Puutüvedest ,tekkis Jalgadele tõstetud Tavaliselt väike, plaat järisid,millest vanimad olid parvetaoline lamatis.voodite kast, kaas oli oli ka punutud, puust, kerged,papüürusest kokku käpad olid samuti härja v poolümar,viilkatuse metallist v kivist. punutud,pehme konstrukts. lõvikäpa kujulised.voodiraam sarnane v lame. Jalgu võis olla üks, Jalad imiteerivad härja v oli üle tõmmatud kanga või Vaarao kirst oli kuida oli kaa 3-4 lõvikäppa,mis olid nahaga.voodil võis olla ka peatis rikkalikult maalitud jalaga laudu. Vormilt väljapoole kaardu
laiuseks 420-400mm. Katusealuses oleva välistrepi astme kõrgus võib olla max 160 ja mujal 130mm. Trepiastme laius peab olema vähemalt 300mm. Nõuded trepi astmete arvule- sirgel raudbetoon umbtrepil- korruse kõrgus 2800mm, tõusude arv on 8, siis astme kõrgus 175mm ja kui tõusude arv on 9 siis astme kõrgus on 155,6mm, astme laius 270 või 300 mm. KATUS JA KATUSEKATE Katusekate on maja viies ja kõige olulisem fassaad. Katus kaitseb hoonet ja selle konstrukts ilmastikumõjude (vesi lumi) eest ja mõjutab oluliselt hoone võlisilmet.Katuse vastupidavus sõltub 1)katus mõjutavatese teguritsest 2) katuse kujust, materjalidest ja konstrukts. Katuse tüübid üldkuju järgi: pööninguga kaldkatus, kaldsed katuselaed ja lamedad katuselaed. Katuse kihid ülalt alla: katusekate, tuulutuspilu, kondentsvee tõke, katusekatte alus (roovits, tsanduskiht), tuuletõke, suujustus, kandetarind (raudpetoonpaneel, puitlaudis)
aktiivsema metalli plaadid, laevadele) · Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht . oksiid, kromaadid · Katoodkaitse välise vooluallike abil (sadamarajatised) · Anoodkaitse pinnale moodustub pos. oksiidi kiht (roostevaba teras) · Inhibiitorid lisatakse värvidesse (NaNO2 --- NaNO3) · Kaitsemäärded · Kuiv õhk Pilukorrusioon kahe metalli kinnituskohtades metalli konstrukts ioonis, kus pinnad jäävad puhastamata. Pinnad tuleb katta inhibiitoritega või kasutada katoodkaitset. (mõjub voolav vesi) Kemismi järgi Kontaktkorrusioon Korrusioon erinevate metallide kokkupuutekohtades. (Al ja Cu, Cu ja teras) Seald tekib galvaaniline baas, kus neg. potensiaalgie metall on anoodiks ehk hävib. Ühtlane, laiguline, pisteline, pilu-, hõõrde-, kontakt-, kiht-, kihtide vaheline, kristallide vaheline ja sisene, väsimus.
b b
= | f ( x ) dx |; 3)üldiselt Sd=|I1|+I2+|I3| => I= f ( x ) dx =I1+I2+I3 (JOONIS!) 4)
a a
Üldise tasandilise kuj pindala: JOONIS! Dx=[a,b]=>f 1(x) f2(x), x [a,b]; Sd=
b
( f
a
1 ( x ) - f 2 ( x ))dx
37.Keha ruumala arvutamine
JOONIS! Kx=[a.b], konstrukts : a=x0
korrosioonile tuleb valida sobiv keevituse tehnoloogia ja ka materjal, pilu korrosiooni korral tuleb pind hoida puhas jne. Metallide korrosioonis on anoodpiirkond piirkond , kus toimub oksüdeerimine, omab positiivseid laenguid. Katoodipiirkond on aga piirkond kus metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise positiivsemaks. Cu- konstruktsioonidelt ei tohi vesi eralduda (voolata) Zn, Al, terasest konstrukts-dele. Korrosiooni kiirus selle määrab ära korrosioonivoolu tugevus, mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodipotentsiaalidest ja süsteemi takistusest. (põmst Ohmi seadus) Ikor=(Ekat-Ean)/R 37. 1)Vees ja vesilahustes- peamine mõjutegur on pH. Kriitiline pH on 8,5, sellest suurema puhul korrosioon peaaegu peatub (muutub aeglasemaks) järsult tõuseb happelises keskkonnas. Temp tõusuga korrosiooni kiirus tõuseb lineaarselt.. Kloriid kiirendab vesiniku eraldumist. Kloriidioonid
Kontaktkorrosiooni korral hävib anoodiks oleva metalli see osa, mis on vahetult katoodi ümber. Tüüpjuhused: Cu-Fe (hävib Fe); Fe-Al (hävib Al) Metallide korrosioonis on anoodpiirkond piirkond , kus toimub oksüdeerimine, omab positiivseid laenguid. Katoodipiirkond on aga piirkond kus metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise positiivsemaks. Cu- konstruktsioonidelt ei tohi vesi eralduda (voolata) Zn, Al, terasest konstrukts-dele. Korrosiooni kiirus selle määrab ära korrosioonivoolu tugevus, mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodipotentsiaalidest ja süsteemi takistusest. (põmst Ohmi seadus) I kor=(Ekat- Ean)/R Elektroodi standardpotentsiaal galv-elem emj, milles üheks elektroodiks on alati H-elektrood, teine elektrood on uuritavast metallist või kompositsioonist. Korros kiirendajad kõige aktiivsemad on kloriidioon (Cl -) ja hapnik (O2). Kloriidiooni allikaks on
katoodil (Fe) 2H++2e=H2 3)erosioon ehk mehh korr - seisneb aine ja mat osakeste ärakandes liikuvate vedelike või gaasi voogude poolt. 4)bioloogiline korr - mikroorganismid toodavad ühendeid (happeid), mille toimel met korrodeerub või vajavad elutegevuseks antud met ioone. Korrosioonikahjustuse ilmingud: *elektrokeemil korr - ühtlane (teras), laiguline (teras), pisteline (torud, milles liigub kuum vesi), piirpinna korr, pilu (met konstrukts), hõõrdekorr, kontakt (hävib met, mille potentsiaal on neg-m), kihtkorr, kihtide vaheline (tõmmatud torud, valtsitud metallilehed), kristallide vaheline, kristallide sisene, väsimuskorr (tekib met, mis on erineva suunaga mehhaaniliste koormuste all); *kõrgtemp-ne korrosioon -oksiidne, sisemine oksüdeerumine. Kontaktkorrosiooni vältimine: kasutada samast mat neete, polte või isoleerida (ümbritsevast kk-st)
annaabi.ee 
