Ühiskonna vähene religioossus. Indiviidikeskne ühiskond esikohal isiklik õnn. Kõrge lahutumus ühiskonnas lahutus mudelina ees. Individuaalsed põhjused: Lühiajaline kooselu, ei jõuta üksteist tundma õppida. Partnerite erinevad ootused abielule. Erinevused parnerite rassis, haridustasemes, religioonis, sotsiaalses klassis, väärtushinnangutes. Partneri vägivaldne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine, raske haigus. Puudulikud konfliktilahendamise oskused. Truudusetus, abieluvälised suhted. Tüdimus, partnerite lahkukasvamine. Veendumus, et üksi on kergem toime tulla. Lahutus I etapp: esimesed ohumärgid Illusioonid purunevad, rahulolematus kooselu ja partneri suhtes kasvab, pannakse tähele vaid suhte/partneri negatiivseid külgi, tülid sagenevad, süvenevad kõhklused ja kahtlused abielu suhtes, ollakse ülikriitilised partneri suhtes, pidevad tülid. II etapp: suhe on jooksnud karile
üks abikaasa, saadab kohus taotluse teisele abikaasale teadmiseks. Abielu lahutatakse ka juhul, kui teine abikaasa on selle vastu. Abielulahutus kui ametlik protsess on vaid üks osa lahkuminekust. 2. Mis võivad olla lahkumineku põhjused? Abielu lahutatakse väga mitmetel erinevatel põhjustel. Allpool on toodud mõned populaarseimad põhjused abielulahutuseks. · Individuaalsed põhjused: *erinevused partnerite rassis,vanuses,haridustasemes,religioonis. *puudulikud konfliktilahendamise oskused. *truudusetus,abieluvälised suhted. *partnerite lahkukasvamine,armastuse kadumine, tüdimus. *veendumus, et üksi on kergem toime tulla. · Ühiskondlikud põhjused: *puudub hästitoimiv lahutuse eel-ja järelnõustamine. *seaduse silmis on abielu lahutamine lihtne protseduur. *mitmed pereülesanded on läinud üle teistele üksustele. *naise positsioon ühiskonnas tõuseb , mees jääb tahapoole ja tunneb end selle tõttu ohustatuna.
(Põhjuseks miks aastal 2008 on nii naiste kui ka meeste lahutuvus langenud võrreldes eelmiste aastatega võib peituda selles , et aina enam elatakse vabaabielus.) 2.1 Mis võib viia abielu lahutuseni Abielu lahutatakse väga mitmetel erinevatel põhjustel. Allpool on toodud mõned populaarseimad põhjused abielulahutuseks. Abielu lahutuseni viiavad põhjused: · Individuaalsed põhjused - *erinevused partnerite rassis,vanuses,haridustasemes,religioonis *puudulikud konfliktilahendamise oskused *truudusetus,abieluvälised suhted *partnerite lahkukasvamine,armastuse kadumine, tüdimus *veendumus, et üksi on kergem toime tulla · Ühiskondlikud põhjused- *puudub hästitoimiv lahutuse eel-ja järelnõustamine *seaduse silmis on abielu lahutamine lihtne protseduur *mitmed pereülesanded on läinud üle teistele üksustele *naise positsioon ühiskonnas tõuseb , mees jääb tahapoole ja tunneb end selle tõttu ohustatuna 2.2 Lahutuse etapid
Koolis võiks pidada koolivägivalla teemalisi loenguid, koolivägivalla vastaseid nädalaid ja kampaaniaid. Mida teha, et vähendada koolivägivalda? Koolipsühholoogide roll tuleb läbi mõelda, mitmed psühholoogid ei ole usaldusväärsed. Õpetajad peavad olema õpilastele partnerid. Õpilastele tuleb võimaldada vastastikuse jagamise võimalust. Vajalik on luua vanemate ja nooremate õpilaste vahel sidemed ja toetamine. Õpetajates tuleb arendada konfliktilahendamise oskust, et jõuda noorte mõistmiseni. Vajalik on grupitunde ja meie-tunde loomine. Initsiatiiv peaks olema õpilasesindustel ja õpetajatel (2, 4). 2.2 Stressi tagajärjed Eustress võib põhjustada energiasööstu ja entusiasmi, tugevdada motivatsiooni. Distressi tagajärjed võivad olla aga rängad ja seda nii individuaalsel tasandil kui ka koolis. Individuaalsed tagajärjed ilmnevad tihti ennastkahjustavas käitumises. Inimene ei söö
