Kindlasti tuleb varustada kapslit jahutusüsteemiga ning hapnikuvaruga ja ka rõhk peab olema õige, tingimused on samasugused nagu lennukiski. “Tuulik pigistab kõrbeõhust vee välja “ Välja on töötatud uut tüüpi tuulegeneraator, mis lisaks elektri tootmisele suudab ka vett toota. Tuulikud töötavad ikka samamoodi kuid uudne on see, et väikest hulka energiat kasutatakse selleks, et tuuliku korpusesse õhku imeda ja õhuniiskus veeks kondenseerida. Vesi liigub tuuliku põhjas olevasse paaki kus vesi filtreeritakse. Tuuliku välja töötanud firma on püstitanud Abu Dhabi lähedal olevasse kõrbe tuuliku prototüübi, mis toodab tunnis kuni 62 liitrit vett. Tuuliku abiga saaks nii varustada kaugel asuvaid väikesi külasid, mille elektrii- ja veeressursid piiratud.
ja tuumaelektrijaamades Nendes toodab elektrit auruturbiin, mille paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega või tuumareaktsioonides eraldunud soojusega Kiire veeauru juga suunatakse turbiini labadele ja turbiin hakkab pöörlema Turbiinis jahtunud ja paisunud auru on võimalik kasutada mitut moodi Üks võimalus: aur veekogust pumbatava veega kondenseerida ja juhtida uuesti aurukatlasse (1 kg auru kondenseerimiseks 100 kg jahutusvett) Selle meetodiga läheb kaduma 55% energiast ja kasutegur on vaid 40% Teine võimalus: kasutada täielikult või osaliselt läbitöötatud auru hoonete kütmiseks, sooja vee saamiseks ja tehaste tehnoloogilistes protsessides Kasutegur ligi 60% Külmik Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. Termodünaamika 2
enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur. (Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega.) Kiire auru juga suunatakse turbiini labadele ja rootor hakkab pöörlema. Auruturbiin muudab kuuma auru potentsiaalse energia paisumise( töö kaudu)kineetiliseks energiaks ja seejärel pöörleva rootori mehaaniliseks energiaks.(Turbiinis paisunud ja jahtunud auru võidakse kasutada mitmeti. Üks võimalustest on aur veekogust pumbatava veega kondenseerida ja juhtida uuesti aurukatlasse.) Töötab mõnituhat pööret minutis. nt põlevkivi põletamine, hüdroelektrijaam ning tuumaelektrijaam (uraan) • Külmkapi tööpõhimõte: Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. (jahedalt kehalt soojemale) Kompressor surub gaasi vedelikuks kokku. Vedelik pressitakse läbi väikese ava e düüsi. Vedelik aurustub, tekkinud gaas paisub ja võtab
Ometigi on kultuuril niisugust vastandumist alati tarvis. Siinjuures saab just kultuurist opositsiooni markeeritud liige. Teiseks, kogu kultuuri ja mitte-kultuuri eraldamise mitmekesisus taandub tegelikult ühele: kultuur tõuseb mitte-kultuuri foonil esile m ä r g i s ü s t e e m i n a . Kas me räägime muuhulgas niisugustest kultuuri tunnustest, nagu “tehtus” (“looduslikkuse” antiteesina), “tinglikkus” (“loomulikkuse” ja tingimatuse antiteesina), võime kondenseerida inimkogemust (erinevalt looduse ürgsusest) – kõikidel juhtudel on meil tegemist kultuuri märgilise olemuse erinevate aspektidega. … Meie käsitame kultuuri kui k o l l e k t i i v i m i t t e p ä r i l i k k u m ä l u, mis avaldub teatava keeldude ja ettekirjutuste süsteemina. … definitsiooni poolest on kultuur sotsiaalne nähtus. See tees ei välista individuaalse kultuuri võimalikkust, juhul kui üksik
Et hapniku keemistemperatuur on kõrgem kui õhu teisel põhikomponendil lämmastikul, kondenseerub ta õhu vedeldamisel kergemini: õhk hakkab kondenseeruma temperatuuril 191 Celsiuse kraadi, ja tekkiv vedelik on rikastatud hapnikuga, mida seal on 48%. Mis tahes koostisega vedela õhu auramisel aurab valdavalt lämmastik ja järelejääv vedelik rikastub hapnikuga; ka võib vedel lämmastik või õhk kokkupuutel õhuga õhust hapnikku juurde kondenseerida. Seetõttu on vedel õhk kokkupuutel põlevainetega ohtlik. Hapniku kasutamine Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine.
