5. Kvaliteedi hindamine 6. Tõlgenduspõhimõtete väljatöötamine Konstruktid: · Konstrukt- ideede kogum, mis on uurijate poolt konstrueeritud selleks, et aidata kirjeldada omavahel kuidagi seotud nähtusi. · Konstruktiivne määratlemine- teiste konstruktide kaudu. · Operatsionaalne määratlemine- täpsustatakse tegevused, mison konstrukti mõõtmiseks vajalikud (nt millist käitumist ja kuidas mõõta). Konstruktide opratsionaalne määratlemine: 1. Konstruktiga seotud käitumise või objektiivsete märkide kirjeldamine- mida (millist käitumist) ja kuidas mõõta. 2. Mõõdetava konstruktiga tõenäoliselt seotud (sarnaste) konstruktide väljatoomine. 3. Nende teiste konstruktidega seotud käitumise kirjeldamine ja võrdlemine meie poolt mõõdetava konstruktiga: sarnasused ja erinevused. Reliaablus ehk usaldatavus. Mõõtmistulemuse peegeldavad kahte sorti tegurite mõju: Mõõdetud tulemus = tõeline tulemus +/- mõõtmisviga.
väljendanud, ei saa rakendada ,,metodoloogilist vankrit kontseptuaalse hobuse ette". Byrne'i ja Shavelsoni (1996) hinnangul saavad peamised probleemid alguse ebapüsivast ja ebaselgest enesehinnangu mõiste defineerimisest, mis viib omakorda metodoloogiliste probleemideni, mis muudavad küsitavaks nii mõõtevahendi kui selle aluseks oleva teoreetilise raamistu kehtivuse. Kuivõrd enesehinnangu puhul on tegemist hüpoteetilise konstruktiga, mistõttu see ei ole vahetult vaadeldav ega mõõdetav, on väga oluline kontrollida konstrukti tähenduslikkust ja kehtivust valiidsuse kaudu. Vaatamata sellele, et kontseptuaalselt on piisavalt põhjendatud minakonseptsiooni ja enesehinnangu eitamine, ei ole seda praktilise mõõtmise käigus sugugi nii lihtne teha. Brinthaupti ja Erwini (1992) sõnul tuleneb see asjaolust, et minakonseptsiooni uurimiseks kasutatakse enesekohaseid küsimustikke, mis tavaliselt sisaldavad nii
isiksusejooned käitumuslikud tunnused Praeguseks on uurimustega selgunud, et psühhopaatia konstrukti moodustavad 3 sõltumatut faktorit: - interpersonaalne stiil (ülbe, suurustlev, petislik, manipuleeriv) - emotsionaalse reaktiivsuse defitsiit (puudub ,,tugevate tunnete" kogemus; võimetus tunda kahetsust, süüd) - impulsiivne käitumine (hoolimatus käitumise tagajärgede suhtes) Osa uurijaid on seisukohal, et tegemist on hoopis 4-faktorilise konstruktiga. Psühhopaatia iseenesest ei seostu veel kuritegeliku käitumisega. Kurjategijate hulgas on palju isikuid, kes saavad kõrge näidu PCL-skaalal. Samas võib kõrge PCL- näiduga seostuda vaid ebastabiilsus sotsiaalsetes suhetes, kuid otseselt kuritegusid isik toime ei pane Praegusel ajal väljatöötamisel uus skaala psühhopaatia konstrukti mõõtmiseks: The Comprehensive Assessment of Psychopathic Personality Disorder. Keskendutakse patoloogiliste tunnuste fikseerimisele
jällegi, mis üks või teine asi maksab. Kuna temale on väärtuse mõõdupuu raha, siis pole ju küsimust - parim lahendus on see, mis vähem maksab või kuhu säästud investeeritak se. Juristile on probleem ja lahendus seadusandlu se parandamise s - rohkem ja täpsemaid seadusi - ja asi vask. Äärmusrüh made arvates tuleks ellu viia äärmuslikke lahendusi - keelata, loobuda, sundida. Keskkonnap sühholoog taas uurib ja seletab nii probleemi kui ka lahendust inimese peas pesitseva konstruktiga , mille abil inimene seletab ja mõistab maailma. Kuivõrd keskkond oma piiratud vahendite, talumis- ja taastumisvõi mega on selle konstrukti osa, sõltub inimese haridusest, infost, mõtlemis-, seostamis-, analüüsimis- ja sünteesimis võimest.1 Illustreerime ühele ja samale küsimusele 3 erineva vastuse saamise võimalust Sotimaa näitel. Ian Moffatt kogus kokku Sotimaa kohta tehtud arvutused ja uuringud, leidmaks vastust küsimusele, kas Sotimaa on säästev. Tabelis 1 toodud
