· 2012. aastal tähistati eesti koolides demokraatiapäeva kampaaniaga "Meie hääled" DIKTATUURI TUNNUSED · Diktaatoril on piiramatu võim · Riigi juht ei vastuta oma otsuste tagajärgede eest · Oposatsioonide maha surumiseks kasutatakse vägivalda · Piiratud sõnavabadus · Ideaoloogide pealesurumisel kasutatakse propagandat · Diktatuur on üks levinuim valitsusvorm · Absoluutne monarhia · Diktatuur võib võimule tulla nii vägivaldsel teel kui ka konstitutsioonilisel teel AUTORITAARNE DIKTATUUR · Meenutab antiikset diktatuuri · Võim ühe liidri või kitsa oligarhia käes · Eesmärk on rahvuslik ühtsus · Inimõiguste ja erasfääri sekkumine pole liiga suur · Autoritaarse diktatuuri jooni võib näha ka Konstantin Pätsi valitsuse juures 1930. aastal TOTALITAARNE DIKTATUUR · Range kontroll kodanike mõtteavalduste üle · Sagedane inimõiguste rikkumine · Võim diktaatoril · Idealoogia keskne ja kindla missiooniga
Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Rahvusliikumine (lk 16) Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilised olud takistasid ühe suure ülemaalise rahvusliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahvuslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Tekkis arusaam, et kuigi Saksamaa pole poliitiliselt ühtne, on ta seda vähemalt kultuuriliselt. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm, kes koostasid põhjaliku saksa keele sõnaraamatu ja grammatika
Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Rahvusliikumine (lk 16) Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilised olud takistasid ühe suure ülemaalise rahvusliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahvuslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Tekkis arusaam, et kuigi Saksamaa pole poliitiliselt ühtne, on ta seda vähemalt kultuuriliselt. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm, kes koostasid põhjaliku saksa keele sõnaraamatu ja grammatika
zirodiinid rojalistidega ja panid toime kontrrevolutsioonilise pöörde. Jakobiinlik munitsipaliteet aeti minema ja jakobiinide juhid vangistati. Zirodiinid olid ammu märganud, et nende kukutamiseks valmistatakse ette ülestõusu ning nende seas ei leidunud kedagi, kes otsustavail päevil oleks juhi ossa asunud. Võimatu oli revolutsiooni paigal hoida. Kõik lootused pandi sellele, et Konvendis olid zirodiinid enamuses ning seega oli võimatu neid konstitutsioonilisel teel kukutada. 2. Juunil algas ülestõus Pariisis. Esialgu üritati mõju avaldada petitsioonidega, siis suunati Rahvuskaardi suurtükid. Osa zirodiine oli valmis ise loobuma saadiku volitustest, teised protesteerisid vägivalla vastu ja teatasid, et nad pigem surevad. Konvent lõpuks võttis vastu Couthoni poolt esitatud dekreedi 33 inimese ajutise arreteerimise kohta. Nende hulgas oli 22 zirodiinide liidrit, mõned ministrid ja kommuuni tegevust uurinud komitee liikmed
· Totalitaarne diktatuur Diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Totalitaarne diktatuur on ideoloogiakeskne ja põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine). Diktatuuri kehtestamine võib aset leida nii vägivaldse võimuhaaramise kui ka konstitutsioonilisel ja õiguspärasel teel. Viimase näiteks on natsionaalsotsialistide võimuletulek vabade valimiste kaudu. Natsionaalsotsialistid kasutasid Weimari vabariigi põhiseaduses antud võimalust viia läbi erakorralisi valimisi nii sageli kui soovi on, kõrvaldasid opositsiooni ja kehtestasid diktatuuri, kusjuures vormiliselt kehtis endiselt Weimari vabariigi põhiseadus. 1 Natsionaalsotsialism Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa
Peagi hakati rahuvslikult meelestatud inimesi jälitama ning nende kodanikuõiguste taotlusi alla suruma. Piirati oluliselt sõnavabadust. Hakati nõudma rahvale kõrgeimat võimutäiust, konstitutsiooni, pralamentaarset valitsust ja kodanikuõiguste tagamist. 6) Mida taotlesid rahvuslased Saksamaal? Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllalt sagedasteks. Üha selgemalt nõuti ühtset Saksa rahuvsriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilsed olud takistasid ühe suure ülemaalise rahuvsliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahuvslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm. 7) Milles väljendus rahvuslus sellistes Saksamaal toimunud liikumistes nagu üliõpilasliikumine ja võimlemisliikumine?
