Teema: Välispoliitika Selle saate märksõnaks oli valimised naabrite juures. Kõigepealt räägiti Soome presidendi valimisest ja teiseks vene riigipea valimisest. Soome on saanud kolmekümne aasta järel konservatiivist presidendi, vene presidendi valimiseni on vähem kui kuu , massilised protestid moskva tänavail võtavad ülesse revolutsiooni mõõtmed. Moskva suhted on halvenenud Washingtoniga vene presidendi suhtes, Brüsselis nõutakse eelarve kärbet milleks on sada miljonit eurot. Soome presidendi valimisel olid mitmed inimesed vastu aga revolutsiooni oodata ei ole. Uue presidendi saamine on üks samm lähemale Soome rahva vabaks saamisele NSV liidust.
· protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agressor - kallaletungija, sissetungija, anastaja · ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama · separaatrahu rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest eraldi · sudeedisakslased Tsehhoslovakkias Sudeedimaal elanud sakslased Petain Prantsusmaa riigipea Chamberlain Briti konservatiivist poliitik ja peaminister Zukov Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal Roosevelt USA president, sõlmis liidu Suubritanniaga Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindler major Ribbentrop Saksamaa poliitik, välisminister Mannerheim - Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president Rommel Saksa sõjaväelane, kindlarfeldmarssal Müncheni sobing 1938 29
kaupade konkurentsivõimetus Euroopa turul; • koloniaalne minevik ei sundinud tehnoloogiat uuendama ja tootlikust suurendama; • sotsiaalprogrammide ülepaisututus; • kahjumiga töötavate riigiettevõtete doteerimine; • Araabiamaade naftaembargo, mis põhjustas nafta hinna tõusu (Suurbritannia hakkas ise 1970-ndatel Põhjamerest naftat pumpama ja eksportima); 1980-ndatel aastatel rakendas konservatiivist peaminister M. Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (tätšerism): • rakendati vaba turumajandust; • erastati natsionaliseeritud ettevõtteid; • vähendati sotsiaalkulutusi; • suleti kahjumiga töötavaid ettevõtteid; • kärbiti ametiühingute õiguseid; • moderniseeriti tootmistehnoloogiat; Poliitika tulemused ilmnesid 1980-ndate aastate II poolel- majanduskasv suurenes, vähenesid tööpuudus ja inflatsioon. Sisepoliitika
Nick tunneb end tüdruku eest vastutavana ning on talle halbadel aegadel suurimaks toeks. Noormees muutub Catherine'ga üha lähedasemaks, saades peagi tüdrukuga paremini läbi kui Tobiasega. Catherine on väga julge ning otsekohene, talle meeldib pidudel käia ning vastutustunde puudumise ja elukommete tõttu on tal tihti probleeme vanematega. Lisaks ei meeldi talle suhelda Faddenite peretuttavatega. Gerald Fadden on vastne konservatiivist parlamendiliige, ta on enesekindel, edumeelne ning uhke. Mida aeg edasi, seda seda rohkem hakkavad need iseloomuomadused aga talle probleeme tekitama. Liigne enesekindlus ning uhkus tegitavaid pingeid eraelus ning õli valab tulle tema afäär sekretäriga. Ta on valmis kõigeks, et poliitikamaastikul edu saavutada, kuid jätab lähedased unarusse. Kui perekond viimaks lagunema hakkab, süüdistab ta aga Nicki. Sisututvustus
Samuti vihkas ta kommunismi. 1962-sel aastas tema populaarsus demokraatide seas langes ja ta läks üle vabariiklaste poolele. Öeldes seal juures sellise lause: "Mina ei jätnud demokraate, nemad jätsid mind." Ta ei pooldanud ka tumedanahalistele võrdsete võimaluste andmist. Kui sellist plaani 1961-ndal aastal tutvustati, tegi tema salvestuse selle vastu. Seal rääkis, et sellise plaani vastuvõtmisel kaoks vaba Ameerika. 1964-ndal aastal toetas ta konservatiivist presidendikanditaati, Barry Goldwaterit, kes uskus, et on vaja väiksemat valitsust. Reagan pidas tema toetamiseks kõne, mis sai kuulsaks ning tõi Goldwaterile tublisti toetajaid juurde. Reaganile oli see aga, heaks hüppelauaks suurde poliitikasse. Abielud ja lapsed Oma esimese abikaasa, Jane Wymaniga, abiellus ta Glendales, Californias. Nad said ka kaks tütart: Maureen ja Christine (kes kahjuks suri päev pärast sündi). Nad 4
