Kui spiraalid, ringid, ristid jms sageli ei omanud mingit sügavamat tähendust kui pelgalt maalikunstniku dekoratiivne fantaasia. Sellised vormid võivad mõnedel juhtudel esindada nähtusi esile toonud kunstnkiku mütoloogilist ja kosmilist maailmapilti. Näiteks isegi tänapäeval ristikujulised mustrid seotud nelja tähtsama suunaga. Üks põhjus arvata et paljud abtraktsed mustrid eelajaloolistel pottidel tähistavad kosmoloogilisi konseptsioone on silmatorkav sarnasus nende kujude ja iidse kosmoloogilise mõttesüsteemi vahel. Nagu ülalpool pildil toodud. Pilt vasakul olevast kaunistatud vaasist Nagada II perioodist muistses Egiptsuses dateeritud 3500 - 3200 eKr. Pilt paremal on 19. sajandi joonis kosmosest tajutuna põlisrahva Mangaiade poolt ( üks Cooki saar Lõuna Polüneesias ) Saart külastanud misjönär ja antropoloog William Wyatt Gill selgitas, et Mangaiad seostasid
Beirese elamu; 3) R. Abraham House with tree walls; 4) Luis Barragan ja Mathias Goeritz Ciudad Satelite; 5) Tadao Ando Koshino elamu. Metabolism arhitektuuris, too 3 näidet Jaapani metabolistid hakkasid ülerahvastuse probleemi lahendamiseks 1950 aastate lõpust kavandama pidevalt kasvavaid ja kohanevaid "sisselülitatavid" megastruktuure, mille tööstuslikult toodetud elamisrakukesed kinnituksid näiteks hiiglaslike spiraalsete pilvelõhkujate kluge. Ehitamiseni jõudis nende konseptsioone väga vähe. 1) Kikutake Sky House (taevamaja); 2) Kurokowa - Nakagini kapselhotell, 3) Kurokowa magamiskapslid Moskva kesklinnas, 4) Aruta Isozaki- linn õhus, ehitamata; 5) Kenzo Tange Tokyo Bay ehitamata High-Tech arhitektuur ja selle esindajad, objektid (5 näidet) tekkis 1970. aastatel. Kõrgtehnoloogiline "High-tech", maksimaalne tehnoloogia ja uute materjalide kasutamine. vastandub visuaalselt modernismile, kuid veel rohkem postmodernismile ja modernismieelsele arhitektuurile
organismilise lähenemise matemaatilistest protseduuridest. Juri Lotman pakkus välja mõsite semiosfäär, metafoor, mis põhineb rakubioloogia, orgaanilise keemia ja ajuteaduse põhiteadmistel. Multimodaalset semioos on elusolendites, nii kultuurilises kui bioloogilises evolutsioonis. Kuigi Lotman ei töödanud välja ühtegi kindlat konseptsiooni biosemiootikale, tõstatas ta mitmeid olulisi küsimusi ja pakkus välja üldsemiootilisi konseptsioone, mis võimaldavad edasist biosemiootilist uurimist. 6) Thomas A. Sebeok (1920-2001) – Tegeledes mitteverbaalse kommunikatsiooni ja loomade suhtlemisega, rajas ta zoosemiootika, andis sellele teadusharule ka nime. Oli ajakirja “Semiotica” asutamisest kuni surmani selle peatoimetaja. Ta on tänapäevase biosemiootika isa. 7) Heini K.P. Hediger (1908-1992) – Šveitsi zooloog ja zoosemiootik. Juhatas pikka aega Zürichi loomaaeda, enne
nii-öelda töölisklass ja demokraatia on saavutatav alles siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia ilmtingimata seda, et töölisklass ise otse peab kontrollima / juhtima valitsust. Rahva demokraatias põhinevad reeglid / seadused nendele ettepanekutele, mis tehtud kommunistliku partei poolt töötava enamuse heaks. Peale Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemist kehtib see vorm näiteks Hiinas, Kuubal, Vietnamis (http://www.hot.ee). 3. MUID DEMOKRAATIA KONSEPTSIOONE, VORME JA VARIANTE 3.1. Antiikdemokraatia On demokraatia liik, milles kodanikud enamuse huvides peavad ise vahetult osa võtma otsuste tegemisest ja seaduste vastuvõtmisest ning seda funktsiooni ei saa delegeerida teistele ega ka teiste kaudu edasi. Ükski poliitiline süsteem rahvuslikul tasandil seda tänapäeval ei kasuta, kuna see on puhtfüüsiliselt võimatu. Küll võiks seda kasutada ja kasutatakse kõige madalamatel
Rahvusliku iseloomu põhilaadiks on Dostojevski järgi omamoodi maksimalism vajadus minna lõpuni, viimse piirini nii oma kurjusetungis kui ka oma headusepüüdluses. Dostojevski näeb oma ülesannet selles, et kuulutada esimeste ideede õigsust ja nende tulevast vältimatut võitu ning teiste väärtust ja neid ootavat krahhi. Tema romaanide kangelased vaidlevad lõputult igapäevase kurjuse vasu võitlemise mooduste üle ja eistavad teravalt poleemilisi, üksteisele vastukäivaid konseptsioone, kuid autor ise ei ütle meile omalt poolt peaaegu mitte kunagi, kus on tõde ja valgus, kus aga pimedus ja eksitus. Autor ei anna otsest omapoolset hinnangut esitatavate ideede õigsuse või vääruse, kasulikkuse või kahjulikkuse kohta. 1860ndatel aastatel deklareeris Dostojevski korduvalt oma eitavat suhtumist "mõistliku egoismi" ideedesse. Inimelu väärtus on absoluutne ja ei olene inimese positsioonist sotsiaalsel redelil ega isegi
Viimase järgi alustame teadlikku tunnetust vaatlusandmete kogumise ja süstematiseerimisega. [---] Ülesanne Kirjuta üles, mida sa praegu tajud ei ole ühemõtteline. Kas ma pean kirja panema, et ma praegu kirjutan, kuulen kella tiksumist, lehepoisi hüüdeid, raadihelisid? Või pean ma hoopis kirjutama, et see müra häirib mind? Isegi kui seesugune ülesanne oleks täidetav, ei oleks ükskõik kui rikkalik sellisel viisil kogutud vaatluste hulk siiski teadus. Teadus vajab konseptsioone ja teoreetilisi probleeme." (Popper, Teadusliku uurimustöö loogika, lk 71) Kordamise teel õpib inimene autot juhtima, jalgrattaga sõitma ning omandab muid selliseid oskusi, kuid tunnetus kulgeb teist teed pidi. "Teooria on võrk, mis peab kinni püüdma selle, mida me nimetame maailmaks tema teadvustamise, seletamise ja valdamise eesmärgil. Me püüame teha võrgusilmad üha väiksemaks." (Popper, Teadusliku uurimustöö loogika, lk 31.)
ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Suure panuse säästvle arengule andis 1992. aastal toimunud ÜRO konverents Rio de Janerios. Sellel olulisel sündmusel osales 177 riigi juhid ja sellest sai alguse üle maailmne säästva arengu strateegia. Teiste riikide hulgas osales konverentsil ka Eesti ja sellest alates on säästva arengu ideed arendatud. Praeguseks on Eestis välja töötatud Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia, mis seab eesmärgid aastani 2030. Selliseid konseptsioone on välja töötanud kõik riigid, kes kirjutasid alla Agenda 21 dokumendile. 15 Kasutatud materjalid: www.ttu.ee/soojus/loengud/poobus/asj3030_2.pdf www.envir.ee/2853 Kasutatud materjalid: http://www.envir.ee/2847 www.seit.ee/agenda21/SA/SA.html www.arhipelaag.ee/coastlearn/.../sustainable_development.htm http://saklubi.ee/index.php?page=Klubi http://www.seit.ee/agenda21/EA21/1_02suunised.html#printsiibid http://www.riigikantselei.ee/failid/Saastev_Eesti_21.pdf www.tartutarbija
Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist Loodusvarade säästlik kasutamine Vähendada looduslike taastumatute ressursside kasutamist Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja ümbertöötlemist Pikendada toodete elutsüklit (kestvust) Lõpetada ohtlike ainete kasutamine Säästva arengu konseptsioone Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides kõikide majandusse haaratud materjalide hulk Ökoloogilise jalakälje loodusele avaldatava koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik antud koormuse, ressursside ja heitmete taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui jalajälg < olemasolevast pinnast = säästlikkus Keskkonnaruum käsitletakse vaid põhilisi loodusressursse ja looduse taluvust. Kehtestatakse ressurssidele
arusaamade kokkupuutest sündis viljakas sümbioos, teineteise täiendamine · Goethe: kunst elu peegelpilt, maailma enesetunnetamise võimalus, tegelikkuse mõistmise vaimselt meeleline meetod. Impulsiivn, tunneteinimene.Andis Schillerile õpetust, et ta vähendaks mõistuse kontrolli · Schiller: inimese esteetilisest kasvatusest, mõistuseinimene. Armastas igasuguseid konseptsioone ja skeeme, struktueeritud mõtlemine. Tasakaalustas Goethet, aitas tundeid vaos hoida. · Vastastikune respekt ja hoolivus, teineteise loomingu kriitilis-konstruktiivne hindamine. · On öeldud et kahe erineva natuuri kokkupuutest on sündinud selline sünergia, mille sarnast teist väga ei teata, nad täiendasid teineteist. On väidetud, et olid väga erinevad karakterid, lausa vastandlikud, kuid see lõigi nende vahel ilmselt sellise efekti.
" ,,On absurdne nõuda jõult, et see ei purustaks." Südametunnistuse mõiste aja jooksul. Saksa filosoof Kant ideed. Jaotas tunnetatava maailma kaheks osaks: fenomenaalne ja nonmenaalne. Kättesaadav ja mittekättesaadav. Fenomenaalne tasand (nähtav osa, mille kohta saab midagi ütelda) inimene ei saa maailmast informatsiooni tajude/meelte kaudu. Algset informatsioone, kõige põhilisemat, mõistus saab seda töödelda. On vaja teatavaid formaalseid konseptsioone, ehk fenomene. Mille abiga saame töödelda informatsiooni on meie mõistuses olemas. Aja ja ruumi mõiste (Kanti fenomenaalsed konseptsioonid). Newton loodusseadused, kogu teadustegevus. Nonmenaalne tasand väljaspool inimliku tunnetust. Ei saa midagi kindlat öelda. Ding an sich (asi iseeneses). Vastandub teadusele. Popmuusika allasurutud. Kirjeldatud kui sellise muusika ajalugu, mis reageerib päris maailmaga. Popkultuuri