Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõne teemal "Eestimaa uhkus" (3)

1 HALB
Punktid
Austatud külalised, me oleme siia kogunenud selleks, et tänada meie auväärt kodanikke, keda võime nimetada “Eestimaa uhkuseks”. Nad kõik on hakkama saanud mõne silmapaistva ja tänuväärt teoga. Maailmas on palju abivajajaid, nii ka meie väikeses Eesti riigis. Võime uhkust tunda kodanike üle, kes on riskinud oma eluga mõnd kaaskodanikku päästes või muudmoodi abiks või toeks olles. Täna õhtul tahamegi siin kaunil tseremoonial tunnustada inimesi, kes on teisi abistanud ja aidanud.Tänutäheks kingime neile väikese meene, nimega “Eestimaa uhkus”.
Kõne teemal-Eestimaa uhkus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor amity01 Õppematerjali autor
Põhjalik kõne, sain selle eest hindeks 5e 10.klassis

Sarnased õppematerjalid

Kultuur on sild inimeste vahel
2
doc

Kultuur on sild inimeste vahel

kuidas läheb meie riigi sportlastel. Usun, et ikka hoitakse pöialt ja elatakse kaasa. Praegu on väga suureks sündmuseks muidugi olümiamängud, kus on võistlustules mitmed medalilootused. 24.02.2010 seisuga on Eesti Vancoveri Olümpiamängudelt juba saanud ühe hõbemedali, selle eest võime tänada meie naissuusatjat Kristina smiguni. Eestlased võisid tunda uhkust, pididki tundma, sest see oli suur sündmus, meie väikese riigi kohta. Usun, et rõõmu olid kõik eestimaa kodud täis ja jututeemat jätkus. Meil on ka peale suusatajate teisi häid sportlasi. Gerd Kanteri võib tuua heaks näiteks. Ta on eestile toonud mitmeidki medaleid ja maailma meistritiitli kettaheites. Uhkusega võib öelda, et eeltoodud näited on vaid vähesed, häid ja mainimisväärseid sportlasi on meil veel palju. Meil on veel mitmeid sündmusi, mis ühendavad rahvast. Meie riik on olnud iseseisev juba 92 aastat. Igal aastal 24. veebruaril tähistatakse Eesti Vabariigi

Eesti keel
Eestimaa elu ilus ja valu
2
wps

Eestimaa elu ilus ja valu

Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et ei saa olla halba ilma heata ja vastupidi. Seepärast, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda teile teemal Eestimaa elu ilu ja valu. Eestimaal on palju ilusat- eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET

Kõneõpetus
9 kl lõpukõne
1
rtf

9.kl lõpukõne

Kallid vanemad, õpetajad, külalised Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie tänavune lõpuklass, peame hüvasti jätma selle kooli ning oma koolikaaslastega. See on ütlemata raske, sest 9 aastat oleme olnud alati koos. Lõppenud on üks etapp meie elus. Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme. Täna on päev ka tänuavaldusteks. Me poleks jõudnud nii kaugele ilma õpetajateta, kellele me ilmselt tihti peavalu valmistasime, kuid loodame, et pakkusime neile ka hetki, mis meie üle uhkust tunda. Selle ajaga sai teist meie teine perekond. Aitäh teile, et te nii mõistvad olete olnud. Ilma teieta poleks me täna need, kes oleme. Tänuavaldused kuuluvad ka meie vanematele, kes meid iialgi oma muredes üksi ei jätnud ning alati toeks olid. Ka teieta poleks me hakkama saanud. Aitäh teile. On alles suvi, kuid harjumatu on mõelda, et juba sellel sügisel alustab igaüks meist kausagil mujal oma kooliaastat.

