Komposti valmistamine: Koosneb kahest faasist, millest esimene toimub väljas või varjualuses ja on etapiks, kus mikrobioloogilise tegevuse tulemusena algab toormaterjali lagunemine. Selleks, et lagunemine toimuks, on vajalik õhu ja vee olemasolu (aeroobne protsess). Lagunemisprotsessi käigust annab teada temperatuuri tõus, mis ulatub 60-75ºC. Kui temperatuur hakkab langema, on õige aeg segamiseks. Kompostihunniku optimaalne laius on 1,5-2 meetrit ja kõrgus 1,2-1,8 meetrit. Hunniku küljed peavad olema vertikaalsed ja pisut kokku surutud. Jälgida tuleb, et kuhja tihedus oleks seest väiksem kui väljast. Selliste kompostihunniku mõõtmete ja ülesehituse juures on tagatud aeroobne lagunemisprotsess. Hästi kujundatud kompostihunnik kasutab temas sisalduva hapniku ära 48-96 tunni jooksul ja tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv
toitainesisaldusega komposti, mistõttu kasutatakse ka siin lisaaineid (kips, lubi jms). Komposti valmistamine: Koosneb kahest faasist, millest esimene toimub väljas või varjualuses ja on etapiks, kus mikrobioloogilise tegevuse tulemusena algab toormaterjali lagunemine. Selleks, et lagunemine toimuks, on vajalik õhu ja vee olemasolu (aeroobne protsess). Lagunemisprotsessi käigust annab teada temperatuuri tõus, mis ulatub 60-75oC. Kui temperatuur hakkab langema, on õige aeg segamiseks. Kompostihunniku optimaalne laius on 1,5-2 m ja kõrgus 1,2-1,8 m. Hunniku küljed peavad olema vertikaalsed ja pisut kokku surutud. Jälgida tuleb, et kuhja tihedus oleks seest väiksem kui väljast. Selliste kompostihunniku mõõtmete ja ülesehituse juures on tagatud aeroobne lagunemisprotsess. Hästi kujundatud kompostihunnik kasutab temas sisalduva hapniku ära 48-96 tunni jooksul ja tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv. Et seda ära hoida, on
(efektiivsemaid) võtteid. Hoolitsege, et linnud saaksid ohutult tiiki jooma ja pesema tulla. Nad armastavad uskumatult sagedasti tiiki külastada. Järsuseinalisest aiatiigist uppunud linnukorjuste välja õngitsemine ei ole eriti meeliköitev tegevus. Näiteks kivide abil saab lindude tarvis luua madalaveelise tiigiosa, kus neil on mõnus ja ohutu lobistada. Igal juhul tuleb takistada orgaanilise reostuse (olmevete, kompostihunniku ümber kogunenud vete jne.) sattumist aiabasseini. Just toitaineterikkas vees pääsevad vohama mikroorganismid ja vetikad. Tiik hakkab kobrutama ja haisema. Enne sellise tiigi tühjaksammutamist ja puhastamist tuleb veenduda, et reoained taas kord tiiki ei pääseks.
Kodune kompostimine: Kompostihunnik Soovitav on teha kompostihunnik sinna, kuhu jäätmed tekivad, aiamaa serva või õuenurka. Õige koht komposti jaoks on varjuline, ent mitte pime nurgatagune. Kompostihunnikut ei tohiks teha lohku, kuhu võib koguneda vett. Võimaluse korral tuleks hunnik teha igal aastal ühte ja samasse kohta, siis on vihmaussid ja teised komposti kõdundavad väikeorganismid pinnases alati tegutsemisvalmis. Kompostihunniku aluseks on soovitav panna näiteks puiduhaket, pilliroogu või peenemaid oksi, siis saab kompost piisavalt hapnikku. Peab siiski meeles pidama, et õhulisest aluskihist ei ole kasu, kui kompostihunnik ise liiga tihkeks vajub. Komposti tuleb kuhjata õhukeste, umbes 5-sentimeetriste kihtidena, järgides seejuures kolme põhireeglit: kohevus, niiskus ja toitained. Vaheldumisi niiskeid, lämmastikurikkaid ja jämedakoelisi, süsinikku sisaldavaid jäätmeid
o Neil on stabiilsemad sidemed valgu eri osade vahel, mis teeb nende valgud paindlikumaks o Membraanid on vedelamad, sisaldavad rohkesti küllastamata rasvhappeid Termofiilid o Esinevad kuumenevates kompostihunnikutes o Neil on termostabiilsed dipikoliinhapet sisaldavad spoorid o Põhjustavad heina, sõnniku, kompostihunniku vms isekuumenemise o 40°-70°C Hüpertermofiilid o Leidub merepõhja avanevatest kuumavee allikatest o Nende hulka kuuluvad peamiselt arhed, mis näitab et elu tekkis termofiilsena o 65°-110°C Hapniku mõju mikroorganismidele: · O konsentratsioon õhus on 21% · Elu tekkis ilmselt ilma O-ta ja hapnik tekkis atmosfääri kui tekkisid sinivetikad
tekkida ohtlikke saadusi. Biokäitluse eesmärk on komposti saamine või prügila orgaanilise koormusi vähendamine. Kui prügilasse orgaanilisi jäätmeid ei viida, tekib prügilagaasi vähem ning selle järelhooldus on lihtsam. 5 Kompostimine ehk aeroobne lagunemine Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja mulla elanikud näiteks vihmaussid. Kompostihunniku pinnale moodustub õhuke biokile, milles on palju mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat orgaanilisest ainest. Hapnikku saavad nad kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Kompostihunnik peab olema niiske, sest kuivad keskkonnas mikroorganismis elada ei saa. Samas ei tohi hunnik olla ka liiga niiske, sest see tõrjub õhu kompostihunnikust välja. Ka temperatuur on kompostihunnikutes oluline. Alla 5o c kompostimist ei toimu, 5 o-20 oon kompostimine aeglane ning selle soojema
biolagunevaid jäätmeid võimalik kohapeal kompostida ja valminud komposti kasutada. Kõik sõltub ühistu otsusest ning sellest, kas leitakse inimene, kes on valmis kompostimisprotsessi jälgima ja suunama. Eramaja ei ole vahet, kas maja asub linnas või maal, oluline on see, kas majas elav jäätmetekitaja on valmis oma jäätmeid eraldi koguma. Eramus puudub äraveovajadus ning iga majaomanik võib enesele soetada kompostri või teha kompostihunniku. Kõik see peab aga toimuma kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud juhiste järgi. Jäätmete kodus põletamisest - Kodus võib põletada vaid immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Plastidest on lubatud põletada polüetüleenkilet ja polüpropüleeni (tootel on märk PE või PP või tekst ,,võib põletada"). Selliseid jäätmeid tuleb põletada väikeses koguses ja kõrgel temperatuuril. Teiste plastide põletamisel tekivad mürgised gaasid
Lisaks on vaja niiskust ning piisavat soojusisolatsioonikihti. Komposteerumise lõpptulemuseks on süsihappegaas (CO 2), vesi, anorgaanilisi soolasid sisaldavad ained ning suhteliselt püsiva koostisega huumus. Lisaks vabaneb komposteerumise käigus ka soojusenergiat, mistõttu komposteerumisprotsess toimub küllaltki kõrgel temperatuuril (55…80°C). Eelpool mainitud soojusisolatsioonikiht tagabki protsessi kulgemise optimaalsel temperatuuril; soojusisolatsioonikihiks aga on kompostihunniku pindmine kiht, mis kaitseb sisemust liigse soojuskao eest. Siit järeldub, et liiga väike kompostiaun kaotab kogu eraldunud, protsessi toimimiseks vajaliku kasuliku soojuse ning komposteerumisprotsess ei käivitu. Komposteerumise käigus väheneb auna maht ca 50% võrra ning toimuvad märkimisväärsed muutused pH arvväärtustes. Eduka komposteerumisprotsessi tulemuseks on hügieeniline, hästi mineraliseerunud huumusrikas materjal,
annaabi.ee 
