o aa ja oo diftongistumine i-tüveliste sõnade nominatiivis, nt taet : taadi; Morfoloogia (seotud häälduse lõtvusega) 2-silbiliste AV sõnade pluuralis on kasutusel NA tüvi, nt jalaDe; TA inessiiv, tüvevokaal muutub Q3-s tunnuse ees e-ks, nt aittes ‘aidas’; konsonantide geminatsioon, nt kippe ‘kibe’; kogu Lääne-Eestis: o TA inessiiv, nt jalGas; o TA pluurali 3. pööre, nt tahtvaD; o id-lõpp imperfekti ja konditsionaali pluurali 3. pöördes, nt naD võtsiD; o da-infinitiiviline kaudne kõneviis, nt ta piDaDa minema; o lammuD, lamBoD, lammid – lammu, lambiD – ‘lambad’; Sisemine liigendus 10 Põhjarühm Põhja-Läänemaa murrakud, mille keel on lähedane keskmurde looderühma keelele, aga ka saartele;
Kolm meetodit 1) kombinatsioonimeetod (veenma), 2) muutmismeetod (siiras, ese, laup, relv, lünk), 3) kontraktsioonimeetod (selmet, tõik). · Grammatika: lühemaid, elegantsemaid, ajaloolisi vorme; sõnajärje degermaniseerimine, lauselühendid. Tänapäeva keelde jäänud: 1) vokaallõpuline mP, 2) vokaalmitmus, 3) lühike illatiiv, 4) lühike superlatiiv, 5) essiivi kasutamine, liitumine genitiivi tüvele 6) instruktiivi kasutamine, 7) konditsionaali ja kvotatiivi sünteetilised minevikuvormid · Õigekeelsus, keelekasutus: 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" subjektiivne, süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. · Sõnamoodustus: 80 liidet. Hoiatas liidetega liialdamise eest. 11. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). · 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö
.. Potentsiaal väljenda kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub. Soome k sufiks ne-, *nen+ne+e nennee ,,tõenäoliselt ta läheb" Subjunktiiv väljendab isesisvates lausetes mitmeid tähendis: hüpoteetilisi või ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, siiasaid päeveid jne, sõltuvalt keelest. Vahel nimetatakse ka konditsionaali subjuntiiviksk. Ingl. K: Iit was necessary that he speak . (present subjunctive) Modaalsus · Modaalsus on vahend, millega antakse edasi kõnejela subjetiivseid sisuhkohta ja arvamusi NB! See ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. · Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reaalne, kohustuslik vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma
Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsusega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reaalne, kohustuslik vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks ta üldse lausungi moodustas (nt annab edasi käsku või soovi). Kõneviise Konditsionaali e tingivat kõneviisi kasutatakse selleks, et väljendada kindluse puudumist selle suhtes, näiteks Kui ta meile tuleks, oleks... Subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteetilisi või ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne, sõltuvalt keelest. Ingl k: It was necessary that he speak (present subjunctive). Tänap. pr k: Il était nécessaire qu'il parle (present subjunctive).
Esimene väide on alus ehk antetsedent (ld. antecedens, ik antecedent) teine on tagajärg ehk konsekvent (ld consequens ik consequent). Lausearvutuse defineerisime implikatsiooni Kui p, siis q, valemina p q binaarse tehtena, mis annab tõese lause alati, välja arvatud juhtum, kui esimene osalause (p) on tõene ning teine (q) väär. Sellist implikatsiooni nimetatakse ka materiaalseks implikatsiooniks (ik material implication). Materiaalne implikatsioon on konditsionaali kõige väiksema tugevusega (nõudlikkusega) vorm. Väljaspool lausearvutust on kasutusel väga erinevaid konditsionaale: nt selline, mis nõuan aluse ja tagajärje vahel põhjuslikku seost. Klassikalises loogikas on kasutusel formaalne implikatsioon (ik logical implication), milles antentsedent implitseerib konsekvendi, kui leidub tõestus, mis lähtub alusest kui eeldusest ning jõuab välja tagajärjeni kui järelduseni
võib loomuliku tuletamise käigus vaja minna täiendavaid reegleid. Kõik kasutatud lühendid on lahti kirjutatud allpool tabelis 9.3. Tingimuslik tõestus (conditional proof, lühendatult CP) ehk implikatsiooni sissetoomine Vajadus tingimusliku tõestuse järele ilmneb siis, kui on vaja tõestada tingimuslik lause p q ja seda on raske (või võimatu) teha põhiliste reeglite (nt 16 või 3) abil. Lisame eelduste hulgale G täiendava eeldusena konditsionaali aluse p. Kui meil õnnestub tõestada, et täiendatud eelduste komplektist saab tuletada konditsionaali tagajärje (G, p q), siis sellest saab loogiliselt järeldada (formaalne implikatsioon ), et algsest eelduste komplektist G saab tuletada tingiva väite p q, valemina G, p q G (p q). Täiendavat eeldust p nimetatakse hüpoteesiks ning neid võib olla ka mitu. Eelduste hulka G võib vaadelda kui lausetesüsteemi {r1, r2, ... , rn}. Tingimusliku tõestuse lubatavus
võib loomuliku tuletamise käigus vaja minna täiendavaid reegleid. Kõik kasutatud lühendid on lahti kirjutatud allpool tabelis 9.3. Tingimuslik tõestus (conditional proof, lühendatult CP) ehk implikatsiooni sissetoomine Vajadus tingimusliku tõestuse järele ilmneb siis, kui on vaja tõestada tingimuslik lause p → q ja seda on raske (või võimatu) teha põhiliste reeglite (nt 16 või 3) abil. Lisame eelduste hulgale G täiendava eeldusena konditsionaali aluse p. Kui meil õnnestub tõestada, et täiendatud eelduste komplektist saab tuletada konditsionaali tagajärje (G, p ⊢ q), siis sellest saab loogiliselt järeldada (formaalne implikatsioon ⇒), et algsest eelduste komplektist G saab tuletada tingiva väite p → q, valemina G, p ⊢ q ⇒G ⊢ (p → q). Täiendavat eeldust p nimetatakse hüpoteesiks ning neid võib olla ka mitu. Eelduste hulka G võib vaadelda kui lausetesüsteemi {r1, r2, ... , rn}. Tingimusliku tõestuse lubatavus