4) Formaalsete operatsioonide periood (alates 12 eluaastast) Millise 3 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piaget’ intellektuaalset arengut? 1) Tunnetuslikku 2) Verbaalset 3) Sensomotoorsed Millisele mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget’ intellekti arenguteooria? Matemaatilis-loogilises mõtlemises Kui Piaget’ käsitluses õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile selles protsessis olulise tegurina sotsiaalse integratsiooni. Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane iseseisvalt enam õppida ei suuda aga juhendamisel küll. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? 1) Lühema kestvusega tsüklid... 2) Pikaajalised tsüklid...
53. Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljapoolt tajutavava kujutluse (info, arusaama) kooskõlastamisprotsessi? 54. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi? 55. Millise 4 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piget intellektuaalset arengut? 56. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget intellekti arenguteooria? 57. Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile selles protsessis olulise teguria ____________________________ 58. Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane _____________________ 59. Kes kursuses käsitletud arengupsühholoogidest pidas keelekasutust (st verbaalseid skeeme) pigem mõtlemise väljendamise vahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemises? _________ 60
produkti realiseeritavus Matemaatilis-loogiline 39. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? Ei ole. 56. Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetusliku skeemide konstrueerimisena, siis 40. Kui ei ole sünonüümid, siis kas andekus või loomingulisus Võgotski tõstis esilie selles protsessis olulise tegurina on Renzulli järgi laiem mõiste? sotsiaalset interaktsiooni ehk lävimine teiste inimestega Andekus on laiem mõiste kui loomingulisus 57. Mida mõistetakse Võgotski järgi potentsiaalse arengu 41
teemad jäävad meile palju arusaamatumaks ja me peame nende õppimisel palju rohkem vaeva nägema. Pedagoogilise psühholoogia seminaris kasutamegi me informatsiooni rekonstrueerimist. Iga õpilane teeb ühe teema kohta referaadi, milles on ta hiljem palju pädevam kui teistes teemades. 2.2.3. Empirism ja ratsionalism Probleemiks õppimise käsitlemisel kas informatsiooni vastuvõtmisena või teadmiste konstrueerimisena pole mitte meetodid, mida õpetamisel kasutatakse, vaid arusaam, mis tegelikult teadmine on (Krull, 2001). Konstruktivistid, kes on empiristliku suunitlusega, arvavad, et inimese teadvuses moodustuvad üldistused ümbritsevast elust, on maailma tegelike omaduste peegeldusteks ja eksisteerivad õpilase tunnetustegevustest sõltumatult. Seega on nende meelest õppetöö eesmärk aidata õpilastel konstrueerida õigeid mõisteid (Krull, 2001).
ja on arvatavasti geneetiliselt programmeeritud. Sündimisest peale hakkab laps oma sisemiste tungide mõjul uurima või õigemini sondeerima oma keskkonda. Sellise uurimistegevuse tulemusena talletuvad kogemused inimese närvisüsteemi, st mällu. Need kogemused muudavad meie edasise tegevuse sihipärasemaks ja annavad meile suurema kontrolli ümbritseva keskkonna üle. 11. Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna mõju arengus. 12. Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane tegutseb või õpib iseseisvalt oma võimekuse piiril. 13. Kes kursuses käsitletud arengupsühholoogidest pidas keelekasutust (st verbaalseid skeeme) pigem mõtlemise väljendamise vahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemises?
tegevuse kogemuse, sest iseseisev õppimine ja mõtlemine toimuvad niikuinii madalamatel tasemetel kui teotava keskkonna korral. Kahe silma vahele ei tohi jätta ka Pieget`teooria põhiseisukohad. Eelkõige tähendab see arusaamist,et lapse areng toimub tema sisemise aktiivsuse mõjul mõõdukat väljakutset pakkuvas arengukeskkonnas. Teiseks tuleb silmas pidada, et teadvus kujuneb selle järkjärgulise, algselt motoorsete, hiljem vaimsete skeemide konstrueerimisena, milles osalevad assimilatsiooni-ja akommodatsiooniprotsessid. Kolmandaks tuleb mõista,et mõõdukat väljakutset motoorsete ja vaimsete skeemide kujundamiseks saab pakkuda vaid selline arengukeskkond, millele laps on võimeline reageerima teda arendavate motoorsete või vaimsete reageeringutena, st õpetajatel tuleb arengukeskkonna ja õppesituatsioonide loomisel arvestada konkreetses vanuses õpilase arenguvõimalustega
Psühholoogide käsitluses on kognitiivne õppimine see, mis rõhutab, et õppida võib vaadeldes, mudelit või katset jälgides, loengut kuulates, raamatut lugedes ja sõnu lauseteks vormides. Õppida saab ilma vahetu praktikata või väliselt jälgitava käitumise kinnitamiseta. Õppimine võib toimuda oma tajutud praktilise kogemuse aktiivse muutumisena, sündmuste ja nähtuste, uute tähenduste ja interpretatsioonide konstrueerimisena. Klassikaline tingimine (Ivan Pavlov) Tegemist on seoste kujunemisega kahe tajutava nähtuse vahel, mis olid algselt iseseisvad, sõltumatud. Tüüpnäiteks on tingitud süljerefleksi kujunemine koeral. Tingitud reflekside kujundamine on lihtsaim õppimise ja õpetamise vorm. Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad motivatsioon, harjumused, hoiakud. 1. Tingitud refleksi kujunemiseks peavad ärritajad korduvalt koos esinema
annaabi.ee 
