Lehtreid kasutatakse ka tahke aine üleviimisel kitsa kaelaga nõudesse. Tahkete ainete jaoks kasutatava lehtri alumine kitsas osa on lühem ja suurema avaga. 5) Väikeste reaktiivikoguste hoidmiseks ja reaktsioonisegusse lisamisel kasutatakse tilgapudeleid . Tilgapudel on pipetiga varustatud väike kolvike või pudelike. Pipeti ülemine ots on varustatud kummist otsikuga, teine ots on aga peeneks tõmmatud. 6) Aurude jahutamiseks ja kondenseerimiseks kasutatakse jahuteid 7) Ainete aeglaseks kuivatamiseks või hügroskoopsete ainete hoidmiseks kasutatakse eksikaatoreid. Need on paksuseinalised, kaanega hermeetiliselt suletavad nõud. Eksikaatori alumises osas on vett imav aine (CaCl2, H2SO4, P4O10, silikageel) ning selle kohal on portselanrestil lahtises nõus kuivatatav aine. 8) Vedelike (lahuste) aurustamiseks ja soojendamiseks, samuti ainete kuumutamiseks kasutatakse portselankausse
Nendes toodab elektrit auruturbiin, mille paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega või tuumareaktsioonides eraldunud soojusega Kiire veeauru juga suunatakse turbiini labadele ja turbiin hakkab pöörlema Turbiinis jahtunud ja paisunud auru on võimalik kasutada mitut moodi Üks võimalus: aur veekogust pumbatava veega kondenseerida ja juhtida uuesti aurukatlasse (1 kg auru kondenseerimiseks 100 kg jahutusvett) Selle meetodiga läheb kaduma 55% energiast ja kasutegur on vaid 40% Teine võimalus: kasutada täielikult või osaliselt läbitöötatud auru hoonete kütmiseks, sooja vee saamiseks ja tehaste tehnoloogilistes protsessides Kasutegur ligi 60% Külmik Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. Termodünaamika 2. seaduse sõnul ei toimi see protsess
Nafta töötlemine Destilleerimine Nafta destilleerimisega hakati tegelema 19 saj lõpus ja praegusele tehnoloogiale pandi alus 1920 a-il USA-s. Destilleerimine on esmane nafta töötlemise protsess, mille tulemusena nafta jaotatakse fraktsioonidesse. Destilleerimiseks kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes temperatuuril 360°C. Sel temperatuuril aurustuvad kõik mootorikütuste komponendid. Aur juhitakse normaalrõhul kondenseerimiseks erilisse torni. Esmajärjekorras veelduvad kõrgema keemistemperatuuriga süsivesinikud. Destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · Gaasbensiin keemispiirkond 30.....90°C; · Bensiin keemispiirkond 40...200°C; · Ligroiin keemispiirkond 110...230°C; · Petrooleum keemispiirkond 140...300°C; · Gaasiõli (gasool) keemispiirkond 230...330°C; · Solaarõli keemispiirkond 280...380°C . Kui kütuste komponendid on eraldatud jääb järgi masuut
Toornaftas võib olla kuni 4% lahustunud gaase, 0,5... 10% vett ja kuni 0,5% mineraalsooli. 9 Nafta töötlemise viisid Destilleerimine on esmane nafta töötlemise protsess, mille tulemusena nafta jaotatakse fraktsioonidesse. Destilleerimiseks kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes temperatuuril 360°C. Sel temperatuuril aurustuvad kõik mootorikütuste komponendid. Aur juhitakse normaalrõhul kondenseerimiseks erilisse torni. Krakkimise teel saadakse naftast erinevaid vedelkütuseid koguseliselt tunduvalt rohkem. Krakkimine jaguneb veel termiliseks ja katalüütiliseks krakkimiseks. Katalüütilise krakkimise teel saadakse põhiliselt bensiine. Destilleerimisel või termilisel krakkimisel saadud bensiine kuumutatakse temperatuuril üle 500°C juures rõhul 5...7 MPa katalüsaatorite juuresolekul. Molekulide struktuur muutub. Bensiinis tõuseb oluliselt areenide hulk
Sai patendi 1698. Kasutas kaht anumat, mis vaheldumisi täideti vee väljatõrjumiseks auruga, järgnenud mahajahutamise tagajärjel toimus vee ülesimemine. Savery masinast praktilisemaks osutus Thomas Newcomeni konstruktsioon, mis ühendas kolvi ja silindri eraldi asetseva aurukatlaga. Universaalse aurumasina loojaks sai sotlane James Watt (1736-1819). Tänu Joseph Blacki avastatud latentsele soojusele tärkas Wattil mõte ümbritseda silinder aurusär-giga ja lisada auru kondenseerimiseks eraldi kondensaator. 1782 esitas Watt patendi kahepoolselt töötavale aurupaisumisega masinale, kus algupärane planetaarmehhanism tagas pöördliikumise. Hooratas, ventiil ja tsentrifugaalregulaator võimaldasid masinal ka järsul koormuse muutumisel säilitada ühtlast kiirust. Kokkuvõtteks Uuritavate teadusharude mitmekülgsusest hoolimata oli 17. saj. teadus ühtne. See ühtsus põhines kolmel asjaolul: teadlaste universaalsusel, ideede ja nende