ülesõitmise või pealeastumise tagajärjel. Et hapniku keemistemperatuur on kõrgem kui õhu teisel põhikomponendil lämmastikul,kondenseerub ta õhu vedeldamisel kergemini: õhk hakkab kondenseeruma temperatuuril 191 Celsiuse kraadi, ja tekkiv vedelik on rikastatud hapnikuga, mida seal on 48%. Mis tahes koostisega vedela õhu auramisel aurab valdavalt lämmastik ja järelejääv vedelik rikastub hapnikuga; ka võib vedel lämmastik või õhk kokkupuutel õhuga õhust hapnikku juurde kondenseerida. Seetõttu on vedel õhk kokkupuutel põlevainetega ohtlik. 1.1 Hapnikutarve Hapnikutarve on laiemas mõttes mingi organismi vajadus tarbida hapnikku (O2). Kitsamas mõttes on tegu ökoloogilise mõistega, mille all mõistetakse vaadeldavas veekogus olevate orgaaniliste ainete hulka ning nende lagundamiseks vajaminevat hapniku kogust. Hapnikutarvet määratakse kas biokeemilisel (BHT; inglise keeles BOD) või keemilisel (KHT; inglise keeles COD) teel. 1.2 Hapnikusisaldus
R 8314 R=8314 J/kmool K ja R 24. Daltoni seadus. Gaasisegude suhtelise osamahu, osamassi ja osa ehk partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus- Üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaasisegu kogurõhuga 25. Reaalse gaasi põhiomadused. Reaalsete gaaside üheks põhiomaduseks on asjaolu, et neid on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida (veeldada). 26. Reaalse gaasi kriitiline punkt. Mida kõrgem on temperatuur, mille juures jälgitaks rõhu ja erimahu vahelist seost, seda väikesem on küllastustemperatuuril oleva vedeliku ja küllastunud auru erimahu erinevus (v' ja v'' erinevus, ehk aurufaasi ja vedelfaasi tiheduse erinevus on väiksem). Temperatuuri tõusuga toimub see seni, kuni muutub v' ja v'' vahe nulliks , see toimub temperatuuril temperatuuril Tk
R0=8314 J/kmool K ja R = = µ µ 24. Daltoni seadus. Gaasisegude suhtelise osamahu, osamassi ja osa ehk partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus- Üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaasisegu kogurõhuga 25. Reaalse gaasi põhiomadused. Reaalsete gaaside üheks põhiomaduseks on asjaolu, et neid on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida (veeldada). 26. Boylei joon ja selle kujutamine z-p diagrammil. Reaalse gaasi iseloomustamine kokkusurutavusteguriga. Tk Reaalsete gaaside iseloomustamiseks on sobiv käsutada kokkusurutavustegurit, mis on määratletud kui ideaal- ja reaalgaasi mahu suhtarv: Vreaal pVreaal v z= = = reaal Videaal Ru T videaal 27
Temperatuur pärast kondens., oC 44 25 Et saada kätte puhast gaasi, tuleb nn otsegaasi 4. Põlevkivi, koostis, omadused, töötlemise võimalikud Õli saagis, % toorainest 16,4 13,6 (õigemini gaas-aur segu) töödelda, jahutada, pesta, protsessid kondenseerida. Otsegaas sisaldab: vesinikku, metaani, Gaasi saagis, m3/tonn 507 40 etüleeni, CO/CO2, tõrva, ammoniaaki, benseeni, tolueeni, Põlevkiviõli (shale oil) eraldatakse põlevkivist pürolüüsiga, Protsessivesi, kg/tonn 140 20-25 ksüleeni, H2S ja teisi väävliühendeid.
Joonised: 16.Termodünaamilised protsessid reaalsete Tänapäeval on rõhk 1,5-10Mpa ning Carnot ei toimi, gaasidega. Reaalset gaasi on võimalik teatud protsess oleks väga aeglane. 1). v=const Otto mootorid. tingimustel kondenseerida e. veeldada. Suur 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sabath- temperatuur, suur ruumala ja väike rõhk. Olenevalt Trinkler. 9.Tehniline töö. Tehnilist tööd sooritab materiaalselt olekuparameetritest saab aine olla, kas gaasilises, 26.Otto ringprotsess. Kolbmootorite rpr., kus soojus avatud td süst
Termodünaamikas kasutatakse kas isobaarset (cp, cp', cp) või isohoorset(cv, cv', cv) erisoojust. Mayeri võrrand: cp cv = R [J/kg*K] 14. Reaalgaaside mõiste. Reaalgaasi pv diagramm koos seletusega. Reaalgaaside põhiomadus. Reaalgaasid Looduses esinevad gaasid, mille omadused erinevad ideaalgaaside omadest. Kui ideaalgaasi puhul z=pV/RT = 1 siis reaalgaaside puhul z1 (aga võib ka =1) Põhiomadus Igat reaalgaasi saab veeldada (kondenseerida) allpool kriitilist punkti.(rõhku) Diagramm: 16. Mehaaniline ja tehniline töö, nende matemaatilised avaldised ja graafiline kujutamine olekudiagrammil. Mehaaniline töö seotud termodünaamilise keha muutusega ja määratakse TD keha mahu muutuse järgi, kui gaas teeb tööd ja maht suureneb siis positiivne kui aga väheneb siis V2 negatiivne. Avaldis: L = p dV V1
