reklaamitegevuse toel). Imidzi kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt ehk näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perseptkiivis kasuks tuleb. Imidz on antropomorfne ehk inimesenäoline/-taoline. Imidzireklaam kirjeldab pigem tarbijat, kaubareklaam kaupa. Imidzireklaamid toetuvad elustiilile. HOIAK Hoiak- reageeriminekindlal moel, kas positiivselt või negatiivselt konreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. Hoiaku kui suhtmise üheks tähtsamaks mõõtmeks on VALENTS: kas inimene suhtub millessegi hästi või halvasti.
sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesmärkide saavutamiseks õigeks peetavatele viisidele. Väärtused kujundavad hoiakuid, reguleerivad valikuid ja kujundavad norme
õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib esineda kahel kujul: a) otsene ehk ebaehtne viide nende puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda enda piires või teises õigusaktis või konreetsele teisele õigusaktile tervikuna. b) Kaudne ehk ehtne(ka blanketne) viide viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega ka konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt ,,eeskirjadele", ,,nõuetele" või ,,korrale". Kasutatakse laialdaselt karistusõiguslike sätetes. Jättes sõnastamata keelatud
7. Bruneri vaated õppimisele. Jerome Bruneri arvates on kõige tõhusam õppimine suunatud avastusprotsessi läbi õppimine. Ta seab rõhu sellele, et oluline on struktuuri ja selle komponentide seoste teadvustamine sisu õppimisel, sest siis saab tulemuseks olema korrastatud ja süsteemsed teadmised. Bruneri arvates on eriti head tulemused saavutatavad siis, kui õppimine on uurimise protsess, mis on suunatud konreetsele teadusdistsipliinile ehk õppimise eesmärgiks on luua ettekujutus teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide omavahelisest seosest. Bruneri ja Piaget’ õppimiskäsitlused sarnanaevad omavahel ning eriti võiks välja tuua seda, et rõhk on asetatud õpilase aktiivsusele ning probleemide lahendamise protsessile, kuna see on kõige loomulikum õppimisviis. (Krull, 2000) Suurt tähelepanu on saanud Bruneri kaks seisukohta:
Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda isiklik elu (biograafia) sotsiaalsete struktuuridega (ajalooga) Selle abil võimaldab sotsioloogia mõista enda kohta ühiskonnas ja oma mõju ühiskonnale 5. “Verstehen” antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k “mõistma”), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. 6. Väärtused ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta mis
oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda isiklik elu (biograafia) sotsiaalsete struktuuridega (ajalooga) Selle abil võimaldab sotsioloogia mõista enda kohta ühiskonnas ja oma mõju ühiskonnale 5. "Verstehen" antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k "mõistma"), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. 6. Väärtused ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta mis
Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda isiklik elu (biograafia) sotsiaalsete struktuuridega (ajalooga) Selle abil võimaldab sotsioloogia mõista enda kohta ühiskonnas ja oma mõju ühiskonnale 5. “Verstehen” antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k “mõistma”), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. 6. Väärtused ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta mis
Stoikude filosoofia jaguneb loogikaks, metafüüsikaks ja eetikaks. Inimene sünnib tabula rasa ning nad on dederministid (kõik on määratud saatusele, kõik on paratamatu). Oluline on saavutata kiretu seisnud e stoiline rahu. Hindavad vendlust, sõprust, rahu. Heiddeger proovis selgitada oleva olemist. Selleks on vaja teha vahet asjade olemusel ja olemisel. Nad ei ole võrdsed: olemus sisaldab konkreetse asja erilisi tunnuseid ja viitab sellele, mis on konreetsele asjale spetsiifiline eritunnus. Olemine e eksistents aga lihtsalt viitab asjade olemasolule. Heidegger leidis, et siiani on filosoofia keskendunud asjade olemusele: on püütud mõista, mis on maailm, mis on inimene, mis on idee ja mis on Jumal. Seda, et miski on olemas, on võetud iseenesestmõistetavana. Ent Heiddegeri hinnangul tuleneb sellest filosoofia põhiprobleem: oleva olemasolu. Ta alustab küsimusega, mis on inimlik olemine. See, mis meid eristab 'mitte-inimlikust'
Õigusnormi viitav esitamine õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib esineda kahel kujul: a) otsene ehk ebaehtne viide nende puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konreetsele teisele õigusaktile tervikuna. b) Kaudne ehk ehtne(ka blanketne) viide viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega ka konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt ,,eeskirjadele", ,,nõuetele" või ,,korrale". Kasutatakse laialdaselt karistusõiguslike sätetes. Jättes sõnastamata keelatud käitumise
annaabi.ee 
