5. Unikaalsuse järgi liigitatakse hooned: Unikaalhooned (eriprojekti järgi), masshooned (tüüpprojekti järgi). 6. Kasutatud materjalide järgi liigitatakse hooned: puit-, kivi- ja metallhooned. 7. Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega hooned, karkasshooned. 8. Hoone osad ja elemendid võib liigitada kolme põhimõtte järgi: 1)Ruumilised honed (korrused sektsioonid, trepikojad jne.) 2)Konstruktsioonelemendid (vundamendid, katus, seined jne.) 3)Ehitustooted (elemendid, millest valmistatakse konstruktsioonelemendid tellised, kivid, paneelid jne.) 9. Tähtsamad ehitusmaterjalide omadused: tugevus, külmakindlus, korrosioonikindlus, keemiline püsivus, tulekindlus. 10. Pinnase liigitus: vähe niiske pinnas, niiske pinnas, veega küllastunud pinnas. 11. C)vähemalt 100a. D) vähemalt 50a. E) vähemalt 20a. F) vähemalt 10a. G) vähemalt 1a
kummassegi otsa; 4) juhtaiata mõrd ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed; 5) jõemõrd mõrd, mis koosneb kuni kahest mõrrakerest, juhtaiast ja tiibadest, mis ei moodusta kariaeda; 6) mõrrajada kaks või enam samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud mõrda. [RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] Mõrra konstruktsioonelemendid (kalapüügieeskiri) 11.1. Lõkspüünistega püügi iseärasused Kõigi lõkspüüniste puhul on omane, et püünis asetatakse ka veekokku kohtades, kus kala liigub suhteliselt arvukalt või siis on tegemist vääriskalapüügiga. Tingimata ei pea kala esinema seal parvedena, vaid võib olla ka hajutatult. Lõkspüünistega püügi eeliseks on püügi autonoomsus, kuna püük toimub kaluri otsese sekkumiseta. Lisaks on nendega püük võimalik seal, kuhu teisi püüniseid (v.a
esimese rüsa rändpüügil viibivad hiidlased 1895. aastal. Põhjarannikul levisid Soomes valmistatud rüsad. Varem püüti põhjarannikul lõhet noodaga, kuid pärast rüsade kasutuseletulekut kadus noot lõhepüüniste nimekirjast. Tahkurannas hakati 1890- ndatel aastatel räimi mõrdadega püüdma, samal ajal alustasid mõrrapüüki ka Kiideva- Puise kalurid. 9 Joonis 2. Mõrra konstruktsioonelemendid (kalapüügeeskiri) 5. Bottengarn ehk süvameremõrd Angerjapüünis bottengarn on süvameremõrra rootsi keelne nimetus, tähendades sõnasõnalises tõlkes põhjavõrku. Oma ehituselt on suur lõkspüünis, mis koosneb tiivast, kariaiast, kastist ja mõrrakerest. Püügile asetatake ta harilikult vaiade abil (on ka teisi võimalusi), kusjuures tiiva ja kariaia alumise elise külge kinnitatakse raskuseks kett. Pealmine selis kinnitatakse
PVC moodulhallid Vastupidavus tuulele ja lumele Konstruktsioon on disainitud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele. Hinnaküsimises tuleks eraldi mainida, kui objekti asukoht on meretuultele avatud (näiteks sadamas vms.) Ankurdamine Halli kandekonstruktsioon tuleb ankurdada asfaldisse või betoonvundamenti. Konstruktsioonelemendid Keevitatud terasest diagonaalsõrestik, kuumtsingitud, tsingi kiht min.70 mikronit. PVC-kate Vastupidav, 900 gr/m2 PVC-kattekihiga polüesterkangas, tüüp PMH 922 PES. Sellise materjali 5 cm laiuse riba tõmbetugevus on 400 kg. Valgustus Standardpakkumine ei sisalda valgustuselemente. Tellides valge kattematerjali katuseks, on 75% päevavalgust hallis garanteeritud. Küte ja ventilatsioon Standardpakkumine ei sisalda kütteelemente ega mehhaanilist ventilatsiooni
Iseloomustatakse: ostarve ( eluhoone, avalikhoone, tööstuslik, põllumajanduslik) korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned) unikaalsus( unikaalne, masshooned ) kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon, metall) konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass) 21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest? Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt 22. Mille poolest erinevad hooneosad konstruktsioonielementidest ja ehitustoodetest? Konstruktsioonelemendid on vundament, seinad, katused. Ehitustooted on elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid ( tellised, kivivd, paneelid, trepiastmed). 23. Mis on ehitusprojekteerimine ja mis on selle aluseks? Ehitusprojekteerimine kujutab endast hoone ehitamist, mille aluseks on idee ning mis on viidud kooskõlla kinnitatud reeglitega ja eeskirjadega nagu EVS (eelnevalt oli see ENID kuni 90ndate keskele ) 24. Mida taotleme ehitusprojekteerimisel?
Igal elemendil peavad igal ajahetkel olema ettenähtud asendikoordinaadid, liikuvate struktuurielementide asend tagatakse mehhanismide abil. Kindla asukohaga talitluselement omab kommunikatiivseid seoseid teiste talitluselementidega (mehaanilisi, elektrilisi, elektroonseid, optilisi, magnetilisi, akustilisi, keemilisi jt.) 2.1 Toodete konstruktsioonielementide süstemaatika - masinate ja aparaatide üldotstarbelised detailid ning talitluselemendid 1.Üldotstarbelised konstruktsioonelemendid - tuua üldotstarbeliste masinadetailide ja -elementide süstematiseeritud loetelu (klassifikatsioon). Liitedetailid: lahtivõetavad ja kinnisliited nt. keermes-, liist-, neet-, keevis-.liim- jt liited) Tugi- ja kandedetailid teljed, võllid, laagerdused,juhikud, korpused nt. raamid,kronsteinid,toed. Ühendus- ja ülekandedetailid: sidurid, hõõrdülekanded, hammasülekanded, muud (nt. rihm-, kett-, kruviülekanne ja nukkmehhanismid). Elastsed detailid (peamiselt vedrud)
Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente (v.a. integraallülitused), milledel põhineb enamike elektroonikalülituste töö. Välja on jäetud mõnede kitsamat huvi pakkuvate seadiste, nagu pöörddioodid, tunneldioodid ja ühesiirdetransistorid, kirjeldused. Käesoleva materjali koostamisel on arvestatud Tallinna Polütehnikumi õppeprogrammi aines "Elektroonika alused"
annaabi.ee 
