4 Lähima viie aasta planeeritavad tegevused............................................ 14 4. Suur-konnakotka kaitse lahenduste elluviimine............................................ 17 4.1Suur-konnakotka kaitset puudutavad seadused....................................... 17 4.2 Elupaikade piiritlemine............................................................................ 18 4.3 Elupaikade soodsa seisundi tagamine..................................................... 19 4.4 Suur-konnakotkaste rõngastamine.......................................................... 20 5. Kontroll......................................................................................................... 21 5.1 Seire........................................................................................................ 21 Arutelu ja kokkuvõte......................................................................................... 25 Kasutatud kirjandus....................................................
Regulatsioonide piirangud erametsa omanikele: selles peatükis arutatakse erametsa omanikele seatuid piiranguid, metsamajandamis tulude mõjutust ning millised on kompensatsioonid erametsa omanikele. 1. Suur-konnakotkast kahjustavad tegurid Soometsade pehmel pinnasel on suvel raske raietöid teha, kuid nüüd on tehnika arenenud ning see võimaldab ka suvel raietöid teha (Väli & Lõhmus 2000). Peale raietöödele võivad ka mitmed teised metsatööd häirida Suur-konnakotkaste pesitsust nagu istutustööd, puidu väljavedu ja kuivendus kraavide ja väljaveoteede ehitamine ja hooldamine, kuid ka need mõjutavad ainult teadmata pesitsuspaiku. Häirimise tõenäosust suurendab uute teede rajamine. Potentsiaalne ohutegur võib olla loodusturismi areng. Vanade talude taastamine ja maha jäetud söötijäänud kultuurmaastike uuesti kasutamisele võtmine võib suurendada Suur- konnakotkaste jahialasid ning olla positiivse mõjuga (Väli & Lõhmus 2000).
Info jagamine: ● koduleht http://www.kotkas.ee/ ● vajadusel saab pöörduda üleriigilistes kotkaid puudutavates küsimustes kotkaekspert Urmas Sellise poole ● Veebikaamerad ● Rändekaart http://birdmap.5dvision.ee/ Rändekaart Merikotka kaamera(Läti) Sihtrühm: ● inimesed, keda ühendab soov teha midagi kotkaste heaks ● kotkahuvilised Film “Eesti Kotkad”(Gaviafilm 2005) LIFE programm Must-toonekure ja konnakotkaste kaitse korraldamine Eestis (2004-2009) RMK ja MTÜ Kotkaklubi koostööleping, mille eesmärgiks on kaitsealuste linnuliikide tõhusam kaitse (2010) Tänan kuulamast !
putukaid. Pesitsemine Konnakotkad on rändlinnud, kelle talvitusalad paiknevad Lähis-Idas, Lõuna-Euroopas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Ränne Aafrikasse ja tagasi toimub peamiselt Bosporuse väina, Lähis-Ida ja Niiluse oru kaudu. Suur-konnakotkas saabub meile alates märtsi lõpust, esimesi väike-konnakotkaid võib kohata natuke hiljem aprilli alguses. Mõlemad liigid lahkuvad septembris, kuid üksikuid linde võib kohata veel oktoobris. Konnakotkaste elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Väike-konnakotkad on enam kohastunud elama põllumajandusmaastikul kui nende suuremad sugulased. Pesa ehitavad konnakotkad enamasti ise ning asustavad seda korduvalt mitmel aastal, eriti kui neid ei häirita. Vahel kasutavad nad ka teiste suuremate röövlindude (hiireviu, kanakull) või must- toonekure vanu pesi. Mõnikord on konnakotkapaaril mitu pesa, mida aastati vahetatakse. Pesa
Aastatel 19912000 on siin haruldastest kaitsealustest liikidest registreeritud kindla pesitsejana kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Võimalik pesitseja on kaljukotkas. Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 57 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil. Kalakotka ja must-toonekure asurkonda ohustab pesitsusaegne häirimine, toidubaasi vähenemine ja metsa raiumine pesitsuspiirkonnas. Väike-konnakotkaste arvukus rahvuspargis on vahemikus 2-4 paari. Konnakotkaste arvukuse tõusuks on vajalik hooldatavate rohumaade ja sobivate pesapaikade olemasolu. Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 45 paari, neist 24 pesitseb Karula rahvuspargi territooriumil. Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on rahvuspargi niitude parim indikaator-linnuliik. Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab siinset rukkiräägu populatsiooni.
maas kõndides. Rikkalikuks saagiks eelistab pidada varitsusjahti. Saakloomadeks on väiksed imetajad: uruhiired, mutid, vahest ka konnad ja linnud, maod ja suuremad putukad. Pesitsemine Konnakotkad on rändlinnud. Nende talvitusalad paiknevad Lähis-Idas, Lõuna-Euroopas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Suur-konnakotkas saabub Eestisse tavaliselt märtsi lõpus ja väike- konnakotkast võib kohata aprilli alguses. Lahkuvad septembri alguses, kuid võib ka üksikuid kohata oktoobriski veel. Konnakotkaste elupaigaks on tavaliselt mosaiikne maastik. Metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Väike-konnakotkas on kõige paremini kohastunud elama põllumajandusmaastikul. Oma pesa ehitavad nad ise ja enamasti asustavad seda korduvalt mitmel aastal. Aegajalt kasutavad isegi teiste suuremate röövlindude või musta-toonekure vanu pesi. Vahest on neil ka mitu pesa, mida nad aastati vahetavad. Kohe pärast saabumist asub lind oma pesa korrastama
10.2010) 5. Kotkaklubi, Must-toonekure Ciconia Nigra Kaitse tegevuskava aastateks 2009-2013 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1105548/must_to onek urg.pdf (16.10.2010) 6. Eesti loodus, Must-toonekurg: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=910 (16.10. 2010) 7. Eesti kotkad ja Must-toonekurg, Kotkad ja Must-toonekurg Eestis: http://www.kotkas.ee/failid/Kotkad_EST.pdf (16.10.2010) 8. Kotkad ja Must-toonekurg, Must-toonekure ja konnakotkaste kaitse korraldamine Eestis: http://www.kotkas.ee/Eaglelife.htm (16.10.2010) 9. Kotkad ja Must-toonekurg, Kotkaklubi tegevused: http://www.kotkas.ee/tegevus.html (16.10.2010) 10. Postimees, Toonekurg Jaak jõudis Moldovasse: http://blog.postimees.ee/270406/esileht/siseuudised/196839_foto.php (16.10.2010)
annaabi.ee 
