A-rida 1. Milline on industriaalühiskond? Tööstusühiskond. 2. Iseloomusta industriaalajastut, too 4 näitajat, mis iseloomustavad seda ühiskonda. Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja Fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. 3. Selgita mõistet elatus- ehk naturaalmajandus. Too üks konreetne näide. Majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb lihtsatel tehnoloogiatel. NT: 4. Mida tähendab mõiste Lõuna riigid? Too 2 näidet. Arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatud, vaene elanikkond,tööpuudus, meditsiini puudumine jne. NT: Aafrika väiksemad riigid 5. Millised faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? a) keskmine eluiga 78a
Tahtluse liigid: 1) Kavatsetus isik kujutab ette, et tegu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik 2) Otsene tahtlus isik teab, et tema käitumine vastab süüteokoosseisule 3) Kaudne tahtlus isik peab võimalikuks, et tema tegu vastab süüteokoosseisule 3.3. Tundmused ja emotsioonid Tundmused tekivad vajaduste rahuldamisest/rahuldamata jätmisest või tekinvad spontaanselt tundeelamusena. Emotsioon tundmuse läbielamise konreetne vorm, see on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele Tundmused on olulised psüühilise tegevuse regulaatorid. Neis peegeldub vahetult nähtuste, olukordade ja seisundite tähtsus ja tähendus isendile. Rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, emotsioon annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõu (rõõm, vajadus, afekt jm) või võtab selle ära (ängistus, tusk, mure, hirm jne) Emootsioone mõõtmine ja hindamine 1) Polaarsus (pos/neg)
Ootuste teooria - Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mida inimene mingi tegevusega seostab. Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna tajub ta eeldatavat tulemust, kui tõenäosena arvab ta sellele tulemusele jõudmist ning kuivõrd võimekaks töötaja hindab end oodatavat tulemust saavutama. Inimene analüüsib oma ootusi ning hinnang näitab, kui väärtuslik on konreetne tasu inimesele selle tulemuse suhtes (kas tasu kompenseerib vaeva?). Võrdsuse teooria - Iga töötaja määratleb enda jõupingutuse suuruse ja sellele vastava tasu ning võrdleb seda teiste töötajate jõupingutuste ja saadava tasuga. Seejärel ta olenevalt võrdsuset kas püüab suurendada oma töötasu, vähendada pingutust või ei tee midagi (kui teiste olukord on halvem kui tal). 5. Kes oli Abraham Maslow?
Ootuste teooria - Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mida inimene mingi tegevusega seostab. Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna tajub ta eeldatavat tulemust, kui tõenäosena arvab ta sellele tulemusele jõudmist ning kuivõrd võimekaks töötaja hindab end oodatavat tulemust saavutama. Inimene analüüsib oma ootusi ning hinnang näitab, kui väärtuslik on konreetne tasu inimesele selle tulemuse suhtes (kas tasu kompenseerib vaeva?). Võrdsuse teooria - Iga töötaja määratleb enda jõupingutuse suuruse ja sellele vastava tasu ning võrdleb seda teiste töötajate jõupingutuste ja saadava tasuga. Seejärel ta olenevalt võrdsuset kas püüab suurendada oma töötasu, vähendada pingutust või ei tee midagi (kui teiste olukord on halvem kui tal). 5. Kes oli Abraham Maslow?
vabade rahvaste toetamine sise- ja välisvaenlase vastu. Sise- ja välisvaenlasena peeti silmas kommuniste ja kommunismiohtu. Sel ajal oli Ida-Euroopa muutunud juba kommunistlikuks või hakkas kommunistlikuks muutuma. USA aga ei soovinud et Türgi ja Kreeka muutuksid kommunistlikuks, sest kontroll Vahemere ääres oleks läinud kommunistide kätte. Seoses Trumani doktriiniga USA loobus oma isolatsionismist. Marshalli plaan ehk Euroopa taastamise programm oli Trumani doktriini konreetne ellurakendumine Marshalli plaan oli USA rahaline abi Euroopale. Kommunistid leidsid suurt toetust Itaalias ja Prantsusmaal. Et kommunismi suuremat levikut takistada, aitas USA Euroopa riigid kriisist välja. Marshalli plaani raames said abi Lääne-Euroopa riigid, NSVL ja temast sõltuvad riigid lükkasid abipakkumise tagasi, samuti lükkas abipakkumise tagasi Soome (soomestumine, finlandiseerumine Soome pidas oma poliitikas silmas eelkõige NSVLi ja NSVLi huve).
VI teema. Õigussuhted 1. Õigussuhe kui ühiskondlik suhe. Õigussuhe on inimühiskonnas õks sotsiaalse reguleerimise vahenditest. Õiguse ülesanne ongi korra ja julgeoleku loomine inimkäitumises. Õigussuhe on ühelt poolt tüüpiline inimkäitumise akt. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks. Kui õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, siis õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konreetne. Õigussuhtes leiavad antud abstraktsest faktilisest koosseusust tulenevad õiguslikud tagajärjed oma konkreetse väljenduse. Õigussuhtes realiseeruvad õiguse subjektide tegevuses subjektide õigused ja juriidilised kohustused. Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused ongi õiguse subjektide faktilise käitumise kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv
*Schelling tahtis teada, mida kjutab endast universum kogu universum on kunstiteos *maailm on üleshitatud ILUle *kunst on oma olemuselt loomulik, KUNST VÄLJENDB ILU, MIS ON LOODUSES *loodus orgaaniline kunst on orgaanilist p äritolu *loomulikkuse kultus *PANTEISM jumal on kõikjal meie ümber, ei asu taevas jumal on looduses *kunst on halb, kui ta on kunstlik *looming looduse arenguprotsess *kunst loodusesse sisse programmeeritud *Kant: kunst looduse plaani elluviimine *genius konreetne pale, liitis naiselikkuse ja mehelikkuse *geeniused: Byron, *geeniuse konseptrioon rokkstaari mudel *romatismi loogika: kunstnik ei saa vastuda protsesside eest väljaspool teda (sotsiaalne tellmine, turg) *idee kunsti originaalsusest, kordumatu KUNST *kunst on oma olemuselt kasutu, ainult väärtus, aga praktiliselt kasutu *kunst peab olema argisusest kõrgemal, inimeste igapäeva valikutest kunst peab neid juhtima inimeste t äiustamise ja õpetamise toime 6 KONTSEPTSIOON RAHVAST
kohaselt. EV perekonnaseaduse § 1 lg.1 sätestab, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. EL Põhiõiguste Harta, 2000 Artikkel II 78 sätestab, et varjupaigaõigus tagatakse 28.juuli 1951.aasta Genfi konventsiooni ja 31.jaanuari 1967.aasta pagulasseisundi protokolli sätete ning kooskõlas põhiseaduse lepinguga. Selles artiklis on konreetne viide ÜRO konventsioonile, mis on üldtunnustatud inimõigusleping ja mille (k.a. protokoll) on ratifitseerinud ka Eesti. Artikkel II 79 täiendab eelnevat artiklit vastavate sätetega. MILLE kohta kaebusi esitatakse? Konventsiooni puudutavad üksikisikute kaebused käsitlevad üha laiemaid valdkondi, näiteks: ihunuhtlus; vaimuhaigete kinnipidamine; vangide õigused; sõjaväeline ja erialane distsipliin;
annaabi.ee 
