Lennulagi 11 000 m Lennukaugus 3000 . . . 6000 km Meeskonnaliikmed 8 . . . 12 Relvastus 2 kahurit, 4kuulipildujat, 2000 . . . 4000kg pomme Jõuallikas neli vedelikjahutusega kolbmootorit AM-35A Kaugpommitajate väljatöötamist alustati aastal 1934. Juhtivaks konstruktoriks oli V. Petljakov, kes suutis luua kõigiti ajakohase kaugpommitaaha. Paraku ei jõudnud sõjaaegne lennukitööstus neid toota eriti palju. Ometi olid juba esimesel sõjakuul kümmmekond Peljakovi
töötajasõbralikud ja omanäolised. 1.3.2 Seadmed Olemasolevate seadmete (printerid, koopiamasinad, arvutid, telefonid) seisukord oli hea. Näha oli, et ettevõte oli neisse kõvasti investeerinud. 2. ORGANISATSOON JA JUHTIMINE (firma nimi)organisatsooni ülessehitus jaguneb järgmiselt vt. joonist. Kommentaarid: EL elektrisüsteemid VKKVJ Vesivarustus, kanalisatsioon, küte, ventilatsioon, jahutus EK Ehituskonstruktsioonid (vastava valdkonna spetsialisti nimetatakse ka konstruktoriks) 2.2 Ametikohade ülesanded 2.2.1 Tegevdirektor Vastutab ettevõtte igapäevase majanduslik-administratiivse juhtimise eest. Tema vastutuses on ka ettevõtte arendamine ja edasi viimine vastavalt turusituatsoonile ja väliskeskonna muutustele. Ettevõtte ja tema tegevuse tutvustamine. 2.2.2 Sekretär-Juhiabi Sekretär-Juhiabi tööülesanneteks on igapäevane tegevdirektori ja juhatuse asssisteerimine.
Eesti Meremuuseum kuurideks nimetati. Johtuvalt maailmasõjast olid tähtajad väga lühikesed, sest pakkumisi sooviti juba märtsi lõpuks ning ehitamine pidi algama vahemikus 15.aprill kuni 1.juuni 1916. Nii kiiresti siiski ei läinud ning alles 29.aprillil toimunud nõupidamise käigus valiti pakkumiste seast välja Taani firma Christiani & Nielsen poolt esitatud projekt (projekti juhiks Herluf Trolle Forchhammer ja konstruktoriks Sven Schulz), mis nägi ette kolme koorikbetoonist kuplit põhiplaaniga 50 x 100 meetrit. 9. juunil valiti ehitajaks samuti firma "Christiani & Nielsen", kellel oli teatav eelisasend, sest omas Peterburis oma esindust ning oli tegev ka Noblessneri ellingu ehitamisega. 5. juulil 1916.a. alustati, siis juba ametlikult Tallinna Vesilennujaamaks nimetatud objektil tegelike ehitustöödega ning paralleelselt angaaridega käis ka sadamamuulide rajamine. 13.10
kuurideks nimetati. Johtuvalt maailmasõjast olid tähtajad väga lühikesed, sest pakkumisi sooviti juba märtsi lõpuks ning ehitamine pidi algama vahemikus 15.aprill kuni 1.juuni 1916. Nii kiiresti siiski ei läinud ning alles 29.aprillil toimunud nõupidamise käigus valiti pakkumiste seast välja Taani firma Christiani & Nielsen poolt esitatud projekt (projekti juhiks Herluf Trolle Forchhammer ja konstruktoriks Sven Schulz), mis nägi ette kolme koorikbetoonist kuplit põhiplaaniga 50 x 100 meetrit. 9. juunil valiti ehitajaks samuti firma "Christiani & Nielsen", kellel oli teatav eelisasend, sest omas Peterburis oma esindust ning oli tegev ka Noblessneri ellingu ehitamisega. 5. juulil 1916.a. alustati, siis juba ametlikult Tallinna Vesilennujaamaks nimetatud objektil tegelike ehitustöödega ning paralleelselt angaaridega käis ka sadamamuulide rajamine. 13.10
x-i ja mitu korda y-i väärtust, siis alamprogrammiga andmete küsimise puhul saab selle loenduse kergesti paika panna. Muutuja puhul aga ei ole nõnda tavaprogrammeerimise vahenditega võimalik. Samuti - kuna siin on lubatud punkti asukoha määramine vaid eksemplari loomisel, siis kord antud väärtusi enam muuta ei saa, kuna Punkti juures pole lihtsalt vastavat käsklust. Klassiga samanimelist parameetrita käsklust nimetatakse konstruktoriks. See käivitatakse vaid üks kord - eksemplari loomisel - ning sinna sisse pannakse tavaliselt algväärtustamisega seotud toimingud. Kui näiteks algväärtustamisel seada sisse piirang, et koordinaatide väärtused peavad jääma nulli ja saja vahele, siis pole ka võimalik muus piirkonnas punkti luua. Sedasi on võimalik objektina luua küllalt keerukaid süsteeme, mis oskavad "iseenese eest hoolitseda" ning millel saab lihtsalt käsklusi ehk meetodeid välja kutsuda. using System;