18 Lisa 2. Konstruktiivne konflikti lahendamine Olulisimaks kohanemise eesmärgiks on üksteisemõistmises süvendamine. Kuidas teineteisega rääkida? Kuidas lahendada konflikte? Kui paar ei tülitse, jäetakse mõned asjad välja ütlemata; see on ohtlik, kuna aastate jooksul koguneb väljaütlemata asju väga palju ning ükskord katkeb kannatus ikkagi. Järgneb agressioon ja see on destruktiivne. Konstruktiivse konfliktilahendamise reeglid Igas peres tuleb konflikte ette, sest koos elavad kaks erinevat inimest. Erimeelsusi varjata pole mõtet. Mida rohkem noorpaar tülitseb, seda paremini kohanetakse omavahel. 1. Eriarvamused tuleb kõne alla võtta võimalikult vahetult peale ilmnemist, mitte edasi lükata. Muidu jääb probleem “tuha alla hõõguma”. 2. Omavaheline arusaamatus on klaarimiseks ainult kahele, tunnistajaid pole vaja. 3
mina olemine/kontseptsioon - teadev, tunnetav mina - muutuda kavatsev mina O (olemine) T (teadmine) M (muutumine) KONFLIKTID: O-T: "mina ei meeldi teistele, ei sobitu keskkonda, ei oma staatust, mind ei hinnata jne" M-T: "ma ei ole rahul sellega, mida kuulen ja näen, aga mida mina üksi teha saan" O-M: "ma ei ole iseendaga rahul, aga liiga hilja on oma elu muuta" Konfliktiga on vaja kohaneda st muutuda. MUUTUS: kõigepealt oma konfliktilahendamise oskuse edendamine läbi ÕPPIMISE-kuidas ületada takistust teel eesmärgile: · strateegiline Õ - eesmärgile jõudmiseks vajaliku info ja oskuste kogumine · taktikaline Õ- adapteerumine igapäeva-elu pingetega LEPPIMINE · adaptiivne Õ - enese poolt konstrueeritud reaalsuse MUUTMINE Õppimine on reaalsuse ebapiisavast, erinevast tajust(selle tõlgendamisest) tuleneva ebasobiva käitumise korrektsioon, maailmavaate muutmine. Suhteliselt agresiivne, kuid ka aktsepteeriv
Kõrge lahutumus ühiskonnas lahutus on mudelina ees. 11.2.2. Individuaalsed põhjused Lühiajaline kooselu, mille jooksul ei jõua üksteist tundma õppida. Teismeliseeas ebaküpselt loodud kooselu, partnerite erinevad ootused abielule. Erinevused partnerite rassis, haridustasemes, vanuses, religioonis, sotsiaalses klassis, väärtushinnangutes. Partneri vägivaldne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine, raske haigus. Puudulikud konfliktilahendamise oskused. Partner ägestub tihti, on kriitiline, armukade, ei vestle piisavalt. Veedetakse vähe aega koos perega. Truudusetus, abieluvälised suhted. Partnerite lahkukasvamine, tüdimus, armastuse kadumine. Eelnev vabaabielu või lahutuse kogemus. Puudub sotsiaalne tugivõrgustik, kes oleks huvitatud, et kooselu püsima jääks ja kes aitaks suhteraskustega toime tulla. Veendumus, et üksi on kergem toime tulla.
Sekkumisstrateegiad Kolm erinevat pereteraapia voolu: 1. Konfliktikeskne - Milan'i grupp põhineb süsteemiteoorial. Pereterapeut keskendub konfliktile peres. Näiteks, kui on tegu sellega, et lapse ja ema vahelistest interaktsioonilistes suhtes on puudujääke. Pereterapeut keskendub siis sellele, et 19 õpetab emale tõhusaid konfliktilahendamise võimalusi. Tegelikult on puudujäägid pigem rohkem isa ja lapse vahel ja see on siis väga tõsine konflikt. Sellisel juhul peaks terapeut õpetama mõlemale konflikti lahendamise viise. 2. Struktuurne terapeut tegeleb kahe asjaga. Keskendub sellele, et hierarhilisi suhteid muuta ja õhutada emotsionaalset lähedust. 3. Strateegiline tegeleb probleemiga iseendast, situatsioonilise probleemiga, õpetades univerasaalseid tõhusaid sekkumisi
Hindamise tuum: Terviklik lähenemine Usaldussuhted lastega, partnerlus kõikide seotud inimestega Vahendaja tähtsus Keskendumine võtmefaktoritele SEKKUMISMEETODID: Konsulteerimine ja nõustamine 29 Eakaaslaste nõustamine Klassiruumis toetavad strateegiad Kooli... Ökosüsteemne lähenemine on alguse saanud pereteraapiast Kolm erinevat pereteraapia voolu: 1. Konfliktikeskne lähenemine pereliikmetele konfliktilahendamise meetodeid õpetatakse. 2. Struktuurne kohesiivsete ja... suhetega tegeleb 3. Strateegiline perest teatud alasüsteemi, nt vanematele õpetatatakse kehtestavat käitumist. Muutes ühte interaktsiooni tõhusamaks, siis teistega interaktsioon ka muutub tõhusamaks. Siis pere muutub üldiselt paremaks. Kogu süsteem funktsioneerib tõhusamalt. Imeküsimus kujutle, et öösel juhtub ime, et kõik probleemid, mis sind siia tõi, on lahendatud. Kuidas sa seda tead?
annaabi.ee 