Eesti keel
KÕNE EESTIST
2
docx

KÕNE EESTIST

Tere, kallid kuulajad! Alati kui tuleb juttu Eestis elamise kohta, siis ainult kuulen kuidas siin on kõik halb. Kas see tegelikult ka nii on? Täna soovin teiega rääkida teemast Eestimaa uhkus. Keelel on oluline koht eestlaste identiteedis. Mõnikord on lausa väidetud, et eestluse tuumaks ongi eesti keel. Kahtlemata kuulub eestlaseks olemise juurde peale eesti keele mitmeid kultuurilisi ja sotsiaalseid tunnuseid, kuid nendegi tõlgendamisel toetume oma keelele. Eestlane tunneb tavaliselt oma keele üle uhkust, oskab kiiresti nimetada selle eripärasemaid nähtusi, nagu kolm väldet või ilmakaarte nimetuste rohkus. Luuletajad muretsevad riimuvate sõnade piiratud

Kirjandus
Vabariigi aastapäevakõne
1
doc

Vabariigi aastapäevakõne

Vabariigi 93. aastapäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, õpilased ja teised, kes te täna siia kogunenud olete. Täna on Eesti Vabariigi 93. sünnipäev. Õnnitlen teid kõiki selle pidupäeva puhul ­ meil on riik, mille üle õigustatult õnne ja rõõmu võime tunda. Saame seda teha siiralt, Eesti Vabariik on maailma riikide seas rahvusvahelises võrdluses heas positsioonis. Seda tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada. Eesti kuulub nii Ühinenud Rahvaste

Ühiskonnaõpetus
Eestimaa elu ilus ja valus
6
docx

Eestimaa elu ilus ja valus

Tere, lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Me kõik teame, et ei saa olla halba ilma heata ja vastupidi. Seepärast, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda teile teemal Eestimaa elu ilu ja valu. Eestimaal on palju ilusat- eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET

Kirjandus
Lõpukõne
6
odt

Lõpukõne

Tere austatud külalised, austatud lõpetajad ja õpetajad. Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Põlva Ühisgümnaasiumi perele. See aasta oli kõige erilisem, sest me polnud enam tavalised õpilased, vaid abituriendid. Esimesel septembril ei suutnund keegi ära oodata, kuna kool lõppeb, et saaks oma elu peale ära minna...kes edasi õppima, või kes kohe tööle, eks see ole ikka kõigi enda teha. Kuid nüüdseks on seljataha jäänud kõik need mõtted, need lõbusad ja igavad koolitunnid ja rasked ning närvesöövad eksamid ja veel paljugi muud, mida saab selle kooliga seostada... Alustuseks tahan tänada oma klassikaaslasi, sest nendega veetsin ma need viimased 3 kooliaastat, nii heas kuid ka halvas. Kuid sellegi poolest olen ma teie üle õnnelik, sest me lõpetasime gümnaasiumi edukalt ja see näitab seda, et üks eesmärk on järjekordselt täidetud. Ning tänane päev on just meile, kas te ei arva nii? Mina küll arvan. Naudime seda päev

Kirjandus
Lõpukõne
2
rtf

Lõpukõne

Kallid vanemad, õpetajad, külalised... Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie tänavune lõpuklass, peame hüvasti jätma selle kooli ning oma koolikaaslastega. See on ütlemata raske, sest kõik need aasta koos õppides on muutnud meid palju. Lõppenud on üks etapp meie elus. Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme. Täna on päev ka tänuavaldusteks. Me poleks jõudnud nii kaugele ilma õpetajateta, kellele me ilmselt tihti peavalu valmistasime, kuid loodame, et pakkusime neile ka hetki, kus meie üle uhkust tunda. Selle ajaga sai teist meie teine perekond. Aitäh teile, et te nii mõistvad olete olnud! * Doris Targamaa (Krissu) * Helina Haljaste (Helerin) * Svetlana Bondarevskaja (Krissu) * Heidi Pabor (Helerin) * Meelike Abroi (Krissu) * Liilia Sepp (Helerin) * Liina Le

Kirjandus




Kommentaarid (3)

KeiliKiska profiilipilt
EioleSinuAsi UnustaÄra: Täiesti mõttetu saast
18:41 01-10-2010
Tumbujummu profiilipilt
Liis Kaup: suured tänud :)
21:31 21-01-2010
K3ndu profiilipilt
Kendi Paet: Väga lühike!
15:15 24-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun