PH = f, näit. phalanx, pharmacon, pharmacopola TH = t, näit. thanatologia, theoria, thermometrum RH = r, näit. rhaphe, Rheum, rheumatismus Vokaalid Ladina keeles on 6 vokaali, millest enamus hääldub nagu eesti keele vastavad täishäälikud. Mõned täpsustused vokaalide hääldamise kohta: Y (üpsilon) = ü; esineb ainult kreeka laensõnades, näit. pyramis, syllaba, systema, analysis U Ladina keele vokaal u hääldub teatud kombinatsioonides konsonandina, s. t. v-na, vt. konsonandi ja vokaali ühendid. Diftongid Ladina keeles on 4 diftongi: au, eu, ae, oe. Kaht esimest loetakse nii nagu kirjutatakse (au, eu). AE = ää, näit. aeger, aegrotus, diaeta, Graecus, puellae OE = öö, näit.lagoena, foedus, poena Klassikalisel ajal (1. saj. e. Kr.) hääldusid diftongid ae ja oe ai-na ja oi-na. Esimestel sajanditel p. Kr. hakkasid nad häälduma ä-na ja ö-na ning hiljem ka e-na.
d. lateraalid ehk külghäälikud, mille moodustamisel keeletipp või keeleselja eesosa tekitab suulae keskjoonel sulu, aga õhuvool pääseb välja küljelt /l, l´/; e. tremulant ehk värihäälik, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund (eesti keeles tavaliselt keeletipp) vibreerima /r/; f. poolvokaal /j/, mis artikulatoorselt kattub vokaal i-ga, kuid silbi moodustamisel käitub konsonandina. Mõnikord nimetatakse poolvokaaliks ka v-d. Moodustusviis Moodustuskoht Moodustusviis huuled hambad hambasombud kõva suulagi pehme suulagi kõriõõs frikatiivid v f s s´ s h klusiilid p t t´ k nasaalid m n n´ lateraalid l l´ tremulant r poolvokaal j
3. nasaalid e ninahäälikud, mille hääldamisel on suus õhuvoolu katkestav sulg, õhk pääseb välja ninaõõne kaudu: /m, n/ 4. lateraalid e külghäälikud, mille moodustamisel õhuvool pääseb külgedelt: /l/ 5. tremulant e värihäälik, moodustamisel vahelduvad õhuvoolu kinnine ja lahtine faas, mida põhjustab keeletipu vibreerimine: /r/ (üks väring või mitu) 6. poolvokaalid (nim ka poolkonsonantideks),keele ja huulte asend sarnaneb vokaalidele, kuid silbi moodustamisel käitub konsonandina: /j, v/ 11. Mis on koartikulatsioon ja millised on selle ilmingud? Koartikulatsioon e kaasahääldus · Inimkõnes ei ole häälikud isoleeritud, vaid on pideva kõnevoolu ja häälikujärjendi osad · Õpetus koartikulatsioonist foneetika haru, mille ülesandeks on selgitada, kuidas häälikud kõnes üksteist mõjutavad Kitsamas mõttes tähistab koartikulatsioon kõnevoolus järjestikuste häälikute moodustamise osalist samaaegsust
6 aste III 1200 sõna, LKP 2.75 3.6 4 aste IV 1500 sõna, LKP 3.5 45 aste V 1900 sõna, LKP 4.0 4. Foneetiline ja fonoloogiline areng. Eesti häälikusüsteemi areng. Karlep (Psühholingvistika ja emakeeleõpetus) Kõigepealt omandatakse kons-vok kontrast, seejärel kergemini ja hiljem raskemini artikuleeritavad häälikud. Kõige raskem on eesti lastele r, rasked on ka s, l, k ja õ. k: mõnedel lastel väga varakult, teistel viimase konsonandina. Võimalikud probleemid: - h. puudumine, - h. asendamine e substitutsioon (üldlevinud ja individuaalsed substituudid) [Sandril t s-i asemel näit tuvila], - h.-te segistamine, - h. moonutamine [r]. Suht vähe on eesti keeles häälikute segistamist, sest meil puuduvad rasked kontrastid (näit susisevate häälikute või helilise- helitu kontrast). Segistatakse r-l, t-k ja mõningaid teisi [v-r Sandril vävar, st metatees].
Haploloogia e. dissimilatoorne kadu dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata üks kahest või enamast üksteisele järgnevast sarnasest silbist (häälikujärjendist): mitte haljalalane, vaid haljalane. Metatees keelevääratus, häälikuid hääldatakse teistsuguses järjekorras kui seda võiks eeldada: praegu-paergu. Siirdehäälikud kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele hääldatakse (tahtmatult) veel lisahäälik, vokaal või konsonant: leh(e)m. kal(a)pa: tekib, kui l konsonandina hääldatakse lõpuni (svaa-vokaal) st siirdehäälikud tekivad hääldamise hõlbustamiseks. Häälelainete akustiline kirjeldamine Igasugust võnkumist iseloomustab võnkumise sagedus ja amplituud (ulatus). Sagedust mõõdetakse täisvõngete hulgaga sekundis. Amplituudi kirjeldatakse vahemaana tasakaaluasendi ja piiriasendi vahel (maksimaalne amplituud). Hääle võnkumist võib käsitleda ühelt poolt lihtsustatult, mil jälgitakse vaid ühe üksiku õhuosakese
pidevalt saksa Schleif > eesti lehv muinasvene gramata > eesti raamat inglise rap > eesti räpp Konsonantühendid, mis algavad b-, d- ja g-ga, ei järgne kunagi lühikesele vokaalile III- vältelistes sõnades, nt padja, kabja, kõblas, kobras II välde aga patja, kapja, kõpla, kopra III välde v ja j ei ole kunagi konsonantühendis esimeseks konsonandiks sõna lõpus, v esineb küll konsonantühendi esimese konsonandina vokaalikao tulemusel (vr, vl), nt röövel : röövli h ei ole kunagi omasõnades konsonantühendis viimaseks konsonandiks: nt puhta, lahke, kohmakas, kõhna, kahvel, kahju; vrd nt soome karhu > eesti karu, aga eL metateetiline vorm kahr; võõrsõna parh `riidesort' Reeglina järgnevad klusiilid nasaalidele, kuid ei eelne neile, v.a nt kn: nt akna, võõrs. akne; võõrsõnas nt tm: rütm Järjend *ji ei saa olla silbi alguses:
Kaasaega toomine. On ka Babüloonia Tamud ja Palestiina ehk Jeruusalemma Talmud. Halaha ususeadus Talmud toora Pühakirja igapäevases uurimise kujunemine usukohustuseks, sama oluliseks kui ususeaduste järgimine ja palvetamine. ÕPETUS Suurim prohvet on Mooses, sündinud Egiptuses, tõi juudi rahva orjapõlvest välja. Reformeeritud vs orotdoksne judaism. Usk, et tuleb Messias eriline isik, kes teeb kõik asjad maailmas korda. (1)Tingimusteta monoteism Jhwh (kujutatakse nelja konsonandina) (Jahve ,,olema") on ainus Jumal. Jumala nime ei nimetata kunagi, vaid öeldakse Issand (Adonai). Jumalat kujutatakse isana, kes on 11 alati õiglane. Jumal on Looja ja kõigeväeline. Inimese ja Jumala vahel on isiklik suhe. Igaüks vastutab oma tegude eest ise kuni viimse kohtupäevani. (2)Jumal valis juudid oma rahvaks, kellele andis ilmutuse. Juutide kaudu avaldab Jumal oma tahet esmajoones eetilisi väärtusi kogu maailmale
annaabi.ee 
