15-18 % vol. Fine Champagne - segukonjak, milles kasutatakse ainult Grande ja Petite Champagne regioonide konjakeid, kusjuures Grande Champagne konjakite osa peab olema üle 50 protsendi Napoleon - konjaki klass, mis on laagerdunud kauem kui VSOP ja vähem kui XO. Puudub ametlik fikseeritud definitsioon. Paradis - koht, kus konjakimaja hoiab oma kõige vanemaid konjakivarusid Part des anges - inglite osa (The Angels Share): nii kutsutakse seda kogust konjakist, mis aurustub laagerdumisprotsessi käigus läbi vaadi seinte (2,5 - 3% aastas) Phylloxera - putukas, mis laastas Charente regiooni viinamarjakasvandused 1870-ndatel aastatel. Viinamarjakasvandused taastati kasutates Ameerika viinamarjapuudega ristatud taimi, mida kasutatakse tänapäevani Rancio - täielikult laagerdunud konjaki iseloomulik lõhn ja maitse - kvaliteet, mis saavutatakse peale 20-25 aastast konjaki laagerdumist vaadis, tuntakse ka Madeira
Koostas: Andrus Saartok Brändi on kääritatud viinamarjadest, veinist või veinitööstuse jääkidest destilleeritud ja tammevaadis laagerdatud alkohoolne jook, mis reeglina sisaldab umbes 40 (35% - 60%) mahuprotsenti alkoholi. Valmistamine Rääkides konjakist ja brändist, tasub tähele panna - nende jookide baasiks ei ole teraviljapiiritus, vaid piiritus, mida saadakse viinamarjadest. Calvados`e baaspiiritus saadakse aga õuntest. Slivovitz`i oma aga sootuks ploomidest. Meelde tasub jätta ka väide - kõik konjakid on brändid aga mitte kõik brändid ei ole konjakid. Mida see tähendab? Väide, et kõik konjakid on brändid aga mitte kõik brändid ei ole konjakid, tuleneb põhimõttest, et
(puhastamise) meetod, mis põhineb keeva segu komponentide erineval lenduvusel.Destillatsioon on füüsikaline lahutusmeetod, mitte keemiline reaktsioon. Dzinn kadakamarjaviin. Egg-nog klopitud muna kuumas õlles. Enoloogia teadus veinivalmistamisest, veinide uurimine. Flip õllepuns, inglise jook õllest, viinast ja suhkrust. Grappa konjaki sarnane vähem kvaliteetne jook, mille valmistamiseks kasutatakse viinamarja pressimise jääke Grokk jook rummist (või konjakist), kuumast veest ja suhkrust Heres e. Serri kange väge magus dessertvein. Higball kõrges klaasis serveeritav viski ja soodavee segu jääga (Ameerikas). Kahoor punane dessertvein. Kalvados 42% alkosisaldusega õunaviin, mis on saadud õunaveini destilleerimisel. Kaptaliseerima suhkrustama. Kollektsioonivein margivein, valm-d eriti kõrgekvaliteedilisest veinimarjast. Konjak veinipiiritusest valmistatud jook,sündis peale destilleerimise leiutamist Itaalia kloostris 11
FINE CHAMPAGNE- segukonjak, milles kasutatakse ainult Grande ja Petite Champagne reginoonide konjakeid, kusjuures Grande Champagne konjakite osa peab olema üle 50%. NAPOLEON- konjaki klass, mis on laagerdunud kauem kui VSOP ja vähem kui XO. Puudub ametlik fikseeritud definitsioon. PARADIS- koht, kus konjakimaja hoiab oma kõige vanemaid konjakivarusid. PART DES ANGES- inglite osa ( The Angels Share): nii kutsutakse seda kogust konjakist, mis aurustub laagerdumisprotsessi käigus läbi vaadi seinte (2,5- 3% aastas). PHYLLOXERA- putukas, mis laastas Charente regiooni viinamarjakasvandused 1870-ndatel aastatel. Viinamarjakasvandused taastati kasutades Ameerika viinamarjapuudega ristatud taimi, mida kasutatakse tänapäevani. TROIS ÉTOLIES- kolm tärni: noorim konjakimarkeering (laagerdunud vähem kui 4,5 aastat). Üha tihedamini kasutatakse selle kohta VS (Very Special)
Short dringid Ei lisata kaseeritud vett ning serveeritakse ilma jääta, joogi kogumaht on 15 cl. Juuakse ära kiiresti. Long dringid Need peaksid kestma kauem. Kange alkohooli hulk 6 cl, ülejäänud jook koosneb mahlast, veest, suhktuveest, likööri, serveeritakse jääga. Kokteil 6 cl vedelikust alkohooli sisaldus on kokteilidel suur ja serveeritakse alati külmana ning ilma jääta. Serveerida võib kokteili klassist aleksandrit, koosneb konjakist kakaoliköörist ning rõõsast koorest. Kokteilidel peab olema alkohooli põhi, mis näitab joogi tüüpi. Pehmendav jook peal all kange jook. Kokteile serveeritakse jalaga klaasist, klaasi peaks mahtuma 6-9 cl. Sour On aluseks paljudele jookidele. On segu magusast/hapust ja kangest joogist. Kraade annab kange alkohool. Maht on 13 20 cl ja kõige tuntum on viski sour, mis siis segatakse üks osa suhkruvett, kaks osa sidrunimahla ning kuus osa viskit. Collins
Portveine valmistatakse ainult Portugalis, madeirasid Madeira saarel ( Portugal), šerrisid (heeresid) Lõuna- Hispaanias. Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nimetatakse neid kangestatud veine ka liköörideks. • Liköörveinid on alkohoolsed joogid, mille puhul mahlade suhkrusisaldusega ca 175 g/l lisatakse brändit või noort konjakit (Pineau de Charantes). Pineau valmistatakse tammevaadis kolmest osast viinamarjamahlast ja ühest osast konjakist. Normandias lisatakse õunamahlale kalvadosi (pommeau de Normandie). • Aromaatilised kangestatud veinid ( tuntumatest vermut) on veinist valmistatud jook alkoholi sisaldusega 14.5-22%, millele on lisatud viinamarjaveini destillaati ja mida on maitsestatud mitmete toniseerivate ja seedetegevust soodustavate ravimtaimede leotisega. Valmistajamaa järgi jagunevad veinid: • Vana Maailma veinid • Uue maailma veinid
parimate omadustega südamik ehk nn coeur, mille alkoholisisaldus on 6872%. Järgneb vähemalt kaks aastat vältav laagerdumine tammevaatides. Enamasti on vaadid Limousini, vahel ka Troncais'i või Allier'i päritolu. Tammepuit, mille eripäraks on poorsus ja kõrge tanniinisisaldus, võimaldab ajal korrigeerida konjakipiirituse maitset, värvi ning alkoholisisaldust, ülejäänu eest kannab hoolt tilluke keldriõhust ning konjakist elatuv bakterseen torula compniacensis Richon. Tõsi küll, tänu tema osalusele tuleb tootjail arvestada ka iga-aastase 3% loomuliku kaoga. Teisisõnu kulub 10-aastase laagerdumistsükli juures 100 liitri konjaki valmistamiseks 135 liitrit konjakipiiritust. Poeetiliselt väljundudes öeldakse Cognaci mail selle kaduva kolmandiku kohta mõistvalt part des anges inglite jagu. Toodangusse ümberarvestatult rüüpavad needsamad inglid seega ära enam kui 20 miljonit pudelit eluvett aastas(
annaabi.ee 
