· Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahele e parasiittoiduahel · Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks) · Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku e toitumissuhete võrgustiku e konneksi · Konsortsium kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega · Taim on neile orgaanilise aine lähteaine või substraat. Ökoloogiline püramiid · Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis; astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. · Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu, energiasisalduse või mingi muu näitajaga. Energiapüramiid
2)laguahel e detriitahel 3)nugiahel e orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja Parasiittoiduahel lagundajaist ning lõpeb mikroobidega. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad Konsortsium kogum organisme, keda toit omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku või elupaik seostab mingil kindla taimega. e toitumissuhete võrgustiku e konneksi -Taim on neile orgaanilise aine lähtaine või Ökoloogiline püramiid-ökosüsteemi substraat. troofilise struktuuri kujutis Toiduahel näitab aine ja energia liikumist Astme maht on võrdeline troofilise tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele. taseme organismide summaarse massi, Erinevad toiduahelad põimuvad toidu- arvu või mingi muu näitajaga. võrgustikuks.
ennast nt sõrme lõikamisel) Energia. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjekstiks olemine. Näitab aine ja anergia liikumist tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele. Toiuduahel jaotatakse: 1)karjamaa toiduahel 2)laguahel ehk detriitahel 3)nugiahel ehk parasiittoiduahel Toiduahelad ökosüsteemis põimuvad omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku ehk toitumissuhete võrgustiku ehk konneksi. Troofiline tase 1 tootjad e taimed Troofiline tase2 esimese astme tarbija(loom, kes sööb ära taime) ehk herbivoorid (võib olla ka omnivoor) Troofiline tase3 teise astme tarbija ehk karnivoorid või omnivoorid Troofiline tase4 kolmanda astme tarbija(tippkiskja, temale enam jahti ei peeta) ehk karnivoor või omnivoor Produktiivsus - energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus. Produktsioon bruto ökoloogilise süsteemi kogutoodang
DETRIDOFAAGID- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad (vihmauss, termiit) 21. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi. 22. Ökoloogilised püramiidid. Biomassi, energia ja arvukuse püramiidid. Bioakumulatsioon. Ökoloogiline püramiid e. Eltoni püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. 23. Vesi ökosüsteemis. Veeringe. Veeringe s.o
toiduobjektiks olemine. Toiduahela I tase autotroofid; II tase fütofaagid; III ja järgnevad tasemed zoofaagid o Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. o Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi · Karjamaa- parasiit- ja laguahel. o Karjamaa toiduahel Algab tavaliselt rohelisest taimest ja lõppeb tippkiskjaga o Parasiit ehk nugiahel Algab parasiteeritavast taimest või loomast ning iga järgnev lüli on eelmise lüli parasiit ehk organism, mis toitub eelneva lüli kudedest või vedelikest (nt. Verest). o Laguahel - toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja
Täisparasiidid saavad nii orgaanilise kui ka anorgaanilise ainelise toidu peremehelt. Parasiidi elu oleneb peremehe olemasolust, noor taim peab ruttu leidma kontakti peremehega. Selleks on vaja kohastumusi. Suhted tarbijatega. Taimede pikaajaline kooselu loomadega kui taimse aine tarbijatega on tinginud rohkeid vastastikuseid kohastumusi, mis on stabiliseerinud taime- ja loomapopulatsioonide suhteid, võimaldavad mõlemal poolel säilida. Ühe liigi piiramatu paljunemine lõhub kohalikku konneksi, kooslus vaesub ja osa põhiliike võib seejuures hävida. Peamised kaitsevahendid loomade vastu on torkivad moodustised. Võsude kärpimine soodustab uute teket kasulik. Taimede kasutamine loomade poolt ja loomade mõju taimedele on kui vastastikku reguleeruv protsess, välja on kujunenud keerukad suhted. Suhted tolmendajatega. Kõige keerukama vastastikuse kohastumusega. Tolmendaja etendab määravat osa taimeliigi levikus.
Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks) Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi Konsortsium katenaarium, kogum organisme (konsorte), keda toit (trofokonsordid) või elupaik (topokonsordid) seostab mingi kindla taimega (determinandiga). Taim on neile orgaanilise aine lähe või substraat. 3.Abiootilised tegurid: Abiootiliste tegurite hulka kuuluvad nii keemilised kui ka füüsikalised tegurid. Kõik tegurid toimivad organismile üheaegselt. Iga elemendi olemasolu v puudumine ohustab mingi liigi organimside eksisteerimist ja elujõulisust. Valgus
Omnivoor kõigesööja e liik, kes kasutab vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi. Kiskja imetajate klassi lihatoiduline loom, kes jahib teist looma ja lõpuks tapab ta ning sööb ära. Ohver loom, keda teine loom jahib ja lõpuks tapab ning sööb ära. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduvõrk toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu, energiasisalduse v mingi muu näitajaga. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus
a) vohamise ja seejärel b) isekahjustumise. Toiduahelad ja toiduvõrk Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi. Konsortsium katenaarium, kogum organisme (konsorte), keda toit (trofokonsordid) või elupaik (topokonsordid) seostab mingi kindla taimega (determinandiga). Taim on neile orgaanilise aine lähe või Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja substraat. moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi
ehk toiduvõrk. K-it võib kujutada võrgustikuna, milles liigipopulatsioonee või eluvorme ühendavad energia ja aine edasikandumist tähistavad nooled. Konsortsium kogum organisme (konsorte), keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega (determinandiga). Taim on neile orgaanilise aine lähe või substraat. Individuaalse k-i moodustavad ühe isendi, populatsioonilise k-i ühe liigi, sünusiaalse k-i lähedaste liikide kõik tarbijad ja asustajad. Konsortsium on konneksi osa, mis ühendab kõiki ühest produtsendist algavaid toiduahelaid. Vahetult taimset ainet kasutavad fütofaagid ja saprofaagid moodustavad k-i esimese kontsentri, neis toituvad karnivoorid ja parasiidid kolmanda kontsentri jne. Konsumendid e. tarbijad organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. K-de hulka kuuluvad kõik heterotroofid. K-d moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid.
annaabi.ee 
