On läbirääkimiste dokument BILL OF LANDING Konossement liiniveos: peamine kauba andmeid sisaldav dokument 1. On kauba veoks vastuvõtmise kviitung 2. Võib olla läbirääkimiste dokument 3. Dokument, mis kinnitab eelnevaid saavutatud kokkuleppeid ehk täidab sisuliselt mereveolepingu rolli LINER BILL OF LANDING Konossemendis tramplaevanduses ei pea põhimõtteliselt kirjas olema mereveolepingu tingimusi, kuna need on olemas prahilepingus. Mõned klauslid on, kuna kaubasaaja saaks konossementi kasutada juriidilise dokumendina. Nii liini- kui tramplaevanduse konossemendis on klausel, mis viitab vedaja vastutusele. 1. Nimeline konossement konkreetne füüsiline või juriidiline isik 2. Orderkonossement juriidiline või füüsiline isik kelle korraldusel väljastatakse kaup 3. Esitaja ehk ettenäitaja konossement ei ole ära märgitud kedagi konkreetset Laadimiskorraldus (max 6 originaaleksemplari) on üks tähtsamaid dokumente trapmereveo
mereveolepingut. 4. Kuidas liigitatakse konossemente kaubasaaja näitamise järgi (inglise- ja eestikeelsed nimetused) Nimelised konossemendid (Straight Bill of Lading) - konossemendis näidatakse konkreetse kaubasaaja nimi (füüsiline või juriidiline isik) Orderi-konossemendid (Order Bill of Lading) korraldavas konosemendis näidatakse füüsiline või juriidiline isik, kelle korraldusel antakse kaup välja. Orderi-konossementi võidakse edasi anda nimeliste või blanko-ülekandepealdiste järgi. Esitaja (ettenäitaja)-konossemendid (Bearer Bill of Lading) konossemendis puuduvad viited konkreetsele kaubasaajale ja korralduse andjale. nende väljastamise aja alusel Lastiveoks vastuvõtu konossement (Received for Shipment B/L) antakse välja enne kauba tegelikku laadimist ja tõendab, et kaubavedaja on kauba vedamiseks vastu võtnud
Konossement – kaubaväärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba transportimiseks vastuvõtmist, kohustub transportima kauba konossemendis kirjeldatud viisil lähtesadamast sihtsadamasse ning loovutama selle isikule, kes esitab konossemendi ja kellel on konossemendi alusel õigus kaupa vastu võtta. Konossement koostatakse tavaliselt kolmes originaalis ja koopiad vormistatakse vastavalt vajadusele. Lisas on konossementi näide (Joonis 6). Veolepingu osapooled: Saadetise (lasti) andja – isik, kes sõlmib tükikauba merevedu puudutava lepingu kaubavedajaga. Kaubavedaja (ka lastivedaja) – sõlmib lasti andjaga veolepingu. Prahtija – lasti andja või muu, kes rendib laeva. Vastuvõtja – vastuvõtja all mõeldakse seda, kes on määratud kauba vastuvõtjaks veosaatedokumendil või muul moel näitab, et tal on õigus kaupa vastu võtta, nt esitades omanikukonossemendi originaaleksemplari.
been worked if the interference had not occurred. WP (konkreetse kauba käitlemiseks sobiv ilm) Välja arvestatakse ainult see ilma periood, millal ilm takistas just selle konkreetse lasti käitlemist. 10. Himalaya clause üldtunnustatud uuemaste prahilepingute standartne klausel, selle ajalooline päritolu ja sisu. Himalaya clause- klausel transpordilepingus, mille eesmärk on kohustuste piiramisega aidata vedajale. Tavaliselt Himalaya clause on lisatud konossementi või muu veolepingusse. Nimetus "Himalaya clause" pärineb Inglismaa apellatsioonikohtu lahendist, mis puudutab Adler v Dickson (The Himalaya) kohtuasja. Hageja proua Adler oli reisiparvlaeva SS Himalaya reisija.Trieste sadamas proua Adler sai vigastuse. Näidis: Kõik sätted, piirangud, erandid, tingimused ja õigused, mis on antud vedajale, antakse ka vedaja töötajatele ja esindajatele. Vedaja on tegutsev esindaja kõikidele tema töötajatele ja agentidele.
Kaubaomanik on huvitatud dokumendi omamisest, milles sisaldub info selle kohta, et tema kaup konkreetses seisundis ja koguses on vedaja poolt veoks vastu võetud ning vedaja lubab transportida see nimetatud sihtkohta ja anda seal üle õigustatud isikule. See on peamiseks põhjuseks, miks pärast kauba toimetamist laevapardale annab vedaja välja isikule, kes on kauba veoks esitanud (kaubaomanik, saatja), tema nõudel, konossemendi. Antakse välja mitu, reeglina kolm konossemendi originaali. Konossementi võib defineerida kui vedaja (või tema teenistuja või agendi) poolt välja antud ja alla kirjutatud formaalset kviitungit teatisega, et kindla nimetusega kaup kindlaks määratud koguses ja seisundis on vastu võetud kindlale (antud juhul liini-) laevale või on vähemalt üle antud vedaja käsutuses olevale territooriumile (terminaal, kai, ladu) selle edaspidise mereveo eesmärgiga. Liinikonossement võib täita üldjuhul kolme funktsiooni.
jne).Avaliku lao pidaja võib osutada klientidele ainult laoteenust ja lihtsamaid lisaväärtusteenuseid AWB (Air Waybill) Õhutranspordi saateleht. AVL (Automatic vechile location (AVL)) Süsteem, mille abil jälgitakse veovahendi/veoühiku asukohta ning täiteastet (kas sõiduk on koormaga,ilma koormata, osaliselt koormatud). B/L (Bill of Lading) Lühend B/L (kasutatakse ka kujul BL) tähendab mereveo konossementi. BRT (Brutoregistertonn) Näitab kogu laeva, mitte ainult lastiruumide, mahtuvust. NB! Registertonn on MAHU, mitte kaalu mõõtühik. CEMT luba (CEMT permission) Dokument, mis annab autovedajale õiguse teostada rahvusvahelisi autovedusid Euroopas lepinguosaliste riikide vahel. Lubasid väljastab ERAA. CMR (CMR) Rahvusvahelise autoveo saateleht, mis põhineb CMR-Konventsioonil. CMR Konventsioon (CMR ) CMR Konventsioon on vastu võetud 1956 a. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt
sidest. Kui veose vastuvõtja on allkirjastanud vedaja veodokumendi eksemplari, kehtib see ka tõendina täidetud veoülesandest. Veodokumendi põhjal võib vedaja esitada teostatud veo eest arve. Veodokumentidena kasu- tatakse üldiselt veokirja (waybill) ja konossementi (bill of lading). Veokirja kasutatakse kõikide veoliikide puhul, konossementi ainult meretranspordis. Veokirja tuleb alati märkida saaja ja seda ei tohi kellelegi teisele üle anda. Konossemendis saab jätta kauba saaja nimetamata ning vedaja kohustub andma kauba sihtkohas üle ainult originaalkonossemendi esitajale.
annaabi.ee 
