ka tsiviil-, kriminaal- ja protsessuaalseid norme; 5) pretsedendiõigus - kohtulahenditega loodav õigus; 6) korporatiivne õigus - juriidilise isiku liikmeks osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus); 8) õiguse üldpõhimõtted [tsiviliseeritud ühiskondades tunnustatud õiguse üldised põhimõtted], ja moraalipõhi-mõtted, väärtused ja hinnangud [sh printsiibid normidena nt konstitutsioonides, eetikanormistikud jm]; 9) judikatuur - kohtulahendid ja kohtujuhised; 10) doktriin [doktriinid, õpetused, teooriad, kontseptsioonid]. LIIGITUS ÕIGUSAKTI FUNKTSIOONI JÄRGI: Kui võtta alusels õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTIDEKS vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt - seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused); 2
Täielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa vahetult õigusliku tagajärje. Mittetäielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa õigusliku tagajärje ainult koos täielike õigusnormidega. Mittetäielike õigusnorme saab liigitada erinevate käsitluste alusel. Esimese käsitluse järgi liigituvad need järgmiselt: a) konstitutsioonilisteks st nad sisalduvad konstitutsioonides, aktides, põhiseadustes. Võrreldes täielike õigusnormidega veel üldisemad, veel abstraktsemad. b) definitiivsed õigusnormid on seaduskeele määratlused, mis seletavad lahti seaduses kasutatavate seaduste sisu. c) deklaratiivsed õigusnormid sisaldavad õiguslikku ideoloogiat, eesmärke, mille nimel on seadus kirja pandud (normid on sündinud). d) kollisiooni õigusnormid annavad valikuvõimaluse otsustuskõlbulikest normidest,
Konstitutiivne subjektiine õigus ehk õigusmoodustav õigus, mis annavad selle omajale võimu ühepoolselt õigust muuta. Avalikus õiguses liigitatakse subjektiivset õigust: subjektiivsed avalikud õigused avalikust elust osavõtuks(poliitilised õigused nt aktiivne ja passiivne valimisõigus), üksiku õigused ühisolemisele(nt riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks), vabadusõigused(demokraatlikes konstitutsioonides sätestatud põhiõigused) . 1. Mida tähendab juriidiline kohustus? Selgita! Juriidiline kohustus on õigussuhte kohustatud poolele objektiivsest õigusest tulenev temale kuuluv ja vajalik käitumine. Juriidiline kohustus lasub kohustatud subjektil, garanteerides kellelegi teisele subjektiivset õigust. Juriidiline kohustus tuleneb samuti objektiivsest õigusest, ja on mõeldud subjektiivse õiguse realiseerimiseks. Nii peab
· Lihtne sanktsioon me leiame õigusliku tagajärjena ühe riikliku sunni liigi ja määra. · Keeruline sanktsioon õigusliku tagajärjena kahe või enama riikliku sunni liigi ja määra, ja nad esinevad koos. · Alternatiivne sanktsioon õigusliku tagajärjena kahe või enama riikliku sunni liigi ja määra, ja neist tuleb valida üks. MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID: 1. Konstitutsioonilised normid, mis sisalduvad konstitutsioonides. 2. Definitiivsed normid õiguskeele määratlused; seletavad normid. Saame teada õigusmõistete tähenduse. 3. Deklaratiivsed normid seadusandja eesmärki kirjeldavad normid. Sätestavad ka seaduse eesmärgid ehk õiguse ideoloogia. Esineb kas seaduses endas või seaduse juures olevas seletuskirjas. 4. Kollisiooninormid normid, mis räägivad olukordade lahendamisest siis, kui on mitu normi selleks
piisavalt selgelt ning mittetingimuslikult. Otsene õiguslik mõju selline otsekohaldatav norm loob adressaadile õigusi ja kohustusi, mida kohtud peavad tagama. Otsekohaldatavus ehk otsene õiguslik mõju erineb vahetust kohaldatavusest. Viimane on kõikidel siduvatel õigusnormidel. Siseriikliku õiguse suhtestumine rahvusvahelise õigusega. Riikide õigussüsteemid erinevad. Aluspõhimõtted on tavaliselt riikide konstitutsioonides, ent olulised on ka siseriiklikud seadused, kohtu- ja halduspraktika. Kõige olulisemaks peetakse rahvusvaheliste lepingute (punkt 1.1) ja rahvusvahelise tavaõiguse seisundit siseriiklikus õiguses(punkt 1.2). 1.1. Rahvusvahelised lepingud Siseriiklik pädevus rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks erineb riigiti oluliselt. Ühendkuningriigis rahvusvaheline leping ei kehti ilma sellele kehtivust andva parlamendi aktita. Seda nimetatakse akti inkorporeerimiseks seadusandliku aktiga
7.12.2000 välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7 sätestab samuti privaatsuse kaitse. Artikkel 7. Era. Ja perekonnaelu austamine Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era-ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust. Privaatsuse kaitse siseriiklikud instrumendid Euroopas Privaatsusõigus kui osa isiku enesemääratlusõigusest on kas eraldi põhiõigusena või kirjavahetuse ja kodu puutumatuse kaudu sisustatuna sätestatud enamiku Euroopa riikide konstitutsioonides. Eestis tagab isiku õiguse privaatsusele PS § 26, mille kohaselt: Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Ka Eesti Riigikohus on mitmes lahendis tõlgendanud eraelu olemust ning
andluses ja nende eraldatust. See, et 20. artiklis kõneldakse seadusest ja õigusest, pole ei juhus ega tehniline möödalask. Õigus ei ammendu seaduses, vaid hõlmab ka õiguse üldpõhimõtteid. Tulenevalt sellest võib seadus olla küll kooskõlas põhiseaduse kirjatähega, aga olla ikkagi õigusvastane. Sellest põhimõttest tulenevalt võib õigusvastane olla isegi põhiseaduse enda mõni säte, kui ta rikub õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Konstitutsioonides on õigusriigi põhimõtteid esitatud järgmiste meetoditega: 1. deklareeritakse, et riik ei tohi rikkuda inimõ-si, ja keht. nende õ-ste ja vabaduste kaitsemehh. Ühendriikide konstitutsioon: "kelleltki ei või võtta elu, vabadust ja vara ilma kohase õigusliku protseduurita." Prantsuse konstitutsioon: "Kelleltki ei või meelevaldselt võtta vabadust." Analoogilised §-d Eesti konstitutsioonis -- vt. § 11, 14, 15 -- õigus kohtulikule kaitsele.
Sellised preambuli põhimõtted ei ole aga otse rakendatavad. See tähendab, et preambulile tuginedes ei saa avalikult võimult isik nõuda konkreetset käitumist. Need preambuli põhimõtted on liiga abstraktsed selleks, et neil oleks regulatiivne toime. Neid on kasutatud ja saab kasutada seaduse tõlgendamisel, et tuvastada seaduse põhiseaduspärasus või seaduse rakendamise teatava viisi põhiseaduspärasus. Harilikult järgneb preambulile tänapäevastes konstitutsioonides peatükk üldsätetest. See võib aga ka puududa kui samad põhimõtted on fikseeritud preambulis. 9. Kuidas liigitada riigiõiguse norme nende ajalise kestuse järgi? Ajalise kestuse järgi jagatakse riigiõiguse normid alalisteks ja ajutisteks. Alalised normid on kehtestatud määramata ajaks ja kehtivad kuni muudetakse või tunnistatakse kehtetuks. Valdav enamus norme on alalised. Mõnes riigis on põhiseadusesse lülitatud nn igavesi
annaabi.ee 
