olulisust. Tema biosemiootika kannab endas tausta, mida ei saa tänapäeva biosemiootikasse asetada. 15) Marcel Florkin – biokeemik, omab kohta biosemiootika ajaloos. Seletab biomolekulaarse konfigiratsiooni märki kandvat sütaksit. Lõi originaalse biosemiootika teooria biokeemilisest interaktsioonist. Väitis, et biosemiootilised märgid, mida ta uuris olid materiaalsed ja funktsionaalsed (mitte denotatiivsed ja konnotatiivsed) fenomenid. Seetõttu pole tänapäevased biosemiootikud tema dualistilist Saussure’ile toetuvat mudelik kasutusele võtnud. 16) Gregory Bateson – inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik. Üks tema kõige põhjapanevamaid ideid: eristamisvõimeliste süsteemide ja mehaanilise interaktsiooniga süsteemide eristus.; Representatsiooni ja representatsioonist iseseisva olemuse eristus; eristuse loomus ja selle relatsioon vaimukonseptsioonidele.
sündmused kui objektid ning sõnaraamatu seletused pigem "potentsiaalsete tähenduste" korrastatud loendid kui sätestatud tähendused. • puuduvad teoreetilised põhjendused; ei arvestata rahvalikke seletusi; aetakse segi info maailma asjade ja lingvistilise märgi kohta; • tähistamata on süntaktilised mallid; • ebajärjekindlad terminid ühe sõnaraamatu piires; ei tehta vahet tähenduse ja kontekstiga seotud tarvituste vahel; tähistamata on konnotatiivsed väärtused; seletused on liiga ebamäärased, et neid saaks kodeerida; polüseemsete sõnade puhul jääb identifitseerimata, mis tähendust seletuses parasjagu kasutatakse; • "Ilmsete, aga ikka vaid ebatäpsete kirjeldavate semantiliste vaatluste nimetamine definitsioonideks on muidugi täiesti põhjendamatu."; seletus ületab entsüklopeedilisuselt mõlemad eestikeelsed entsüklopeediad; • eriti jäme viga on see, kui ta [= leksikograaf] mingit konkreetset tarvitusjuhtumit käsitab
tegevuse) või duratiivsest (e kestva tegevuse) aspektist räägitakse siis, kui tegevust käsitatakse pideva toiminguna ja jälgitakse selle seesmist edasikestmist. Teisest küljest võib aspekti abil väljendada tegevuse tulemlikkust: nn resultatiivne aspekt väljendab seda, et on saavutatud teatav tulemus; irresultatiivne aspekt aga väljendab seda, et tegevus ei ole tulemuseni viinud. assimilatsioon e. sarnastumine, foneetilise mõjustamise kõige tavalisem vorm assotsiatiivsed e. konnotatiivsed tähendused- kõrvaltähendused atribuut e. täiend- annab oma põhisõnaga tähistatava referendi iseloomustamiseks iseenesesr huvitavat, ent lause struktuuri seisukohast teisejärgulist infot auditiivne foneetika- kuulmist uuriv foneetika binaarne- kahendvastandusel olev bitt- informatsiooni statistiline ühik denotatsioon- välismaailmale viitav suhe dentaal- kui sulg ja müratekitav koht on esihammaste piirkonnas deontiline modaalsus- viitab välisele sunnile, kohustusele või loale
füsioloogiliste protsesside koordinatsiooni, mis võimaldavadi ühte sulatada kõik erinevail keeletasandeil - so fonoloogia-, morfoloogia-, süntaksi-, ja semantikatasandil. Leiduvad mitmekesised seosed). Huvi keskendub assotsiatsiooniprotsessidele, mida uuritakse eritestide abil. John Stuart Mill 1806 1873. Asju pole olemas väljaspool nende tajumist. Inimene tunnetab ainult "nähtumusi" (aistinguid), mille piiridest ei saa kaugemale minna. Konnotatiivsed nimed (Terminid, mis tähistavad esemeid ja omavad atribuute Tütarlaps laps naine) ja mitte-konnotatiivsed (Isikunimed, ei oma tähendust, ei edasta infot). 58. Kognitiivse lingvistika teooriad Kognitiivne lingvistika on teadusharu, mis uurib inimese mõtlemise, tunnetuse ja keele vahelisi seoseid, kuuludes nii keeleteaduse kui ka psühholoogia alla. Kognitiivses lingvistikas uuritakse näiteks metafoore ja maailma kirjeldamiseks
