselt kandepiirseisundeid (ultimate limit state) ja kasutuspiirseisundeid (serviceability limit state). Konstruktsioonielement ei tohi ületada ühtegi etteantud piirseisundit. 2.2.1 Kandepiirseisundid Näiteks: - materjali purunemine kandevõime seisukohalt otsustavas kohas; - konstruktsiooni või selle osa üldstabiilsuse kaotus (nõtke, kiive); - liiga suured (jääv)deformatsioonid (f > L/30); - staatilise tasakaalu (asendipüsivuse) kaotus; - vahelduva märgiga plasteks muutumine ("kirjaklambri efekt");
Suurte tekimajade aluse tekiosa peab korralikult toestama. Pikkade tekimajade nurkade alla on vaja paigaldada kaartevahelised pillerid ja tekitalad või raamkaared. NB: Alumiiniumist tekimajad peab teras-tekkidest hoolikalt isoleerima, vältimaks korrosiooni. Korstna ülesanne on jõuseadmete ja kütte- ning energiaseadmete heitgaaside välja- juhtimine. Kuna korsten on suhteliselt mahukas ja kõrgele ulatuv voolujooneline konstruktsioonielement, siis on ta kaugele nähtav ja seega oluline disainerite kujunduselement. Reederid kasutavad korstnate külgpindu firma logode paigutamiseks. Korstna tegelik heitgaaside jaoks vajalik maht on minimaalne, piisaks vaid mõnest isolatsiooniga torust. Ülejäänud mitut tekki läbiva ruumi osades paiknevad ventilatsioon, pootsmani- ja tuletõrjevarustus, katlad . Lastiruumid veetava kauba mahutamiseks (tankeritel nimetatakse tankideks või tsisternideks)
annaabi.ee 
