IQ skaala - IQ skoor = 100 + 15 x z keskmine on 100, standardhälve on 15 Algselt oli W. Sterni kohaselt IQ = vaimne vanus / kronoloogiline vanus * 100 staniin-skaala (standard nine)- täisarvudes 1-st 9-ni; steenide skaala (standard ten) - täisarvudes 1-st 10-ni. Protsentiilskaala - näitab, milline osa grupist sooritas testi antud isikust paremini või halvemini. 9. Testi reliaabluse mõiste, reliaablusteooria põhiideed. Reliaabluse e. usaldusväärsuse, sh. skooride konsistentsuse põhiidee: mil määral me mõõdame mingit nähtust süstemaatilisel ja korrataval viisil (küsimata, mis see nähtus/omadus tegelikult on). Reliaablus näitab testi kvaliteeti: kui usaldusväärne mõõtmisvahend antud test on. Reliaablusteooria tegevusala: mõõtmisvigade hindamisega, ja võimaluste otsimisega testide parandamiseks e. kuidas maksimaalselt vähendada mõõtmisvigu. • Kunagi me ei saa mitmel järjestikusel mõõtmisel sama tulemust, kuna
· miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsuse põhjus · käitumise juhtija · väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav Iseloomujoonte olemasolu kriteeriumid: · käitumise sagedus · käitumise situatiivne ulatus · käitumise intensiivsus Iseloomujooned määravad potentsiaalsete käitumisvariantide hulga, keskkond determineerib konkreetse variandi. Iseloomujoon ja harjumused. Iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste (habit) kogum, harjumused väljendavad iseloomujooni. Iseloomujoon ja hoiak.
· miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsuse põhjus · käitumise juhtija · väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav Iseloomujoonte olemasolu kriteeriumid: · käitumise sagedus · käitumise situatiivne ulatus · käitumise intensiivsus Iseloomujooned määravad potentsiaalsete käitumisvariantide hulga, keskkond determineerib konkreetse variandi. Iseloomujoon ja harjumused. Iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste (habit) kogum, harjumused väljendavad iseloomujooni. Iseloomujoon ja hoiak.
12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? 1) Preskriptiivsus (väljendatakse kui käske) 2) Universaliteeritavus (kõigile ühtmoodi) 3) Üleskaaluvus (nt esteetiliste, õiguslike suhtes) 4) Avalikkus ( et nende alusel hinnata saaks) 5) Teostatavus (ei tohi olla õlejõu käivad) Universaliseeritavus- moraaliprintsiipe peab rakendama kõigile kes on sarnases situatsioonis. Konsistentsuse nõue: kui ma pean mingit tegu X heaks, pean pidama heaks kõiki X-ga sarnaseid tegusid. 13. Mida tähendab, et moraal on normatiivne? Normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Moraali ettekirjutused puudutavad norme. Moraalil on normatiivne, teguvust suunav ja juhtiv aspekt. Moraal ei ütle mitte mis on, vaid mis peaks olema. 14. Kuidas on seotud normid ja väärtused? Moraali ettekirjutused puudutavad NORME
Tagasimõjuvalt kasutatakse seda tunnust käitumise tunnustamiseks, kiituse, laituse jagamiseks, rahuldus-või süütunde tekitamiseks. Universaliseeritavus moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigile, kes on oluliselt sarnases situatsioonis. Universaliseeritus kehtib ka kõigi hinnanguotsustuste suhtes. inimene peaks olema järjekindel oma väärtusotsustustes, sh ka moraaliotsustustes. Moraaliprintsiipe peab rakendama kõigile, kes on sarnases situatsioonis. Konsistentsuse nõue: kui ma pean mingit tegu X heaks, pean pidama heaks kõiki X- ga sarnaseid tegusid. Üleskaaluvus moraaliprintsiipide autoriteet on ülimuslik. Nad pole ainsad printsiibid, kuid nad on eesõigustatud. Avalikkus et moraaliprintsiibid juhiksid meie tegevust, käitumist, peavad nad olema avalikud. Kuna me kasutame neid selleks, et käitumist ette kirjutada, nõu, kiitust,laitut anda, satuksime iseendaga vastuollu, kui me neid ei avalikustaks.
Areneb 1) käitumise automaatseks muutumine 2) tekivad spets enesekontrolli oskused/teadmised, mis võimaldamad sama tulemust väiksema pingutusega METAREGULATSIOON- emots reg muutub automaatseks, mis vähendab kontrolli oma emotsioonide üle. Osa enesereg kulub muretsemisele. ISIKSUSEOMADUSED- püsivad ind erinevused. Inimese enda/sotsiaalselt olulised erinevused mõtlemises, käitumises, tunnetes. Ei jagune fund ja vähem fundamentaalseteks . neid seob käitumise konsistentsuse loogika ja sarnane kausaalne (nt biol) mehhanism II LOENG 14.09.17 ISIKSUSE PSÜH. METODOLOOGIA Jingle-jangle jungle- üks termin võib tähendada mitut erinevat nähtust? Jingle fallacy- kuna x ja y kohta kasutatakse sama sõna siis x=y Jangle fallacy- x ja y on erinevad nähtusi, kuna nende kohta kasutatakse erinevaid sõnu Operatsionalism- nähtus on samastatav mõõtmistulemustega
süsteem. Puudub eneseteadvuse teema. Kaasa on sündinud kindlad kalduvused, mis on iseloomujooned. Aga on struktuur, mis lähtudes vastavast situatsioonist, muudab ära selle, mis on kaasa sündinud..Nt kui on kalduvus hirmu tunda, siis ratsionaalselt oma mina tasemel ütlen, et siin pole midagi karta. ISELOOMUJOONED: Iseloomujoon (trait) – ühik, biofüüsiline struktuur. Tagab erinevate stiimulite tõlgenamise funktsionaalselt ekvivalentsetena. Käitumise konsistentsuse põhjus. Käitumise juhtija. Väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav. Iseloomujoon – määrab ära käitumise püsivuse. Inimene kordab oma reaktsioone ja käitumist suures ulatuses, kuna selle taga on iseloomujooned. ISELOOMUJOONTE OLEMASOLU KRITEERIUMID: Käitumise sagedus. Käitumise situatiivne ulatus. Käitumise intensiivsus.
taja v¨ahestest kogemustest ja teadmatusest. Siiski loodan, et C. S. Peirce m¨argiteooria abil olen suutnud luua m~oningast selgust kanji m¨argis¨ us- teemile omastes morfoloogilistes mehhanismides. J¨argmise etapina n¨aeksin toodud mudelile vastava kvantitatiivset anal¨ uu ¨si v~oimaldava andmebaasi u ¨lesehitust, mis lisaks m¨argis~onastiku funktsioonile toimiks ka Shirakawa morfoloogia seesmise konsistentsuse kontrollina. 83 Kirjandus [BG 79] Hanna Buczynska-Gartwicz, Peirce's Method of Triadic Analysis of Signs , Semiotica vol. 26 3/4 1979, pp. 2519. [Boltz 96] William G. Boltz, Early Chinese Writing , in Peter T. Daniels and William Bright (editors) The World's Writing Systems , Oxford University Press 1996 [Boltz 99] William G. Boltz, Language and Writing , in Michael Loewe and Edward L
annaabi.ee 
