Bütsantsi kunst e Ida-Rooma keisririigi kunst. Keisri käes olin nii ilmalik kui usuline võim. I suur õitseaeg 6.sajand, keiser Justianuse valitsusaeg. Kõige tuntum ehitis on Hagia Sophia katedraal o Suurim basiilika Konstatinoopolis - Jätab mulje nagu oleks tsentraalehitis o 1 hiigelkuppel + 2 poolkupplit o Kõige suurem kuppel ripub osaliselt õhus o Mahutas umbes 20 000 inimest o Rõdud [kirikutes nimetatakse neid empoorideks] o Viklid o Piilarid o Kahekorruselised külglöövid, kesklöövi külgseintes on kaks rida aknaid, aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid San Vitale
HAGIA SOPHIA Koostasid: Sandra Tammeleht ja Kristina Jampolskaja Loo Keskkool, 10. klass Hagia Sophia katedraal · HagiaKonstatinoopolis, Sophia katedraalbütsantsi Konstatinoopolis, arhitektuuri bütsantsi kuulsam arhitektuuri mälestusmärk, kuulsam mälestusmärk, ehitati ehitati aastail aastail 532-537. 532-537. · PühaPüha Sophia Sophia = Püha = Püha tarkus tarkus Kirikuteenistus oli väga pidulik ning · Kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas
Trooni ees olid lõvide kujud ja kullast puu, kus siristasid linnud. Troonil oli kaks kohta, üks imperaatorile ja teine Jeesus Kristusele. Imperaator pidas ennast ainult jumala esindajaks. Kõigepealt tuli kolm korda ristikujuna maha langeda ja suudelda imperaatori kingi. Kui Liutbrand pea tõstis, nägi ta kuidas troon üles tõusis lae alla ja peale allalaskumist oli ta juba teistsuguses rüüs. Järgnes suur pidu, kus esinesid tsirkuseartistid. Liutbrand käis Konstatinoopolis veel 968 aastal Otto I saadikuna. Otto I soovis oma pojale saada naiseks Bütsantsi printsessi. Tehing ei õnnestunud. Saadik elas lossis nagu vangis. Talle näidati linna vaatamisväärsusi. Eriti rõhutati linnamüüri paksust ja tugevust. Efekti saavutamiseks pidi auvahtkond mitu korda mööda marssima saadikust. Seda võtet kasutasid eestlased Tartu rahu läbirääkimiste ajal. Rohkem tähelepanu pöörati nõrgematele vürstiriikidele nagu Gruusiale. Nende abi oli vajalik Pärsia vastu.
Õigeusk on kristliku kiriku üks kolmest ususuunast. Kristliku kiriku erinevad ususuunad on tekkinud kolme erineva lahknemise tulemusena. Esimene lõhenemine toimus 5. sajandil, kui riigikirikust eraldus mitu idakirikut. Teine suur kirikulõhe tekkis 1054 aastal, kui kristlus lõhenes Rooma katolikuks kirikuks ehk läänekirikuks ja Kreeka õigeusu kirikuks ehk idakirikuks. „Läänes jäi rooma katoliku kiriku peaks Rooma paavst, idas sai ordodoksse ehk õigeusu kiriku juhiks Konstatinoopolis elav patriarh.“ (Underwood 1999:43) Kolmas lõhenemine toimus 16. sajandil 1517. Aastal, kui saksa munk Martin Luther hakkas katoliku kirikut arvustama ja reformima. Nende lõhenemiste tulemusena moodustus kolm suuremat kristluse haru - roomakatoliiklus, kreeka õigeusk ja protestantlus, mis omakorda hargnevad paljudeks väiksemateks harudeks.Peale seda reformi kujuneski tänapäeva õigeusk. (Sisekaitse 2014) Õigeusu vormid hakkasid kujunema Ida-Rooma riigis
tsunftid ja erinesid neist mitmeti. Korporatsiooni pääsemiseks ei olnud vaja maksta sisseastumistasu, ega esitada meistritööd, aga riik jälgis ja suunas hoolikalt korporatsioonide tegevust: maksude täpset tasumist, toodete kvaliteeti, töökodade sisustust ja uute oskustööliste väljaõpet. Korporatsioone juhtisid vanemad. Käsitööline võis töötada ainult ühel alal. Kontrolli hõlbustamiseks paiknesid kõik ühe eriala töökojad lähestikku. Nii oli Konstatinoopolis omaette tänavad erinevatele erialadele. Lõhnaainete valmistajad paigutati keisrilossi lähedusse, et meeldivad lõhnad leviksid lossi maaalale. Ainult igapäevase toidu ja tarbekaupade valmistajad võisid asuda eraldi kohtades ja kaluritel lubati oma saaki müüa otse tänaval.Veel tegutsesid suured riiklikud töökojad, kus valmistati relvi ja luksuskaupu. Seal töötas kümneid ja sadu töötajad, kelle hulgas oli palju orje. Eraettevõtetes töötas
Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Mõned kirikud jätkavad varakristlikku traditsiooni, nagu näiteks väike kaheksatahuline San Vitale on kuppelehitis. 6. sajandil ehitati Bütsantsis ka selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset, nn. kreeka risti. Neid katsid viis kuplit- üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohale. Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstatinoopolis. Tsentraalehitis saigi hiljem põhiliseks Bütsantsi kirikutüübiks, sest ta vastas kõige paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. (Juba Bütsantsi riigi alguspäevil tekkis lõhe roomakatoliku ja kreeka e. apostliku õigeusu vahel.) 9. sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad
Kirikute sisemusele pöörati alati suuremat tähelepanu kui välimusele fassaadil olid peaaegu ainsateks kaunistusteks liseenid(lamedad vertikaalsed ehisribad) ja neid yhendavad kaared. · Vanarooma arhitektuuris köitis ehitajaid eriti kuppel. · Kuna oskasid katta kupliga ainult ringikujulise ehitise, võeti kasutusele viklid, sfäärilised kolmnurgad, mis moodustasid neljast nurgast ylespoole tõustes ja omavahel yhinedes ringi. Kõige suurepärasem tulemus on Konstatinoopolis Hagia Sophia kirkus. · II õitsengu ajal hakati ehitama vikli ja kupli vahele tambuure. Tegid kupli veelgi kõrgemaks ning kogu hoone kergemaks ja elegantsemaks. Võte levis kogu Eur. · Pikapeale kujunes kiriku põhitüübiks tsentraalehitis. Hoone, mille põhiplaani äärmised punktid asuvad keskp. Võrdsel kaugusel. · San Vitale kirik. Kuulus. On eriti mõjuv seestpoolt. Mosaiigid on büts. Maalikunsti parimad näited. Skulptuur · Plastike plnud populaarne
Tulemused Lääne-kirik laiendas oma piire(viimased paganarahvad ristiusustati) Lähis-Itta suunduvad retked ebaõnnestusid-konfrontatsioon Ida- ja Lääne-Kiriku vahel ja ristiusu ja islami vahel süvenes. Ristisõdade mõjul suurenes kõigis kultuuride võõravaenulikku. Euroopas ei piirnenud sallimatus vaid moslemite ja paganatega, vaid laienes ka vähemustele(ketseriteks kuulutatutele) ja juutidele. Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstatinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga (kohtusid kolm suurt kultuuri- läänekristlik, Bütsantsi ja islami kultuur) Keskaegne kolonisatsioon laiendas Lääne-Euroopa piire. Elavnes kaubandus ja käsitöö KRISTLIKUD KUNINGRIIGID Kristlike riikide kaitseks loodi vaimulikud rüütliordud (nn sõdivate munkade ordud) 1) Johanniitide ordu 2) Templiordu 3) Saksa e Teutooni ordu Ordu koosnes kolme liiki vendadest Rüütelvennad, Vaimulikud, Teenijad
· kujunesid Kristluse põhitõed · sai alguse eraklus · kristlaste tagakiusamine Ristiusu kiriku kujunemine: · kujunes 1. saj pKr Rooma Keisririigis apostlid lõid siis esimesi kogudusi · 313. aastaltunnistas keiser Constantinus ristiusu lubatuks · 381. aastat kuulutati ristiusk Rooma keisririigi riigiusuks, sest riik vajas midagi ühtset · kristlik kirik eksisteeris- Roomas, Jeruusalemmas, Antiookias, Aleksandrias ja Konstatinoopolis Rooma paavst ja paavstiriigi teke: · alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid · järk-järgult tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni · 4.-5. sajandil rõhutasid Rooma piiskopid oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel · saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad · 756. aastat moodustati neil maadel Paavstiriik
Erinevused Ida ja Lääne kiriku vahel tugevnesid. Jätkus vaidlus, kas Püha Vaimu lähtub Idast (Ida kirik) või Isast Pojast (Lääne kirik). 1054 panid mülemad kirikud teineteise kirikuvande alla. Kirik hierarhiline oatriah metropoliidid preestrid. Puudus tsölibaadi nõue abielus ei tohtinud olla inult kõrgvaimulik. Ei domineerinud Benedictuse kloostri reeglid. Austati ikoone pühapilte, Kristus ja neitsi Maarjat (lk.111). Hagia Sophia katedraal. Konstatinoopolis jätkas tööd Ateenast pürit filosoofikool grammatika, retroorika, filosoofia, õigusteadus. Kuna filosoofiakooli eeskujul avati ka teisi koole, siis linnaelanikud oli dreeglina kirjaoskajad. Kui türklased vallutasid Bütsantsi , siis paljud teadlased põgenesid Lääne Euroopasse ja viisid ... 17. Vana -vene riik Lääneslaavlasi kutsutakse veneedideks ja elasid praeguse Saksamaa ida territooriumil aladel. Germaanlased olid lahkunud Itaaliasse.
annaabi.ee 
