Näituse retsensioon Kondase Keskus Viljandis Paul Kondase püsiekspositsioon Viljandi, Pikk tn. 8 Kunstiliik naivism Kunstnikust: Paul Kondas oli Suure-Jaanis ja Viljandis tegutsenud nn. pühapäevamaalija. Kondas töötas Viljandis õpetajana, vabal ajal aga maalis, musitseeris, kirjutas luuletusi ja tegi näitemänge. Kondase mitte eriti arvukas naivistlik looming sündis enamasti pensionieas 1950. aastatest kuni 1980. aastate alguseni. Kunstniku eluajal ei toimunud Viljandis ühtki tema isiknäitust, esmakordselt sai tema loominguga tutvuda 1983. aastal Tartu Kunstimuuseumi korraldatud näitusel "Väljaspool suurt kunsti". 1979. aastal valmis Mark Soosaare dokumentaalfilm ,,Pühapäevamaalijad", millest üks lõik on pühendatud Paul Kondasele. Ta suri 1985. aastal Viljandis. 1986
KUNSTI NÄITUS Kuna kunstiajaloo tunniks oli vaja kunstinäitusel käia. Seega käisin ma viljandis Paul Kondase keskuses seal oli Paul Kondase maalinäitus(Naivist) ja nukunäitus - kokku 23 kunstinukku. Kui sinna läksime ja ukse avasime, ootas meid seal ees üks tore tädi. Kes oli meile ka nn. giidiks. Ostime siis oma piletid ja asusime esimesse ruumi kus oli nukunäitus, mille kuraatoriks oli Mare Hunt ja koos Marega oli kokku 22 kunstniku tehtud nukud. Kui alustasime oma märkmete tegemisega, külmusid minul ja ka Alvaril vist pastakad ära, igatahes need lakkasin töötamast
Paul Kondas 31. märts 1900 7. august 1985 Oli eesti maalikunstnik, naivist. Ta lõpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Osales Vabadussõjas. 19211923 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja kaubandust. 1924. aastal omandas Valgas õpetajate kursustel pedagoogikutse 1925. aastast töötas Suure-Jaani 6-klassilisse algkooli õpetajana, hiljem juhatajana kuni 1941. aastani, mil asus elama Viljandisse, kus töötas kooliõpetajana. Suurem osa tema maalidest sündisid pensionieas. Kondase eluajal ei toimunud ühtegi tema tööde näitust. Viljandis asub Kondase Keskus, kus on 36 Kondase õlimaali. Paul Kondase teos KALAMEHED - õli 79×100 cm. 9.1.1963 Ave Nahkur Ave Nahkur sündinud 1962 On eesti kunstnik. Tema töid võis näha Reformierakonna 2009. aasta kalendris ja võib vaadata Hiiu Õlletoas. Arnold Laugus Arnold Laugus 2. august 1917 7. mai 2013 Oli eesti pedagoog ja akvarellikunstnik. Teise maailmasõja ja Saksa okupatsiooni ajal õppis ta Haapsalu
tuntakse ka Niko Pirosmani nime all, sest ta kujutas Pirosmani rahvariides gruusia talupoegi ja pidutsejaid söögilaua taga. Ta oli prit vaesest perekonnast, seeetõttu ei saanud ta osta maalimiseks lõuendit, vaid maalis vahariidele. Tema tuntuimad teosed on ''Tüdruk õhupalliga'' ja ''Viis vürsti pummeldamas''. UUS SLAID ,,Tüdruk õhupalliga" UUS SLAID ,,Viis vürsti pummeldamas" UUS SLAID Eesti naivistidest on tuntuim Paul Kondas, kellele on Viljandis pühendatud isegi Kondase keskus. Suurema osa oma teostest maalis ta juba pensionieas ning tema eluajal ei toimunud ühtegi tema teoste näitust. Kondase tuntuim teos on ''Maasikasööjad''. UUS SLAID ,,Maasikasööjad" UUS SLAID Eesti naivistiks võib pidada ka tänapäeva kunstnikku Heiki Trollat, keda tuntakse rohkem nime all Navitrolla. Oma teostest kasutab ta nii naivismi kui ka sürrealismi, seetõttu ei saa seda pidada päris naivismiks. Seda on
See on küllaltki ainulaadne ja samas vajalik suundumus tänases Eesti vaimuelus, kultuurilise ellujäämise võti ahnelt globaliseeruvas maailmas, millest meil tuleb võtta parim reaalsuse ees silmi sulgemata. Selles koolis siin on sellele teele asutud. Kunstialast süvaharidust üldhariduskooli õpilastele annavad Viljandi Kunstikool, Tarvastu Kunsti- ja Muusikakool. Viljandimaal on kuus statsionaarset näitusepaika: Viljandi Kunstisaal, Kondase Keskuse galerii, alternatiivne Kondase Keskuse II korruse näituseruum, Viljandi Linnagalerii, Viljandi Kultuurimaja kohvik, Ugala teatri jalutussaal. Professionaalseid kunstnikke ühendab Eesti Kunstnike Liit. Kohapealseid kunstihuvilisi ja kunstnikke ühendab Viljandi Kunstnike Ühendus Kiriküüt, tegutseb Viljandi Kunstiklubi, kunstiõpetajaid ühendab aineühendus. Mõte leida loomiseks rahu Viljandis või selle lähedal, pole ka meie ajal originaalne.
