2. Seadustest madalalamal olevad õigusaktid-määrused Horisontaalses mõttes: 1. Õiguse allikate liigitause aluseks võib olla nende kuulumine teatud õigusvaldkonda. Selliselt liigituvad õiguse allikad 2. Eraõigusesse kuuluvateks 3. Avalikku õigusesse kuuluvateks Tegemist on õiguse allikate horisontaalse liigitusega. Õiguse allikad Eesti õiguskorras Eestis on tegu seaduspõhise õiguskorraldusega. See tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Seadusõiguse konstitueerimiseks on vajalik riigi seadusandliku organi otsus ja selle juurde kuulub ka selle otsuse teatavakstegemine. Seadusloome protsess ja organid määratakse pmlt kindlaks riigi konstitutsiooniga. Traditsiooniliselt kasutatakse õigusteaduses veel mõisteid: Normatiivakt Seadus Määrus Eestis domineerib seisukoht, et õigustloovva aktina tuleb käsitleda õiguse üldakti, ehk akti, mis käsitleb õigusnorme. Selliseid norme, mis loovad juriidilisi õigusi ja kohustusi
Tallinna Majanduskool OT12 Annika Kallas 1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused Referaat Tallinn 2013 1. 1920.aasta PÕHISEADUS JA SELLE VÄLJATÖÖTAMINE Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a. kokku Asutav Kogu, kelle peaülesandeks oli Eestile põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Asutav Kogu jõudis sihile 15. juunil 1920. a., võttes vastu Eesti omariikluse ajaloo esimese põhiseaduse, mis jõustus 21. detsembril 1920. a. 1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel
õigusliku ning tõi kaasa suured poliitilised ja õiguslikud muudatused sisuliselt kujunes autonoomia riiklikuks iseseisvuseks. 2.2. Põhilised Eesti Vabariigi Põhiseadused 2.2.1. 1920 a. põhiseaduse väljatöötamine 12 Viide 2, lk 43 13 A. T. Kliiman , Õiguskord, Tartu, 1993, lk 166 12 Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a. kokku Asutav Kogu, kelle peaülesandeks oli Eestile põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Asutav Kogu jõudis sihile 15. juunil 1920. a., võttes vastu Eesti omariikluse ajaloo esimese põhiseaduse, mis jõustus 21. detsembril 1920. a. 14 1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel põhjusel,
Samuti kaasaegsete põhiseaduste loomulikud osad sätestati põhiõigused ja vabadused ning konstitutsioonile kohane. Saksa okupatsiooni tingimustes ei olnud siiski juttugi reaalsest olemisest ja otsustamisest. 11. nov 1918. aastal kogunes uuesti Ajutine Valitsus ning 12 nov moodustas Maanõukogu Vanematekogu teise Ajutise Valitsuse. 28. nov algas Vabadussõda. Vabadussõja ajal toimus samuti riigiõiguslikult väga oluline sündmus: aprill 1919. a. toimusid Eesti Vabariigi konstitueerimiseks. Asutava kogu valimised Asutava Kogu seaduse alusel, mis võeti vastu novembris. Valimised polnud proportsionaalsuse põhimõttel, salajase hääletamise teel. Avaistung toimus 23. aprillil. Puudus seadus, mis oleks sätestanud asutava kogu enda üädevuse, sest ei olnud näidata ette objektiivset õigust, polnud teada, millised on õiguslikud alused suhtes teiste riigiorganitega. Kogu peaülesanne oli põhiseaduse väljatöötamine. Nii
küsimuste lahendamine. Saksa okupatsiooni tingimustes ei saanud juttu olla reaalsest iseolemisest ja iseotsustamisest. Alles pärast sakslaste kapituleerumist 1918. a kogunes sama aasta 11. novembril Ajutine Valitsus, mille oli moodustanud Päästekomitee juba 24. veebruaril 1918. 12. novembril 1918. a moodustas Maanõukogu vanematekogu teise Ajutise Valitsuse. 28. novembril 1918. a algas Vabadussõda. Vabadussõja ajal 1919. a aprillis toimusid Eesti Vabariigi konstitueerimiseks Asutava Kogu valimised. Valimised korraldati Asutava Kogu valimise seaduse alusel, mille oli vastu võtnud Maanõukogu 24. novembril 1918. Asutav Kogu oli Eestis esimene rahva poolt vahetult valitud rahvaesindus. Valimised ise toimusid proportsionaalsuse põhimõttel üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel salajase hääletamisega. Asutava Kogu avaistung toimus 23. aprillil 1919. Probleemiks oli aga see, et puudus seadus, mis oleks sätestanud
Seadustest madalalamal olevad õigusaktid-määrused Horisontaalses mõttes: 1. Õiguse allikate liigitause aluseks võib olla nende kuulumine teatud õigusvaldkonda. Selliselt liigituvad õiguse allikad 2. Eraõigusesse kuuluvateks 3. Avalikku õigusesse kuuluvateks Tegemist on õiguse allikate horisontaalse liigitusega. 4.2 Õiguse allikad Eesti õiguskorras Eestis on tegu seaduspõhise õiguskorraldusega. See tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Seadusõiguse konstitueerimiseks on vajalik riigi seadusandliku organi otsus ja selle juurde kuulub ka selle otsuse teatavakstegemine. Seadusloome protsess ja organid määratakse pmlt kindlaks riigi konstitutsiooniga. Traditsiooniliselt kasutatakse õigusteaduses veel mõisteid: Normatiivakt Seadus Määrus Eestis domineerib seisukoht, et õigustloovva aktina tuleb käsitleda õiguse üldakti, ehk akti, mis käsitleb õigusnorme. Selliseid norme, mis loovad juriidilisi õigusi ja kohustusi
vähemusrahvuse kultuurautonoomia, sõna-,trüki-,ühinemis-,streigivabadus. Selle järgnes Saksa okupatsioon, ei saanud jälle ole reaalset iseotsustamist. Alles pärast sakslaste kapituleerimist, kogunes ajutine valitsus veebruaris 1918 ja 12.nov moodustas maanõukogu meie jaoks teise ajutise valitsuse. Algas Vabadussõda. Selle ajal 1919 aprillis toimusid Eesti Vabariigi konstitueerimiseks asutava kogu valimised, selle oli vastu võtnud maanõukogu. Asutav kogu oli Eesti esimene rahva poolt vahetult valitud rahvaesindus, väga keerulistes tingmustel valitud. Esimene istung 23.aprill 1919. Peaülesandeks sai Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamine. Selle moodustas asutav kogu juba teisel tööpäeval vastava komisjoni. · Asutav kogu arutab seda dokumenti (põhiseaduse eelnõu) kolmel lugemisel ja 4.juunil 1919 võttis vastu Eesti
15 12 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 62-64 13 Samas lk 64-66 14 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 64-66 15 Samas lk 66-67 Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Laias tähenduses on eesti puhul tegemist seadusõigusel põhineva õiguskorraga. Seadusõigus tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Seadusõiguse konstitueerimiseks on vajalik riigi seadusandliku organi otsus ja selle juurde kuulub ka selle otsuse teatavakstegemine. Seadusloome protsess ja – organid määratakse põhimõtteliselt kindlaks riigi konstitutsiooniga (põhiseadus). Eelkõige peavad seadused olema kooskõlas Põhiseadusega. Kuna ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, siis peavad siseriiklikud seadused nende põhimõtete ja normidega tingimata arvestama. Eesti Vabariigi
annaabi.ee 
