ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Punasele merele lähenev Niilus, asetses Teebai nomos ja üks Egiptuse suurimaid linnu, kuulus Teebai. Egiptuse keeles oli tema nimi Tepe. Selle linna nimetus meenutas kreeklastele nende kodumaise linna Teebai (TEEBA) nimetust, ning hakkasid Tepet nimetama Teebaiks. Kreeklased nimetasid Egiptuse Teebaid, mis neile Homerose ajastul (11-9 ss.) tundus rikkaima linnana, erinevalt oma setsmeväravalisest Teebaist sajaväravaliseks Teebaiks. Teebai oli tõesti suur linn. Rida tema templeid on säilinud kuni meie päevini. Teebais kummardati jumal Amon'it, keda hiljem kõrvutati päikesejumal Ra'ga. 5) Veelgi põhja pool asetses Niiluse käänaku keskel Koptos'e linn ja nomos. Koptoses kummardati viljakus- ja sigivusjumalat Min'i. See linn asetses oru kõige idapoolsemas, s.o. mägedele ja Punasele merele lähedasemas osas. Koptos oli seepärast Idamaadega peetava kaubanduse keskpunkt ja tema jumal Min oli Idamaadesse viiva tee valitseja.
tänapäeva peenraha suurt ei meenutanud, olid nad siiski maailma esimesed rahad. Nüüd oli esimest korda olemas varandus, mida võis säilitada, kartmata selle riknemist. Hõbekange võis tasu eest ka teistele laenata. Raske oli liigkasuvõtjate ja rikaste kätte sattunud orjade elu. Orjad töötasid hommikust õhtuni aasta läbi, tundmata puhkepäevi ja pühasid. Oma ebainimliku töö eest said nad peotäie otri. Orjade kätega taastati ja ehitati niisutuskanaleid, püstitati linnamüüre, templeid, paleesid ja elumaju, valmistati rõivaid ja jalanõusid, kanti koormaid, veeti jõel laevu jne. Sõnakuulmatuil orjadel torgati mõnikord välja silmad, et võtta neil võimalus põgenemiseks. Ka pimedatele leidus tööd, näiteks käsikiviga viljajahvatamisel. Suuri saavutusi tehti ehituskunstis. Nii näiteks olid Mesopotaamia linnad korrapärase tänavavõrguga, seal oli kanalisatsioon. Suurt rõhku pandi linna kindlustamisele. Näiteks
(Kõiv, M. 1994) HAMMURAPI SEADUSED – Hammurapi seadused (ka Hammurabi seadused) on Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis. Seadused on raiutud kiilkirjas 2,25 m kõrgusse basaltsambasse, see leiti 1901–1902 Susas ja seda säilitatakse Louvre'is. Tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. Samba ülaosas on kujutatud Hammurapit, kellele annab seadustiku õiguse- ja päikesejumal Šamaš. Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. Hieroglüüf- Sõna hieroglüüf tuleb kreeka keelest ja tähendab „püha märki“. See on kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna. Egiptuse hieroglüüfkirjas oli 750 erinevat märki ning seetõttu oli selle õppimine väga keerukas.
olid matuserituaalid, pööripäevade märkimine maastikul, jumalatega lävimine jne. Samuti kultuseobjektid, ohvripaigad, mis võisid olla ka lihtsalt kokkusaamise kohad. Arheoloogid arvavad, et see püha paik oli ehitatud selleks, et avaldada austust suvisele pööripäevale. Sisemine U-kujuline ekseeder (poolring) on kujundatud avatud osaga selle horisondi punkti poole, kuhu pööripäeval päike kaob. Vanim aiakunst ulatub aega, mil inimene hakkas üldse maad harima. Esimesed põllunduskultuurid tekkisid Egiptuses Niiluse jõe kallastel, Mesopotaamias, Indias ja Hiinas. Esimesed aiad tekkisid igiammu samuti antiiksetes idamaades. Maal, kus oli kuuma kliima, vajati jahedat ja varjulist aeda - see oli iga majapidamise paratamatus ja nõue. Nõnda on põhjust alustada iidsest Egiptusest. SOOVITAVAT KIRJANDUST: Jellicoe, G. ja F. 1975. Landscape of Man: Shaping the Environment from Prehistory to the present Day. The Viking Press: Cambridge
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