isiksusejooned käitumuslikud tunnused Praeguseks on uurimustega selgunud, et psühhopaatia konstrukti moodustavad 3 sõltumatut faktorit: - interpersonaalne stiil (ülbe, suurustlev, petislik, manipuleeriv) - emotsionaalse reaktiivsuse defitsiit (puudub ,,tugevate tunnete" kogemus; võimetus tunda kahetsust, süüd) - impulsiivne käitumine (hoolimatus käitumise tagajärgede suhtes) Osa uurijaid on seisukohal, et tegemist on hoopis 4-faktorilise konstruktiga. Psühhopaatia iseenesest ei seostu veel kuritegeliku käitumisega. Kurjategijate hulgas on palju isikuid, kes saavad kõrge näidu PCL-skaalal. Samas võib kõrge PCL- näiduga seostuda vaid ebastabiilsus sotsiaalsetes suhetes, kuid otseselt kuritegusid isik toime ei pane Praegusel ajal väljatöötamisel uus skaala psühhopaatia konstrukti mõõtmiseks: The Comprehensive Assessment of Psychopathic Personality Disorder. Keskendutakse patoloogiliste tunnuste fikseerimisele
ülesandeid, mõelda abstraktselt, saada aru keerulistest deedest, õppida kiiresti ja õppida kogemustest. See ei ole lihtsalt raamatutarkus, kitsalt akadeemiline või testidele vastamise oskus. See on laiem ja ka sügavam võime aru saada, mis ümbruses toimub asjadest arusaamine ja nende mõistmine või selle väljanuputamine, mida oleks vaja teha." Miks on määratlemine keeruline? · Tegemist on vaimse ehk mentaalse konstruktiga, mida ei ole võimalik vahetult (nt mõõdulindiga) mõõta => intelligentsus on paljude erinevate keskkonnas toimetulekuks vajalike vaimsete võimete kujundlik-abstraktne nimetus · Erinevad uurijad on püüdnud neid kognitiivseid vaimseid võimeid erinevalt määratleda ja mõõta Peamised lähenemised ja uurimissuunad: I Bioloogiline lähenemine II Kognitiivsed teooriad
The Marsmallow Test - kaua inimesed (lapsed) suudavad teatud asjale (katses vahukommile) vastu panna 1) Kognitiivne päritolu - aistingud tunded; rõhub sellele, mis on eesmärk 2) Limbiline süsteem - "kuum süsteem"; impulsiivne ja emotsionaalne käitumine; vähe on selles süsteemis meeldetulekut eesmärgist Tähelepanu on võimalik tahte protsessidega arendada Juba nelja aastased suudavad oma tähelepanu juhtida Tähelepanu juhtimise mehhanismid: on tegemist väga keerulise konstruktiga; parem sotsiaalsus ja parem stressitaluvus neil, kes suudavad vahukommi söömist edasi lükata ja oodata veidi Tähelepanu ja temperament? Temperament: sünnib kaasa käitumiste muster, mis avaldub juba noores eas erinev aktiivsustase emotsionaalsus - rõõmsameelsemad/kurvad enda kontrollimine Tähelepanu: Kõik ei avaldu iseenesest, vaid selles peab olema mingi faktor, millal ja miks midagi avaldub MÄLU
–Keel mõjutab taju –Keel mõjutab mälu VAIMSETEST VÕIMETEST Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. 80% inimestest arvavad, et nad on keskmisest intelligentsemad... Ühtne määratlus puudub – tegemist on idealistliku konstruktiga. See on objektiivselt mõõdetamatu. Ka teadlaste seas lahknevused – R.J. Sternberg (pessimist) vs. H.J. Eysenck (optimist). Kui omistame mingi sündmuse seletuse “intelligentsusele” siis me tegelikult ei tea põhjustavat mehhanismi, samas omab ennustavat väärtust. Ajaloost...Esimene test – Alfred Binet & Theophile Simon 1905 Stanford-Binet test 1916 (Lewis Terman) William Stern – IQ = vaimne vanus : kronoloogiline vanus x 100 Robert Yerkes jt
annaabi.ee 
