ametikohaga jne). 28. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi? (vana õpik lk 122-125) USA kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Anglo-Ameerika süsteemis ei ole konstitutsioonikohust. (Konstitutsioonikohtu ülesanne on põhiseaduslik järelvalve) Kohtunikel palju suurem võim, kui Mandri- Euroopa kohtunikel. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem. Kõige kõrgemaks astmeks konstitutsioonikohus. Ntx tugeva konstitutsioonikohtuga on Saksamaa. 29. Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis? (Põhiseaduse 13. peatükk) 1. astme kohtud on maakohtud ((4tk- Harju, Viru,Pärnu, Tartu)kõik tsiviil-kriminaal- ja väärteod) ja halduskohtud (2tk- tln, tartu TEGELEVAD HALDUSASJADEGA). 2. astme moodustavad ringkonnakohtud (2tk Tallinn, Tartu) tegelevad teise astme maa-ja haldusasjadega. Enamasti vaatavad esimese kohtuastme lahendeid ûle or sth
Arvukus. Süsteemi stabiliseerija ja vahekotunik. Järelvalve: sisekontroll (eetikanormid), poliitiline (varaline järelvalve, kontroll kõrgemate ametikohtade protsetuuride täitmise üle), õiguslik (tagab haldussuutlikkuse, väldib korruptsiooni; kohtusüsteemi või ombudsmani abil) KOHTUVÕIM- Kohtusüsteemid: Anglo-Ameerika (ühtne, tipneb ülemkohtuga, puudub konstitutsioonikohus, kohtunikud valitakse) ja Mandri-Euroopa (mitmeharuline spetsialiseerunud; tipneb konstitutsioonikohtuga; kohtunikud nim valitsus). Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Funktsioonid: seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve; erinevate võimuasutuste tasakaalustaja; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabailiseerimine. EUROOPA LIIT MINISTRITE NÕUKOGU- Seadusandlik. Igat liikmesriiki esindab 1 minister. Koosseis sõltub, mis küsimust arutatakse. Eesistujariik. Otsused hääletamise teel. Ministril häälte arv vastavalt riigi rahvaarvule. Eestil 4 häält
Kontrollikoja ülesandeks on kontrollida finantsjuhtimise korrektsust ja seaduspärasust. Iga eelarveaasta lõppemise järel koostab kontrollikoda aruande, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (Official Journal). Euroopa Kohus on ühenduse kõrgeim õigusorgan (pädevus puudub liidu kahe samba osas), kelle otsused on kohustuslikud nii liikmesriikidele, firmadele kui tavakodanikele. Tegemist on üheaegselt nii haldus-, tsiviil- kui eriti konstitutsioonikohtuga. Kohut võib vaadelda ka seadusandliku võimu teostajana, sest lepingu tõlgendamise ja loodavate pretsedentide mõju on ühenduses suur. Kohtu pädevusse kuulub ka liikmesriikide trahvimine ja teiste institutsioonide omavaheliste vaidluste lahendamine. 5 Seega toimivad Euroopa Liidus lisaks traditsioonilistele sekretariaadile ja delegatsioonidele regulaarsed kõrgetasemelised kokkusaamised, tegutsevad Euroopa Ühenduste Kohus ja Euroopa
Kontrollikoja ülesandeks on kontrollida finantsjuhtimise korrektsust ja seaduspärasust. Iga eelarveaasta lõppemise järel koostab kontrollikoda aruande, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (Official Journal). Euroopa Kohus on ühenduse kõrgeim õigusorgan (pädevus puudub liidu kahe samba osas), kelle otsused on kohustuslikud nii liikmesriikidele, firmadele kui tavakodanikele. Tegemist on üheaegselt nii haldus-, tsiviil- kui eriti konstitutsioonikohtuga. Kohut võib vaadelda ka seadusandliku võimu teostajana, sest lepingu tõlgendamise ja loodavate pretsedentide mõju on ühenduses suur. Kohtu pädevusse kuulub ka liikmesriikide trahvimine ja teiste institutsioonide omavaheliste vaidluste lahendamine. Seega toimivad Euroopa Liidus lisaks traditsioonilistele delegatsioonidele ja sekretariaadile regulaarsed kõrgetasemelised kokkusaamised, tegutsevad Euroopa
Selge anglosaksi süsteem Saksa parteisüsteemi reformimisele. - vastu võetud 1948, LV luuakse 1949 - eesmärgiks hoiduda Weimari vigadest (väga killustunud ja heterogeensete süsteeide loomine); parteiseadus (keelustatakse kõik vägivalda propageerivad poliitilised parteid- kommunism, natsism), keelatakse referendumid, et Hitler kasutas neid liiga edukalt enda huvide elluviimiseks ja selle mõistlikkus pole olemas. See on asendatud mõjuvõimsa ja olulise konstitutsioonikohtuga, mida Valitsusel on lihtsam kontrollida kui referendumite tulemusi. - liidumaade positsioon tugevneb (Baier), - parteid, demokraatiaklausel, - referendumite keeld, - piir Poolaga, Art. 23 Olulisi Konstitutsioonikohtu otsuseid: - KP keelustamine (1956) - valitsusemeelse telekanali keelustamine (1961) - parteide rahastamine (1966, 1968) - Bundestag’i laialisaatmine (1984), ‘konstruktiivne umbusaldusavaldus’, - Maastrichti leping (1993) Suured parteid:
Lõunatab PM-iga iga nädal Seega ülesanne: "konsulteerida, julgustada, hoiatada" · Teoorias võib Briti monarh: kuulutada sõda, sõlmida välislepinguid, vallandada PM-i, jne Saksa liidupresident: Valitud spetsiaalse kogu poolt (Bundestag + liidumaade esind.) Kinnitab ametisse kantsleri ja vabastab PM-i ettepanekul ametist ministreid Võib Bundestagi laiali saata, kui valitsus kaotab usaldushäälet. Kuulutab välja seadusi ja võib neid ka vetostada, kuid teeb seda vaid Konstitutsioonikohtuga nõu pidades. Tooge välja pool-presidentaalse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on pool-presidentaalse süsteemiga! · Vähelevinud: Prantsusmaa, Soome, Leedu, Poola, Portugal. Üldjooned: President on otse valitud teatud tähtajaks (Prants. 5 a) Kuid valitsusjuht on peaminister, kelle valitsuse püsimine sõltub parlamendist ja kes tegeleb igapäevapoliitikaga President (Prantsusmaa):
Anglo-ameerika traditsioon rõhutab kohtuniku vabadust ja iseseisvust; kohtunik on uurija, kes võib lõpuks jõuda ka üpris valitsuskriitilistele seisukohtadele. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal- ja tsiviilkohtuteks, sageli veel ka halduskohtuteks. Mandri-Euroopa kohtusüsteemi kõrgeimaks astmeks on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele. Tugeva konstitutsioonikohtuga riik on näiteks Saksamaa. Kohtunikud nimetab selles mudelis valitsus. Nagu kogu Euroopa avalikus teenistuses, nii kehtib ka kohtusüsteemis range hierarhia ja karjääripõhimõte. Kohtunikul peab kindlasti olema õigusalane ülikooliharidus. Mandri-Euroopa traditsioonis peetakse loomulikuks, et kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Seetõttu on oluline roll kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal
annaabi.ee 