Aurujõuseadmetega elektrijaamad võivad olla rajatud kas töötamiseks kondensatsiooni- reziimil või elektri ja soojuse koostootmise reziimil. Kuna suurte soojuselektrijaamade läheduses sageli ei piisa soojuskoormust, siis suur osa jaamu on kondensatsioonjaamad. Kaasaegsed kondensatsioonjaamad (kondensatsioon-energiablokid) koosnevad järgmistest põhilistest osadest või süsteemidest: · aurugeneraator; · auruturbiin; · kondensaator turbiinis töötanud auru kondenseerimiseks; · generaator (generaatorid) koos pinget tõstvate trafodega võrguühenduse loomiseks; · katelde toitevee ettevalmistamise ja eelsoojendamise (regeneratsiooni-) süsteem. Sadestiste tekkimise ja küttepindade korrosiooniohu vähendamiseks tuleb alandada kateldesse antava vee sooladesisaldust, eemaldada korrosiooni põhjustavad lisandid (sh lahustunud hapnik), korrigeerida vee pH tase ja eelsoojendada vesi küttepindade metalli termosoki vältimiseks
Selline seisund on ebastabiilne ning keemistõugete vältimiseks paigutatakse katseseadmetesse keemistsentreid ehk keedukive - poorse materjali tükke, mis kuumutamisel eraldavad õhumullikesi, mille ümber keemine algab. Kondenseerumine Õhu jahutamisel saab teatud temperatuuril õhu niiskuse sisaldus võrdseks vee küllastatud auru rõhuga, st õhuniiskus on 100%. Edasisel jahutamisel vesi kondenseerub: tekib udu või kaste. Seda temperatuuri nimetatakse kastepunktiks. Gaasi/auru kondenseerimiseks (veeldamiseks) on vaja alandada temperatuuri ja/või tõsta rõhku. Kondenseerumisel eraldub samapalju soojust, kui kulub aine aurustamiseks: Õhu suhteline niiskus Tavatingimustes on õhus alati niiskust (veeauru). Niiskuse sisaldust väljendatakse relatiivse niiskusena, mis kujutab endast õhu tegeliku niiskusesisalduse (veeauru osarõhu) suhet maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temperatuuril), väljendatuna protsentides.
Nafta töötlemise viisid Destilleerimine. Nafta destilleerimisega hakati tegelema 19 saj lõpus ja praegusele tehnoloogiale pandi alus 1920 a-il USA-s. Destilleerimine on esmane nafta töötlemise protsess, mille tulemusena nafta jaotatakse fraktsioonidesse. Destilleerimiseks kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes temperatuuril 360°C. Sel temperatuuril aurustuvad kõik mootorikütuste komponendid. Aur juhitakse normaalrõhul kondenseerimiseks erilisse torni. Destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · Gaasbensiin keemispiirkond30.....90°C; · Bensiin keemispiirkond40...200°C; · Ligroiin keemispiirkond 110...230°C; · Petrooleum keemispiirkond 140...300°C; · Gaasiõli (gasool) keemispiirkond 230...330°C; · Solaarõli keemispiirkond 280...380°C . Kui kütuste komponendid on eraldatud jääb järgi masuut. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja veeldatakse vaakumis
Nafta töötlemise viisid Destilleerimine. Nafta destilleerimisega hakati tegelema 19 saj lõpus ja praegusele tehnoloogiale pandi alus 1920 a-il USA-s. Destilleerimine on esmane nafta töötlemise protsess, mille tulemusena nafta jaotatakse fraktsioonidesse. Destilleerimiseks kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes temperatuuril 360°C. Sel temperatuuril aurustuvad kõik mootorikütuste komponendid. Aur juhitakse normaalrõhul kondenseerimiseks erilisse torni. Destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · Gaasbensiin keemispiirkond30.....90°C; · Bensiin keemispiirkond40...200°C; · Ligroiin keemispiirkond 110...230°C; · Petrooleum keemispiirkond 140...300°C; · Gaasiõli (gasool) keemispiirkond 230...330°C; · Solaarõli keemispiirkond 280...380°C . Kui kütuste komponendid on eraldatud jääb järgi masuut. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja veeldatakse vaakumis
annaabi.ee 
