ÄRIEETIKA VAJALIKKUS "Nagu vaene ja nõrk toonitab õigust, niisama räägib ta ka kõlblusest rikkal ja võimsal pole ei üht ega teist vaja. Ka südametunnistusest räägime sagedasti, iseäranis kui kedagi petta tahame või vastasest nõrgemad oleme ja käsitsi kallale ei pääse." ( A. H. Tammsaare. Ärist ja inimestest) Mis on ärieetika? - Eetikavaldkond,mis reguleerib ettevõtte ja juhi käitumist konfliktiolukorras -Vastuolu osapoolte vajadustes ja ootustes -Aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda Tegelikult ei ole ärieetikas midagi müstilist -Kõik algab inimesest endast -Väärtused määravad inimesed -Organisatsiooni põhimõtted saavad alguse inimeste põhimõtetest ÄRIEETIKA TEMAATIKA ALLA VÕIKS PAIGUTADA JÄRGNEVAD KÜSIMUSED Küsimused Erinevates situatsioonides on vaja hinnata ka teisi tegureid peal õige ja vale Milleks eetika äris? Eetilised küsimused kerkivad üles seoses:
KOLMEOSALINE KEHTESTAV SÕNUM 1. Olukorra kirjeldus. 2. Minu tunne selles olukorras. 3. Minu vajadus ja soov. Katkine plaat. Oma soovi kiretu kordamine, et saavutada eesmärk (toimub sõltumata kaaslase reaktsioonidest). Kriitikale reageerimine. 1. Omaksvõtt (jaatamine ja lühike selgitus) 2. Udutamine (mingi osa leidmine, millega nõustute) 3. Sondeerimine ( täpsustavate küsimuste esitamine, et mõista, mis häiris) KONFLIKTID Põhimõtteliselt on inimesel konfliktiolukorras kaks käitumisvõimalust: Kas seista enda eest ja asuda konflikti lahendama või vältida konflikti(põgeneda teise tuppa, keelduda rääkimast, tõmbuda endasse) ja koguda endasse viha ja trotsi. Konfliktiolukorras on inimene suure pinge all ja tunnete meelevallas-ta pole võimeline rahulikult mõtlema ega asju arutama. Esimene samm lahendama asumisel oleks oma tunnete üle kontrolli saavutamine.
Tavaliselt antakse nendele kategooriatele ka konkreetne sisu. Kuna moraali olemuseks on arusaamine õigest ja valest, on religioon ja moraal omavahel paratamatult seotud. Ka tavateadmise tasemel seondatakse religiooni sageli moraalsete hoiakute kandjana. Tegemist on psühholoogiliselt keerulise valdkonnaga. Probleem on selles, et inimese hoiakud ja käitumine ei pruugi omavahel kokku langeda. Inimene, kellel kõik on selge, võib kriisis või konfliktiolukorras kaotada igasuguse üldistusvõime ja sündmuste mõtestamise. Samuti on juba varased moraalse käitumise uuringud olnud kimpus tõsiasjaga, et see, mida inimesed peavad õigeks või kõlbeliseks, ei pruugi üheselt väljenduda nende käitumises. Üldine lahendus nendele dilemmadele väljendub maksiimis, et me ei tee alati seda, mida me õigeks peame, kuid õigustame seda, mida me teeme 7. Usulise fundamentalismi mõiste, tunnused ja mõju käitumisele.
), ehkki selle aja- ning ühiskonnahaare on ahtam. Autor jälgib kujutatavat taas eetilise nurga alt, tuues peategelaseks möödunud sajandi lõpu praktilise teoinimese, rangemeelse ja õiglust armastava külakoolmeistri, kes on küll tervete ja kõlbeliste põhimõtetega, ent mitte mingi isamaalane või rahvavalgustaja, nagu võiks arvata ärkamisajajärgsest tegevusajast. “Pommeri aeda” saab määratleda ja hinnata kui ideeromaani eesmärgistatud elu võimalikkusest üksikisiku ja võimu konfliktiolukorras. esimeseks kergema kallakuga teoseks Traadi proosaloomingus sai 1975.a. ilmunud romaan “Inger”, mille tegevusajaks on olevik ja –kohaks isoleeritud väikelinn. Taas vastandab autor nimitegelast keskkonnale ning aitab otsida ja leida nimitegelasel väärtusi ja toetuspunkte, mis aitavad tal kasvõi suurte pettumuste hinnaga iseendaks jääda. Teosesse on toodud melodramaatilisust, probleeminägemiselt on “Inger” märksa pealiskaudsem, kui Traadi varasem looming.