See on küllaltki ainulaadne ja samas vajalik suundumus tänases Eesti vaimuelus, kultuurilise ellujäämise võti ahnelt globaliseeruvas maailmas, millest meil tuleb võtta parim reaalsuse ees silmi sulgemata. Selles koolis siin on sellele teele asutud. Kunstialast süvaharidust üldhariduskooli õpilastele annavad Viljandi Kunstikool, Tarvastu Kunsti- ja Muusikakool. Viljandimaal on kuus statsionaarset näitusepaika: Viljandi Kunstisaal, Kondase Keskuse galerii, alternatiivne Kondase Keskuse II korruse näituseruum, Viljandi Linnagalerii, Viljandi Kultuurimaja kohvik, Ugala teatri jalutussaal. Professionaalseid kunstnikke ühendab Eesti Kunstnike Liit. Kohapealseid kunstihuvilisi ja kunstnikke ühendab Viljandi Kunstnike Ühendus Kiriküüt, tegutseb Viljandi Kunstiklubi, kunstiõpetajaid ühendab aineühendus. Mõte leida loomiseks rahu Viljandis või selle lähedal, pole ka meie ajal originaalne.
Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks · Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda · Pronkskuju autoriks on Terje Ojaver. · Tema juhtimisel kirjutati Eesti ajalukku ainus võidukas sõda Kondase keskus. · 2003. aastal vanas linnaraamatukogu hoones avatud Kondase naivistliku kunsti keskuses on Viljandi naivistide, põhiliselt Paul Kondase loomingu püsinäitus, Joann Sõstra puuskulptuuride väljapanek. Galeriiruumis näitused vahelduvad. · Viljandi Jaani koguduse praegune pastoraadimaja ehitati 1895. aastal. Nõukogude võimu aastatel seadis end seal sisse raamatukogu. Pärast uue raamatukogumaja valmimist hakkas Jaani kogudus oma pastoraati lahkelt jagama naivistliku kunsti maja - Kondase Keskusega.
inimesed. Viljandis on folk. Viljandis on rahulik Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla lõbustuspark. Viljandi võiks olla suurem. Viljandis võiks olla rohkem poode. Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla suur kino Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen).700. aastal alanud Põhjasõda Eesti alal hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal
Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt ja ajalooliselt rikkas ning arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. 4. Viljandimaa maakonna traditsioonilised üritused: Folk, Sakalamängud, Rock ramp, Viljandi linna sünnipäev, Suislepa paadi päevad, 5. Viljandi maakonnas asuvad muuseumid: Viljandi muuseum Viljandi, Heimtali koduloomuuseum Pärsti vald, Tähetorn - Olustvere, Kondase keskus - Viljandi, Heliloojate Kappide Majamuuseum Suure-Jaani vald , Tarvastu muuseum Tarvastu vald, Helilooja Mart Saare Majamuuseum Suure- Jaani vald, Karksi külamuuseum Karksi vald, Mõisaküla muuseum Mõisaküla, Abja valla muuseum Abja vald, Meleski klaasimuuseum Kolga-Jaani vald, Kirjanik A.Kitzbergi tubamuuseum Karksi vald. 6.Viljandi maakonna huvitavamad majutus- ja toitlustusettevõtted: Hotell Centrum,
olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid vabadussõja lahingutes. See töö jäi aga pooleli. 1941. aastal purustati mälestussammas esimest korda. Sammas taastati, kuid 1950. aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi. 1990. aasta jaanipäeval taasavati mälestussammas. Suure-Jaani järv Kauni kompleksi moodustab Suure-Jaani keskel paiknev paisjärv ja selle kaldale tollase koolijuhataja Paul Kondase eestvedamisel eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus rajatud liigirikas park. Järve puhastamine lõpetati 1993. aastal. Järve kaldal paiknevad ka Suure-Jaani laululava ja muusikapaviljon. Üle järve avaneb ilus vaade Suure-Jaani kirikule. Kolm korda aastas, talvel, kevadel ja suvel, toimuvad järvel kalapüügivõistlused, mille korraldajaks on kalastusklubi "Suure-Jaani Säga". Suure-Jaani Kultuurimaja korraldab järvel ja selle ümbruses igaaastast Järvepidu. Järvepeod on läbi
august 1985 Viljandi) oli eesti maalikunstnik, naivist. Ta lõpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Osales Vabadussõjas. 19211923 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja kaubandust. 1924. aastal omandas Valgas õpetajate kursustel pedagoogikutse ning alates 1925. aastast töötas Suure-Jaani 6-klassilisse algkooli õpetajana, hiljem juhatajana kuni 1941. aastani, mil asus elama Viljandisse, kus töötas kooliõpetajana. Suurem osa tema maalidest sündisid pensionieas. Kondase eluajal ei toimunud ühtegi tema tööde näitust.Viljandis asub Kondase Keskus, kus on 36 Kondase õlimaali. Paul Kondas elas Viljandis Hiire ja Oru tänava nurga peal asuvas suures kivimajas teisel korrusel. See maja hävis 1943. või 1944. aastal. Ta töötas Viljandis Valuoja koolis. Oskas mängida viiulit. Andis eratunde oma kodus, kus käisid peale tunde õpilased õppimas lisaks koolikursusele veel lisateadmisi joonistamisest ja viiulist. Olevat olnud lahke, pakkus teed ja võileiba
arvates toovad linna enim turiste. Sealhulgas näiteks: Kuldkala, Bash, Viljandi jõuluhansa, Vanamuusika festival, Notafe, Viljandi Music Walk, Kitarrifestival, Hansapäevad jne. Üldiselt võib öelda, et Viljandi on kultuuripärimuslinn ja paljud üritused ongi seotud just pärimusega. Linna haldusalas töötab kolm kultuuriasutust (Viljandi Linnaraamatukogu, Viljandi Nukuteater, Sakala Keskus). Sakala Keskuse koosseisu kuulub ka Kondase Keskus, kus on võimalik tutvuda erinevate näitustega. Viljandis asub kolm riiklikku kultuuriasutust (Viljandi muuseum, Teater Ugala, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia). Viljandi muuseumis on võimalik näha Viljandi ajalooga seotud väljapanekut. Kaunist vaadet Viljandi linnale on võimalik oma silmaga imetleda Viljandi veetornist, mis on turistidele avatud. Kultuurielamusi annavad sihtkohas edasi Viljandi Pärimusmuusika ait ja Bonifatiuse Gild.
kunstigalerii. Peamiselt kaasaegne seto kunst, kuid eksponeeritakse ka teiste põlisrahvaste kunsti hooajanäitusi. 3) Kalame talumuuseum (ka: Karepa Kalame talumuuseum, Karepa Sagritsa muuseum) on aastal 2001 avatud muuseum, mis asub Vihula vallas Karepa külas Kalame talus[1]. Muuseum on Virumaa Muuseumite üks filiaale.Kalame talus sündis maalikunstnik Richard Sagrits, kelle loomingut muuseum tutvustab[ 4) Kondase keskus - 2003. aastal loodud peamiselt naivistliku, kaasaegse rahvakunsti ja autsaiderkunstiga tegelev kunstikeskus Viljandis. Püsiekspositsioonis eksponeeritakse Viljandi naivisti Paul Kondase maaliloomingut (teosed kuuluvad Viljandi muuseumile). Püsiekspositsioonile on lisaks neli esimese korruse ruumi ja ärklikorrus, kus korraldatakse nii professionaalse kaasaegse kunsti kui kaasaegse rahvakunsti näitusi. 5) Narva Kunstigalerii – avati 1991.aastal
annaabi.ee 