Millega see vaidlus lõppes? 7. Keda pead parlamentaarse revolutsiooni algatajaks? Kes ta oma elukutselt oli? Millist seisust ta esindas ja miks just seda seisust? 8. Miks käskis kuningas lõpuks kõigil saadikutel Rahvuskoguga ühineda? 9. Millist nime hakkas parlament nüüdsest kandma? Mis sai parlamendi põhiülesandeks? 10. Kellest kujunes parlamentaarse revolutsiooni mõjukaim poliitik? Miks just temast? 11. Milline vahe on absoluutsel ja konstitutsioonilisel monarhial? 12. Kas praegune Rootsi kuningas on absoluutne või konstitutsiooniline monarh? Millega ta Rootsis tegeleb? 13. Kummal presidendil on suuremad volitused, kas Nicolas Sarkozyl või Toomas Hendrik Ilvesel? Põhjenda. III 14. JUULI 1789 RAHVAREVOLUTSIOONI ALGUS 11. juulil tegi kuningas oma Versailles' lossis (tõenäoliselt abikaasa survel) väga halva otsuse: ta saatis erru NECKERi. Seda poleks ühegi hinna eest tohtinud teha, sest rahvas pidas Neckeri
Millega see vaidlus lõppes? 7. Keda pead parlamentaarse revolutsiooni algatajaks? Kes ta oma elukutselt oli? Millist seisust ta esindas ja miks just seda seisust? 8. Miks käskis kuningas lõpuks kõigil saadikutel Rahvuskoguga ühineda? 9. Millist nime hakkas parlament nüüdsest kandma? Mis sai parlamendi põhiülesandeks? 10. Kellest kujunes parlamentaarse revolutsiooni mõjukaim poliitik? Miks just temast? 11. Milline vahe on absoluutsel ja konstitutsioonilisel monarhial? 12. Kas praegune Rootsi kuningas on absoluutne või konstitutsiooniline monarh? Millega ta Rootsis tegeleb? 13. Kummal presidendil on suuremad volitused, kas Nicolas Sarkozyl või Toomas Hendrik Ilvesel? Põhjenda. III 14. JUULI 1789 – RAHVAREVOLUTSIOONI ALGUS 11. juulil tegi kuningas oma Versailles’ lossis (tõenäoliselt abikaasa survel) väga halva otsuse: ta saatis erru NECKERi. Seda poleks ühegi hinna eest tohtinud teha, sest rahvas pidas Neckeri
Föderatsioon on liitriik, 4-5 tasandit sõltuvalt riigi suurusest. Neid on umbes 20 föderatsiooni. Neis elab umbes 1/3 rahvastikust. Nt. USA, Brasiilia, Venemaa, India, Pakistan jne. 2 kujunemisvõimalust: Lepingulised föderatsioonid ehk siis vabatahtlikud (USA, Sveits) ja konstitutsioonilised föderatsioonid on riigid, mis varem olid unitaarsed, keskvõim otsustas. (India, Pakistan) Lepingulised on jäänud suveräänseks, osad asjad delegeeritud keskvõimule. Konstitutsioonilisel föderatsioonil ei olnud sellist õigust. On üks konstitutsioon. Riigi territooriumit võib keskvõim ise muuta. 71. Vabariik riigi valitsemise vormina. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul on riigipeaks kindlaks määratud tähtajaks valitav president. Demokraatlik Vabariik on nt Kreeka, kus võim kuulus rahvale. Aristokraatlik Vabariik nt Sparta, oli riik, kus kuulus võim eliitkihile. Linnriik oli omavalitsuslikud ja sõltumatud
", aga seda mitte igas riigis. Mõistel on 2 tähendust: kui konstitutsioon koosneb mitmest eraldi s-st, siis sageli nimetatakse konstitutsiooni üksikuid elemente konstitutsioonilisteks s-teks. Mõnes riigis mõistetakse konstitutsioonilise seaduse all selliseid seadusi, millel on kõrgem juriidiline jõud tavalistest seadustest ja madalam konstitutsioonist. Konstitutsioonis eneses oleva volituse korral võib teatud erandjuhtudel, näiteks sõja ajal olla konstitutsioonilisel seadusel olla kõrgem jõud kui konstitutsiooni mõnel sättel, sest nad asendavad konstitutsiooni. Väga harva võib juhtuda, et konstitutsioonilise seaduse jõud loetakse võrdseks konstitutsiooni endaga. Näiteks on Itaalias võimalik teatava eelmenetluse korras muuta konstitutsiooni konstitutsioonilise seadusega. E-s on tavaks saanud nimetada konstitutsioonilisteks neid s-i, mis on ammendavalt loetletud PS § 104- s
annaabi.ee 