Kuid tema kontrollimata elavus ja erutuvus võivad olla väsitavad. Ta on niivõrd suuteline sukelduma käesolevasse hetke, et kaotab täielikult pildi sellest kuhu liiguvad, või ei liigu, suhted. SEE on aktiivselt uudishimulik kõige suhtes, mis mõjub uudselt, puudutagu see inimesi, tegevusi, vaatamisväärsusi. Tema loomupärane võimekus lubab näha, mida peaks antud olukorras ja antud hetkel tegema; konfliktiolukorras suhtleb oskuslikult teiste inimestega. Õpib rohkem vahetutest kogemustest kui raamatutest. Tegutseb edukamalt reaalses olukorras kui kunstlikus situatsioonis (näiteks kirjalikku testi tehes). SEE tüüpi inimene tegutseb suurima eduga niisugustel tööaladel, mis nõuavad reaalsustaju, tegutsemistahet ja kohanemisvõimet. Need on kaubandus, meelelahutussfäär, toitlustus, transport ja muud alad. SEE tüüpi inimene suudab elust
Sõjakäigu täpsem eesmärk kroonikatest ei selgu. On oletatud, et kavatseti demonstreerida oma poliitilist huvi selles piirkonnas ja rünnata riialaste väge. Samas olid riialased sõbralikes suhetes tolleaegse Pihkva vürsti Vladimir Mstislavitšiga, kes omakorda oli Novgorodi vürsti liitlane. Vene vürstiriikide ja Riia vahelise konflikti puudumise kasuks räägib ka samal ajal toimunud Sakala vanema Lembitu sõjakäik Pihkva linna vastu, millele eelnes Riia piiskopi preestrite tapmine. Konfliktiolukorras oleks oodatavam taktika liituda ühe osapoolega teise vastu, mitte mõlemat korraga rünnata. Sakalaste ja ugalaste sõjakäik Pihkvasse Henriku Liivimaa kroonika järgi saatis Järvamaa retkelt tagasi Riiga jõudnud Theoderic piiskopile alistunud sakalaste juurde preestri, et viia läbi ristimist. Samal ajal, kuuldes venelaste sõjakäigust, kogusid sakalased ja ugalased omakorda sõjaväe. Viljandis ristimist alustanud preester otsustas seepeale koos
ollakse, nimetatakse konflikti põhiküsimuseks. Konflikti põhiküsimus on telg, mille ümber ja mille pärast konflikt toimub. Osapooled võivad mõista konflikti põhiküsimust erinevalt. Samuti võib konflikti arenedes muutuda põhiküsimus, samas võib ka konfliktiprotsess ise muutuda põhiküsimuseks. See tähendab, et kui alguses arutleti millegi konkreetse üle, siis hiljem hakatakse rääkima üksteise ütlemistest ja käitumisest konflikti käigus. Konfliktiolukorras on iseloomulik sageli ka see, et pisiasjades avalduv põhiküsimus saab keskse tähenduse. Asjad, mis varem ei pälvinud asjaosaliste erilist tähelepanu, saavad korraga üliolulisteks ja hakkavad kogu suhet varjutama. Suhestumine tähendab seda, et osapooled olenevad teineteisest, on seotud ühise tegevuse kaudu. Sisuliselt tähendab see vastastikust sõltuvust, milles ühe osapoole tegutsemine mõjutab teist osapoolt ja ühe osapoole tegutsemine sõltub teisest osapoolest. Suhestumine
8. on vaid üks õige moodus konflikte lahendada Konstruktiivsed suhtumise viisid on: 1. konflikt on vältimatu, see on osa elust 2. konflikt aitab kaasa arengule ja sisuliste probleemide lahendamisele 3. konfliktid liidavad inimesi ja selgitavad tegevuse eesmärke 4. konflikt lahendab poolte vastuolusid ja aitab inimsetel üksteist paremini mõista. 7 Vahetult konfliktiolukorras olles võib tunduda, et konflikti on raske taluda. Aga hiljem võib paljudel juhtudel tunnistada, et konfliktil oli ka positiivne mõju. Konflikt võib märgistada suhete algust ja lõppu. Konflikt suurendab empaatiavõimet tervavad vastuolud sunnivad hindama ja analüüsima teiste tundeid ja käitumist sarnases olukorras. Konflikti käiku mõjutab oluliselt suhtumine konflikti. Kui sellesse suhtutakse juba algul negatiivselt, siis on raske konflikti lahendada. 2. KONFLIKTI TÜÜBID
See tähendab, et erinevad religioonid sõnastavad üldjuhul õige ja vale, taotletava ja taunitava kategooriad. Tavaliselt antakse nendele kategooriatele ka konkreetne sisu. Kuna moraali olemuseks on arusaamine õigest ja valest, on religioon ja moraal omavahel paratamatult seotud. Tegemist on psühholoogiliselt keerulise valdkonnaga. Probleem on selles, et inimese hoiakud ja käitumine ei pruugi omavahel kokku langeda. Inimene, kellel kõik on selge, võib kriisis või konfliktiolukorras kaotada igasuguse üldistusvõime ja sündmuste mõtestamise. Samuti on juba varased moraalse käitumise uuringud olnud kimpus tõsiasjaga, et see, mida inimesed peavad õigeks või kõlbeliseks, ei pruugi üheselt väljenduda nende käitumises. Üldine lahendus nendele dilemmadele väljendub maksiimis, et me ei tee alati seda, mida me õigeks peame, kuid õigustame seda, mida me teeme. Tendentsina ilmneb, et religioossemad inimesed on kriitilisemad petturluse suhtes ja
Paraku ei võimalda need iseseisvuse vahejuhtumid emal tütre üle uhke olla. Nimelt keeldub Saara tihti koduseid ülesandeid tegemast, samuti ei taha ta tema enda valitud viiulimängu tundidesse minna. Ema ei saa aru, millest tuleb selline jonnimine, ja on tütre käitumise pärast ahastuses. Tütar reageerib tulivihaselt ema korraldustele koduseid ülesandeid teha või viiulit harjutada. Ta karjub ema peale, läheb talle isegi kallale ja lööb teda käte-jalgadega. Tüdruk võib konfliktiolukorras loopida asju ja lõhkuda emale armsaid esemeid. Saara eirab kõiki ema katseid tema käitumist suunata. Harjutamine teeb meistriks Mõistame seda hästi, kui jutt käib spordist: ilma järjepideva harjutamiseta ei ole võimalik saada meistriks. Treeningul tuleb võimalikult sageli just põhivõtteid harjutada. Võtame näiteks õppimise, kus pingutust nõudvad kordamised on hädavajalikud. Lapse loomulik reaktsioon on, et ta üritab neid vältida
annaabi.ee 