Klass on objekti jaoks sama mis tüüp. Klass on piltlikult väljendudes justkui plastmassist liivavorm, millega saab liivakooke teha - kõik liivakoogid on sarnase väljanägemisega. Objekt on üks konkreetne liivakook teiste sarnaste hulgas. Võtame näiteks klassi TASANDIPUNKT, millel on kaks atribuuti - koordinaadid X ja Y. Igal klassil on vähemalt üks meetod, millega tekitatakse objekte. Seda meetodit nimetatakse KONSTRUKTORIKS. Kui me defineerime TASANDIPUNKTI konstruktorile ka kaks parameetrit, siis võime selle abil tekitada palju uusi punkte konkreetsete X ja Y väärtustega: +--------------------------+ Objektid | Klass TASANDIPUNKT | +--------------------------+ ==> A(1, 2) | Atribuut X | B(7, 9) | Atribuut Y | C(-17, 5) +--------------------------+ ... | Konstruktor Punkt(x, y) |
x-i ja mitu korda y-i väärtust, siis alamprogrammiga andmete küsimise puhul saab selle loenduse kergesti paika panna. Muutuja puhul aga ei ole nõnda tavaprogrammeerimise vahenditega võimalik. Kuna siin on lubatud punkti asukoha määramine vaid eksemplari loomisel, siis kord antud väärtusi enam muuta ei saa, sest Punkti juures pole lihtsalt vastavat käsklust. Klassiga samanimelist väljastustüübita käsklust nimetatakse konstruktoriks. See käivitatakse vaid üks kord - eksemplari loomisel - ning sinna sisse pannakse tavaliselt algväärtustamisega seotud toimingud. Kui näiteks algväärtustamisel seada sisse piirang, et koordinaatide väärtused peavad jääma nulli ja saja vahele, siis pole võimalik muus piirkonnas punkti luua. Sedasi õnnestub objektina luua küllalt keerukaid süsteeme, mis oskavad "iseenese eest hoolitseda" ning millel saab lihtsalt käsklusi ehk meetodeid välja kutsuda. using System;
objekte eristavad vaid atribuutide erinevad väärtused. Klass on objekti jaoks sama mis tüüp. Klass on piltlikult väljendudes justkui plastmassist liivavorm, millega saab liivakooke teha - kõik liivakoogid on sarnase väljanägemisega. Objekt on üks konkreetne liivakook teiste sarnaste hulgas. Võtame näiteks klassi TASANDIPUNKT, millel on kaks atribuuti - koordinaadid X ja Y. Igal klassil on vähemalt üks meetod, millega tekitatakse objekte. Seda meetodit nimetatakse KONSTRUKTORIKS. Kui me defineerime TASANDIPUNKTI konstruktorile ka kaks parameetrit, siis võime selle abil tekitada palju uusi punkte konkreetsete X ja Y väärtustega: +--------------------------+ Objektid | Klass TASANDIPUNKT | +--------------------------+ ==> A(1, 2) | Atribuut X | B(7, 9) | Atribuut Y | C(-17, 5) +--------------------------+ ... | Konstruktor Punkt(x, y) | | Meetod Mine(x, y) | | Meetod YtleX |
väärtust, siis alamprogrammiga andmete küsimise puhul saab selle loenduse kergesti paika panna. Muutuja puhul aga ei ole nõnda tavaprogrammeerimise vahenditega võimalik. Kuna siin on lubatud punkti asukoha määramine vaid eksemplari loomisel, siis kord antud väärtusi enam muuta ei saa, sest Punkti juures pole lihtsalt vastavat käsklust. Klassiga samanimelist väljastustüübita käsklust nimetatakse konstruktoriks. See käivitatakse vaid üks kord - eksemplari loomisel - ning sinna sisse pannakse tavaliselt algväärtustamisega seotud toimingud. Kui näiteks algväärtustamisel seada sisse piirang, et koordinaatide väärtused peavad jääma nulli ja saja vahele, siis pole võimalik muus piirkonnas punkti luua. Sedasi õnnestub objektina luua küllalt keerukaid süsteeme, mis oskavad "iseenese eest hoolitseda" ning millel saab lihtsalt käsklusi ehk meetodeid välja kutsuda. using System;
annaabi.ee 