ning valitsuse maksupoliitika ümbervaatamise. Valitsus lükkas sama aasta mais Mosley ettepanekud tagasi, mispeale ta oli sunnitud valitsusest lahkuma; ühtlasi lahkus ta Leiboristlikust Parteist, et luua briti variant fasismist, mis kujutas endast segu korporatismist ja antisemitismist. 1931. aastal asutas ta New Party (N.P.), mis pidi propageerima eelnimetatud majandusuuenduse programmi, mida teised erakonnad ja valitsusringkonnad vastustasid. Hoolimata mitme senise leiboristist ja konservatiivist parlamendisaadiku liitumisest N.P.-ga tabas erakonda 1931. aasta üldvalimistel täielik fiasko - Alamkojas ei saadud ainsatki kohta ja isegi kommunistid saavutasid rohkem poolthääli. Läbikukkumine sundis Mosley'd valima radikaalsema tegevusvormi. "Mosley oli võitleja, kes tõmbas ligi teisi võitlejaid: kui ta poleks seda suutnud, poleks ta end fasistiks nimetanud. See ei tähenda, et ta otsis tulekoldeid. See ei tähenda, et see polnud tema eesmärk number üks. See
Inglise kaupade konkurentsivõimetus Euroopa turul koloniaalne minevik ei sundinud tehnoloogiat uuendama ja tootlikust suurendama sotsaiaalprogrammide ülepaisutatus kahjumiga töötavate riigiettevõtete doteerimine Araabiamaade naftaembargo, mis põhjustas nafta hinna tõusu (Suurbritannia hakkas ise 1970-ndatel Põhjamerest naftat pumpama ja eksportima) · 1980-ndatel aastatel rakendas konservatiivist peaminister M. Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (Suurbritannia puhul nimetatud ka tätserismiks): rakendati vaba turumajandust erastati natsionaliseeritud ettevõtteid vähendati sotsiaalkulutusi suleti kahjumiga töötavaid ettevõtteid kärbiti ametiühingute õiguseid moderniseeriti tootmistehnoloogiat Lisaks monetaristlkele majanduspõhimõtetele sisaldas tätserism ka moraalseid põhimõtteid e. nn
tagasi ja esimeheks valiti Kiesinger. SPD esimees oli 1964. aastast olnud Brandt, kellest sai nüüd uue valitsuse asekantsler ja välisminister. Strauß tuli tagasi rahandusministrina. Kiesingeri valitsemisaega iseloomustab eelkõige noorterahutuste laine Saksamaal. Kuue- kümnendad olid kogu läänemaailmas rahutud, vabaduse ja mässude aeg, mil sooviti vabaneda senistest tabudest ja luua uut, õiglasemat, vähemkonservatiivset ühiskonda. Sotsialism oli moes. Konservatiivist Kiesinger ei olnud populaarne, pealegi oli ta omal ajal olnud NSDAP liige. Lisaks võeti 1968 Bundestagis vastu hädaolukordi puudutavad seadusemuudatused, mida noored käsitlesid kui demokraatia piiramist. Noored, eelkõige siis tudengid, nõudsid ka Vietnami sõja lõpetamist, suuremat meedia- vabadust jms. Kui juunis 1967 külastas Berliini Iraani sahh, siis tudengid korraldasid meeleavalduse selle nende meelest diktaatorliku riigipea vastu. Meeleavalduse käigus lasti
koolidevahelisi erinevusi. Halvimad tulemused olid nn mixed-rühmades, kus õpetaja ei olnud ennast kindlalt positsioneerinud ning kasutas mõnes situatsioonis informaalse kooli põhimõtteid, mõnes aga mitte. Väidetakse, et kasvatusõhustiku muutus Inglismaal jääb 1980. aastatesse. Ühtlasi on see ilmekas näide sellest, et kasvatusarusaamad käivad suures osas ühte sammu ühiskondlik- poliitiliste arusaamadega. Konservatiivist peaministri M. Thatcheri läbiviidud kooliuuenduse üheks osaks sai riikliku õppekava koostamine. Koolile taheti anda varasemast tugevam roll riigi majandusarengu tagamisel. Uue õppekava täieliku rakendamiseni jõuti 1993. aastal. Riiklikus õppekavas kirjeldati teadmisi, oskusi ja taset, milleni iga õpilane konkreetses õppeaines konkreetsel õppeaastal peaks jõudma. Õppekava määratles ka selle, kuidas õpilaste edasijõudmist tuleb hinnata ja kuidas sellest ette kanda
annaabi.ee 