Püruvaadi sisenemine TCA-sse. Seda katalüüsib püruvaadi dehüdrogenaasi kompleks, mis koosneb 3 ensüümist ja 5 + + koensüümist. Püruvaat + CoA + NAD Atsetüül-CoA + CO2 + NADH + H . 2. Tsükli keemiline loogika. TCA tsükkel võib paista liig keerulisna atsetaadi oksüdeerimiseks, kuid normaalsed rajad C-C sidemete lõhustamiseks atsetaadi puhul ei tööta. Otstarbekam on kondenseerida atsetaat oksaalatsetaadiga ja viia läbi - lõhustamine TCA ühendab endas sellise lõhustamise ja oksüdeerimise CO2-ks, regenereerib oksaalatsetaadi ja akumuleerib kogu energia NADH ja ATP kujul. Reaktsiooinid. Reaktsioon 1: tsitraadi süntees oksaalatsetaadist ja atsetüül-CoA tsitraadi süntaasiga (atsetüül-CoA karbanioon atakeerib nukleofiilselt oksalaatatsetaadi -keto rühma karbonüülset süsinikku, millele järgneb tioestri hüdrolüüs ja CoA vabanemine)
Reaalgaasid Looduses esinevate gaaside, nn. reaalgaaside omadused erinevad ideaalgaaside omadustest. Sõltub, millistel parameetritel gaas on. Reaalgaasid lähenevad oma omadustelt ideaalgaasidele suhteliselt madalatel rõhkudel (1-3 MPa) ja kõrgetele temperatuuridel. Praktikas pv= RT ei kehti, sest rõhk kõrge. Igasugune ainesõktuvalt parameetritest p, v, T võib olla kolmes olekus: gaasiline, vedel, tahke olek. Reaalgaaside põhiomaduseks on, et neid on võimalik teatud tingimustel kondenseerida e. vedeldada. Soojusteh. vaadeldaksegi vedeliku ja auru piirkonda . Reaalgaaside iseloomustamiseks kasutatakse zp- diagrammi, kus z on kokkusurutavuse tegur), z= pv/RT (ideaalgaasil z=1, sest pv=RT). Tegur z näitab reaalgaasi omaduste kõrvale kaldumist ideaalgaasi omadustest. z sõltub gaasi rõhust ja temperatuurist ja z väärtused saab tabelitset või diagrammi kuhul. z H2 1 Ideaalgaas O2 p, Mpa temp= 0C Reaalgaaside olekuvõraandid
Termodünaamikas kasutatakse kas isobaarset (cp, cp', cp) või isohoorset(cv, cv', cv) erisoojust. Mayeri võrrand: cp cv = R [J/kg*K] 14. Reaalgaaside mõiste. Reaalgaasi pv diagramm koos seletusega. Reaalgaaside põhiomadus. Reaalgaasid Looduses esinevad gaasid, mille omadused erinevad ideaalgaaside omadest. Kui ideaalgaasi puhul z=pV/RT = 1 siis reaalgaaside puhul z1 (aga võib ka =1) Põhiomadus Igat reaalgaasi saab veeldada (kondenseerida) allpool kriitilist punkti.(rõhku) Diagramm: 16. Mehaaniline ja tehniline töö, nende matemaatilised avaldised ja graafiline kujutamine olekudiagrammil. Mehaaniline töö seotud termodünaamilise keha muutusega ja määratakse TD keha mahu muutuse järgi, kui gaas teeb tööd ja maht suureneb siis positiivne kui aga väheneb siis V2 negatiivne. Avaldis: L p dV V1
0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%) ballastist niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et vett aurustada) aga kui see aur kondenseerida ja eraldunud soojushulk arvutada põlemisel eraldunud soojushulgale juurde - saame kõrgema kütuseväärtuse. Kütteväärtuse keskmised suurused diiselkütus 42000 kj / kg bensiin 43000 – 46000 kj / kg petroolium 43000 kj /kg TIHEDUS See on suhekütuse ühe mahu ühiku mass kg ς = m / v ( kg /m³, kg / Cm³) Kütuse erikaalu järgi liigitatakse: kerged kütused ς < 800 kg / m³ ( 0,8 < kg / m³) bensiin, petrool
Seetõttu lähenevad reaalgaasi omadused ideaalgaasi omadustele küllalt hästi madalal rõhul (kui p → 0) ja kõrgel temperatuuril. Mis tahes aine võib sõltuvalt olekuparameetritest olla kas gaasilises (aur), vedelas või tahkes olekus ja parameetrite muutumisel üle minna ühest agregaatolekust teise. Samuti on võimalik aine olek mitmes faasis üheaegselt. Reaalgaasi põhiomadusi on, et teda on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida. Gaasifaasis oleva reaalgaasi mahu püsitemperatuursel (isotermsel) vähenemisel mingil temperatuuril T1 tõuseb rõhk seni, kuni erimaht saavutab väärtuse v1'' (punkt 1"). Aine on punktis 1" küllastunud olekus aurufaasis ja sellist ainet nimetatakse küllastunud auruks. Auru erimahu tähis küllastunud olekus on v". Punktis 1' on aine samuti küllastunud olekus, kuid vedelfaasis, ja sellist nimetatakse küllastunud vedelikuks. Punkte 1', 2', 3', ..
annaabi.ee 
