· DEVON 416-359,2 m.a.t. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · PERM 299-251 m.a.t. · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode · Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke · Kambriumi "plahvatus" kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel · Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad) · Keelikloomade teke - konodondid · Rohevetikate ja punavetikate teke 540-505 miljonit aastat tagasi kiire mitmekesistumise kasv Ilmusid kõikide suundade esindajad (ilma selgete eelasteta) Ilmus skelett Vanimad leiukohad : Burgess fauna (Kanada) - Ch. Walkott, 1909. A. Rohkelt pehmete organismide jälgi lülijalgsed, 140 liiki; problemaatikumid kellel tänapäevaseid analooge ei ole. Sel ajal oli üks hiidkontinent CONDWANA, kuid oli ka väiksemaid kontinente. Olid ainult veelised organismid.
Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed Hilis-Ordoviitsiumis toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed, okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid Ordoviitsium Ajastu keskellisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Silur(443,7-416) Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu Madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose
a.t. SILUR 443,7-416 m.a.t. DEVON 416-359,2 m.a.t. KARBON 359,2-299 m.a.t. PERM 299-251 m.a.t. · KAMBRIUM Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke Kambriumi "plahvatus" kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad) Keelikloomade teke - konodondid Rohevetikate ja punavetikate teke · ORDOVIITSIUMI MANDRID Soe kliima, ulatuslikud madalmerealad ohter karbonaatsete setete teke lubikodadest, mereorganismide sugukondade arv kolmekordistus Protistidest ilmuvad kojaga juurjalgsed (kambrilised e. foraminifeerid) Ilmuvad sammalloomad Ohtralt graptoliite harunevaid kolooniaid moodustavad loomad · ORDOVIITSIUM Ilmuvad korallid (rugoosid ja tabulaadid)
mandritest moodustunud Gondwana hiidmander aga nihkus lõunapooluse suunas. Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed (brahhiopoodid), okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud (botriotsiidaris), on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sammalloomad on tüüpilised koloonialise eluviisiga loomad, nende üksikud isendid on skeleti kaudu kokku kasvanud
teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis- Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Joonis 4. Kesk-ordoviitsium Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed (brahhiopoodid), okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud (botriotsiidaris), on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed. Tõenäoliselt olid ka meie kukersiidi orgaanilise aine allikaks mikroskoopilised sinivetikad. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60%
o Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad). o Trilobiidid - lülijalgsete hõimkonda kuuluvad, kambriumist permini levinud mereloomad, kelle keha koosnes peakilbist ja lülilisest tagakehast ning kelle kitiinist kest jagunes pikuti kolmeks osaks. o Tekkisid keelikloomad konodondid. o Tekkisid rohevetikad ja punavetikad. Ordoviitsium: soe kliima, ulatuslikud madalmerealad ohter karbonaatsete setete teke lubikodadest, mereorganismise sugukondade arv kolmekordistus. o Protistidest ilmuvad kojaga juurjalgsed (kambrilised e. foraminifeerid). o Ilmuvad sammalloomad. o Ohtralt graptoliite harunevaid kolooniaid moodustavad loomad. o Ilmuvad korallid (rugoosid korallitaolised mereloomad, kes elasid
eksperimenteerimiseks. Paljudest selgrootute gruppidest, kes ilmusid Kambriumis, osutusid ainult vähesed edukateks: käsnad, teod, brahhipoodid ning trilobiidid. Hilis- Kambriumi massilise väljasuremise käigus kadus palju nautiloidide ja trilobiitide hõimkondi. Ordoviitsiumis ilmus hulgaliselt uusi klasse ja seltse, kes osutusid edukateks ka hilisemates Paleosoikumi ajastutes. Ordoviitsiumi juhtfossiilides kujunesid kolm gruppi: luksed brahhipoodid, graptoliidid ja konodondid. Need grupid tekkisid küll juba Kambriumi ajastul, kuid olid seal vähe levinud ja arenenud. Luksed käsijalgsed on kõige silmatorkavam grupp hästisäilinud fossiile nii Ordoviitsiumi kivimites kui nooremates Paleosoikumi ladestutes. Nad olid liikumatud hõljumist toitujad, kes kas lamasid setetel, elasid kaevunult või kinnitusid teistele organismidele. Graptoliidid olid üsna tavalised nii Ordoviitsiumi kui ka Kambriumi ajastul. Konodontide laia leviku
See on oluliseks sündmuseks elu arengus. Esimesed skeletiga organismid olid kõik väikesed. Põhiliste kehaplaanide kujunemine. Kui Kambriumis oli skeleti materjaliks põhiliselt kaltsiumfosfaat, siis Ordoviitsiumistalates kaltsiumkarbonaat. Osadel Kambriumi hõimkondadel on selged järeltulijad tänapäeval, siis esines neid, kellel puuduvad otsesed järglased (Burgess Shale, Hiinas, nad olid 80% ulatuses pehmekoelised või nõrgalt skeleteerunud) ja ei oleks pidanud säilima). Konodondid hambakesed, mis kuulusid nn konodondiloomale, ühed varaseimad selgroogsed. Ilmusid Kambriumi lõpus ja surid välja Triia lõpus. 5. Milline oli liigitekke dünaamika Ordoviitsiumis? Kas tekkis juurde ka mõni suurem rühm? Ajastu teisel poolel toimus suur liigiteke, aga päris lõpus toimus järsk väljasuremine seoses jäätumisega. Ordoviitsiumi teises pooles, enne järsku väljasuremissündmust, oli üsna pikalt sobivaid tingimusi merefaunade mitmekesistumiseks
annaabi.ee 