• afektiivne tähendus – teatud denotaadiga kaasnev tunderõhulisuse avaldamine • sotsiaalne tähendus – võib peegelduda nt. sõnavalikus v. häälduses, mis annab infot kõneleja sotsiaalse v. lokaalse tausta kohta Monoseemia ja polüseemia • semeemi moodustavad tähenduskomponendid e. semantilised tunnusjooned • sõnal on olemas põhitähendus e. süsteemitähendus = denotatiivne tähendus • põhitähendusele võivad liituda konnotatiivsed tähendused • monoseemilised e. ühetähenduslikud ja polüseemilised e. mitmetähenduslikud lekseemid • kõige polüseemsemad eesti verbid käima ja tõmbama (22 põhitähendust + alltähendused); polüseemne u. iga 10. sõna; liitsõnad enamasti monoseemsed • termineid püütakse säilitada monoseemilistena • enamik sõnu muutub keelekasutuse käigus polüseemseks • keeles olevale sõnale uue tähenduse andmine on kõige lihtsam viis uute lekseemide loomiseks
Aja jooksul saavad need üldiseks, kaotavad uudsuse ja hakkavad täiendama sõnavara. 7. Monoseemilised ja polüseemilised sõnad. Semeemi moodustavad tähenduskomponendid e semantilised tunnusjooned (semeem=tähendusvariant). Sõnal on olemas põhitähendus e süsteemitähendus, mis jääb invariantseks e muutumatuks. Seda võib pidada sõna denotatiivseks tähenduseks. Põhitähendusele võivad aga liituda lisatähendused e konnotatiivsed tähendused. Tähenduskomponentidel on sõnasiseselt nii ühendav kui ka eristav funktsioon, sest tähenduskomponentide lisamine loob uusi semeemivariante (seeme). Osa lekseeme on monoseemilised e ühetähenduslikud; paljud lekseemid on aga mitmetähenduslikud e polüseemilised. Nt hambumus 'hammaste vastastikune asetus' on monoseemiline, ägedus seevastu polüseemiline (emotsionaalne seisund; `toredus' hinnanguline). Termineid
nt. riietus kui märk sotsiaalsest staatusest b) varjatus, kuid omavad võimet aktualiseeruda c) võime kontekstist lähtuvalt kiiresti märki siseneda või väljuda d) difuussus ehk läbipõimitus omavahel. Märk võib korraga omada mitut konnotatiivset tähendust ja samas võib konnotatiivne tähendus omada mitut märki e) agressiivsus -- konnotatiivsed tähendused tahavad allutada endale denotatiivseid tähendusi. denotatsioon -- Barthes'i sõnul on see viimane konnotatsioonidest. Otsene tähendus. Poststruktualistlikus perioodis muutub termini kiri tähendus, mis nüüd märgib erinevate koodide põimumist ja üksteiseks muutumist tekstis. S/Z kasutatavad koodid jagunevad kaheks: traditsioonilisele teksti süzeele omased a) hermeneutiline kood, kus otsitakse tõde
loomingut, näit. Dublinlased: Härra Browne. Fitzgeraldi Suur Gatsby: Sädelusega seotud sõnad ja kujundid. Tihe keel ka keelega mängimine. ei käsitleta enam kui läbipaistvat meediumit mis õigesti tarvitatuna laseb reaalsust (läbi) näha, keelt käsitletakse keeruka ning nüansirikka locusena, kus pannakse kokku `tegelikkus'; keel on tihe, läbipaistmatu, keele paljud tähendusvarjundid ja konnotatiivsed omadused on esmase tähtsusega modernistlikus raskestihaaratavas, keerukas ja mitmekülgses (pluraalses) reaalsuse- tajus ja sellele reaalsusele vastavas kultuurilistes konstruktsioonides. Vormi-eksperimendid. eesmärgiks elu struktuuri, kogemuse ja tajumise esitamine erinevalt eelnevatest normidest, sh. kirjanduslikest normidest; Vorm on oluline ka vormi enese pärast, rõhutamaks kunstilist ja kunstlikku struktuuri (artefact), kunsti kui elust erinevat reaalsust
annaabi.ee 
