KLASSITSISM 18.saj. Lõpp-19.saj I pool. Antiikkunsti jäljendamine. 1.ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Madeleine'i kirik Pantheon-peaehitis Lamav Veenus e Paolina Borghese(Antonio Canova) Tähe võidukaar Napoleoni kroonimine(DAVID!!!!) 2.JACQUEL-LOUIS DAVID(1748-1825), prantslane Horatiuse vanne, peateos Sabiinitarid Madame Recamier Madam ja monsenjöör Tapetud Marat Napoleon Alpe Napoleon oma Lavoisier ületamas tööruumis 3.JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES(1780-1867)-anatoomiliselt muutis natuke inimesi, kõige parem maailviimistleja Autoportree Suur supleja Noormehe portree Napoleon Suur odalisk Türgi saun(viimane maal) 4.Klassitsim Venemaal Admiraliteedihoone Peastaabihoone Iis...
Tartu 2011 Sisukord: Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 PQ4R meetod.......................................................................................................................3 Märkmete tegemine..............................................................................................................5 Soovitusi loengu konspekteerimiseks...................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................7 Sissejuhatus Antud töö teemaks on võtted kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks. Töös annan ülevaate sellest, mis on PQ4R-i meetod ning millised on selle meetodi läbimiseks vajalikud etapid,
Kuidas õppida kontrolltööks 1. Kuula hoolega tunnis õpetaja juttu. Kindlasti jääb midagi meelde ja hiljem on lihtsam õppida. 2. Täida õpetaja korraldusi - need ei ole niisama aja täiteks, vaid õppimise hõlbustamiseks. Tee märkmeid, joonista, korda mõttes üle, et paremini meelde jääks. Kui antakse võimalus konspekteerimiseks, kasuta seda - hiljem on jube hea tehtu põhjal õppida. 3. Niipea kui küsimus tekib, küsi. Kuula ka seda, mida teised küsivad ja mida neile vastatakse. 4. Tee ära kodused tööd. Need ei ole mõeldud kiusamiseks, vaid selleks, et tunnis kuuldu ja kontrolltöös küsitav paremini meelde jääks. Kui kõiki harjutusi teha ei oska, ära muretse. Küsi teiste või õpetaja käest. Äärmise laiskuse puhul on andestatav ka harjutuste teiste pealt maha kirjutamine
Olen arvamusel, et kooli kergendamiseks tuleb eelisjärjekorras töötada õppekava ja õpetatava mahu kallal. Arvestades asjaolu, et klassinumbri suurenemisega kaasneb ka iseseisva töö maht ning see omakorda põhineb suuresti interneti kasutamisel, võib e-õpikute teke kooli lihtsamaks muuta võib-olla põhikooli ja gümnaasiumi astmes. Kui näiteks gümnaasiumi õpilasena on võimalik mõndades ainetes kasutada arvutit konspekteerimiseks, oleks ideaalne variant kui ka õpikud oleksid digitaalselt üleval. See lihtsustaks õppimist ja kogu info oleks koondunud ühte kohta. Kooliteed alles alustavaid lapsi võib digiõpikute juures paeluda just see, et info tuleb tahvelarvutist, mitte paberõpikust, kõigest see teadmine teeb õppimise nende jaoks huvitavamaks, kuid õhku jääb küsimus, kui kauaks? ,,Haridus on see, mida enamik saab, paljud annavad edasi ja vähesed omavad." ütles kunagi Austria kirjanik Karl Kraus
Käimine loengus – on väga tähtis asi, sest õppejõud võib rääkida sellest, mida sa ei saa iseseisvalt kodus aru saada, ka loengus on võimalus küsida midagi õppejõult. Tavaliselt mina seda ei tee, sest ma kardan, et saan rääkida midagi mittekorralikult. Mina käin suurtes loengutes süliarvutiga, avan loengu presentatsiooni ja komenteerin enda jaoks kõik arvutis. See on mugavam minu jaoks, kui kirjutada konspektisse. Nt. ladina keele loengutes mina konspekteerin kõike vihikus. Konspekteerimiseks kasutan tavaliselt skeeme ja jooniseid. Konspekteerimine aitab mind meelde jätta, keskenduda ja infot salvestada. Pärast loengut tavaliselt loen kõike üle ja kui mul tekkisid probleemid taiban sellega iseseisvalt. Väga oluline asi minu õppimises on minu õppimise koht. Kui minu lauas on teised asjad, mis segavad mind, ma ei saa õppida. Minu laud peab olema korralik, puhas ja hästi valgustatud. Kõik minu vihikud, pliatsid, pastakad peavad olema ilusad ka. Nende valimisele ma kulutan
· Eesmärgi püstitus (ülevaate saamine valgustusest ja selle · Õpilased avavad õpikud lk tähtsamatest esindajatest, uute mõistete kasutama 38, tutvuvad peatükiga õppimine). lühidalt, avavad vihiku ja valmistuvad konspekteerimiseks. III Õppimine meetodid (20 minutit) · Õpetaja loeng, mida illustreerib PP esitlus - antud · Õpetaja loengu jälgimine, peatüki pidepunktid, nende lahtiseletamine. Õpilastelt konspekteerimine suunavate küsimuste küsimine, nende vastuste kasutamine näidete esitamiseks ja teema jätkamiseks. · Küsimustele vastamine (silmamälu, käeline mälu,
Korrake õpitut, formuleerides kõvahäälselt selle põhiseisukohti ning esitades endale küsimusi vastamiseks. Küsimuste esitamisel võib toetuda pealkirjadele, tekstis poolpaksult trükitud sõnadele ja oma märkmetele. (6) Korda üle. Õpitu kinnistamiseks korrakse see veel kord aktiivselt üle, esitades iseendale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti järele. 7. Millised on kaks põhilist võtet suulise esituse või kirjaliku teksti konspekteerimiseks kursuse käsitluse järgi? Allajoonimine (ääremärkuste lisamine ja kodeerivate märgisüsteemide kasutamine). Konspekteerimine (resümeerimine, struktuuri kaardistamine, konspekteerimisoskuste õpetamine koolis). Resümeerimine ja kaardistamine. 8. Milliste õpitegevuste sooritamisoskuse kujunemisele peaks õpetaja Dansereau kirjaliku teksti põhjal õppimise mudeli järgi tähelepanu pöörama? D. Dansereau' (Dansereau 1983; Dansereau et al., 1979) mudelid:
ühelauseliste kokkuvõtete tegemisega pärast lugemist. Häid tulemusi annab ka meetod, kus õpilastel lastakse resümeerida teksti selleks, et seda hiljem õpilastele kokkuvõtvalt seletada. Kokkuvõtte tegemisel võiks lähtuda põhimõtetest: välja jätte endastmõistetav, kahtlusi tekitav; asemdada võimalusel loetelud üldistava mõistega ja madalamat järku tegevuste loetelud tähenduselt kõrgema astme sündmusega; valida välja/sõnastada teeslause. Üldisemad näpunäited konspekteerimiseks: teha vahet üldisemal ja konkreetsemal informatsioonil, lühendada sõnu, parafraseerida, toetuda esituse või enda loodud struktuurile. Õpilaste konspekteerimisoskuste kujundamiseks on soovitav anda enne iseseisvat tööd või loengut õpitava sisu kondikava, mis juhib tähelepanu olulisemalt. Konspekteerimine annab parima efekti, kui see toob kaasa sisu ümbersõnastamise või resümeerimise. 6. Üldiste õppimisoskuste õpetamise metoodilised süsteemid (D
annaabi.ee 
